Ajalugu
Suurriigid XIX sajandil
Viktoriaanlik
Inglismaa
Kuninganna
Victoria
*Valitses 1837 – 1901
*Viktoriaalsus
– siivsus, väärikus
Tööstusrevolutsioon
19. saj
*Napoleoni sõjad 18. saj >
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kokutaja23
Õppematerjali autor
Inglismaa · Napoleoni sõjad > 1) Vallutati Prantsusmaa kolooniad 2) Mandri-Euroopa vajas rauda ja tekstiili>metallurgia ja söekaevanduse areng 3) Koloniaalimpeerimu teke 4) Tööstusrevolutsioon · 1829 avati esimene raudteeliin · 1820-30 tööpinkide kasutuselevõtt>linnadesse vabrikute teke 1) Tööpäeva pikkus 16-18 tundi 2) Pooled töölistest alaealised 3) Masinate purustamise liikumine 4) Töötute ja vaeste arvkasv 5) 1834 võeti vastu parlamendis vaesteseadus 6) Töömajade loomine · 1830.-datel võitlus parlamendi reformi pärast 1) Kehtis majoritaarne valimissüsteem 2) Tekkisid pehkinud kohakesed 3) 1832.a pehkinud kohad linnadele 4) Parlamendis 2 parteid: konservatiivid ja liberaalid · Sajandi vahetusel toimus suur Iiri ülestõus>Inglise surve kasv>1840.-datel Suur näljahäda · 19. Saj II
300-600 tuhat inimest. Vabamüürlikkud tunnused, suheldi märkide, koodide keeles. Liikmed erinevatest kihtidest, palju kodanlasi, ka käsitöölisi, haritlaskodanlust, alavaimulikke, talupoegi- eesmärk luua Itaali ühtsus. Revolutsioonilised ideed. 1820. a ülestõus Napolis (Ferdinand I, Püha Liidu ja Austria sekkumine) -ülestõus, kus suudeti Bourbone Ferdinand I ära hirmutada, kuid kes leidis abi Pühaliidust- suurriigid pidid tagama rahu Euroopas. 1821 suruti ülestõus/rev.katse maha. Austria tugevdas oma positsiooni veelgi Itaalias. Sardiinia-Piemonte kuningriik, albertistid, Carlo Alberto, Vittorio Emanuele II, Benso di Cavour, ajaleht ”Il Risorgimento”. 1830ndatel tõusis uus liikumine. Üheks suunaks sai see, et Itaalias peaks ühinema kuninga alla (Sardiinia-Piemento kuningriigiks, Carlo Alberto), liberaalne, mõõdukas suund, eesotsas
rünnakukolonnid ahelike asemel. - jalaväerelvade täiustamine – ränilukuga püssid ja täägid - massiarmeede loomine II Viini süsteem ja selle lagunemine. 1) Viini süsteem õpik III, lk.162-166 II 1. Viini kongressi süsteem Napoleoni kukutamise järel 1814.a. Prantsusmaa okupeeriti ja võitjariigid kogunesid Viini looma Euroopa uut poliitilist korraldust. Saabus 216 esindajat kõigist Euroopa riikidest. Kongressi teglikke otsuseid mõjutasid aga vaid suurriigid: Inglismaa, Venemaa, Preisi, Austria ja ka võidetud, kuid ikkagi suurriigiks tunnistatud Prantsusmaa. Kongressi võõrustajaks oli Austria kantsler Metternich, reaalpoliiitk, kes juba Austria killustatuse tõttu hoidis kongressilt eemale vabameelsed ja rahvuslikud taotlused. Viinis kujundati pärast veerand sajandit kestnud sõdu nn. Euroopa kontsert e. Viini kongressi süsteem e. Metternichi süsteem. Sellega anti suurriikide suhetele vorm, mis püsis Krimmi sõjani (1815-1853)
Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika: · Riigikorralt parlamentaarne monarhia. · 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. · 20.sajandi alguseni kehtis kaheparteiline süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformimeelne Liberaalne Partei (viigid). · 1906.a. tekkis uus partei Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse, ent hakkab ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli. · Sisepoliitikas suurim probleem Iirimaa küs
positsioon, demograafilised), Olukord oli kehv aadelkonna ja õukonna pillava eluviisi tõttu. Kodanlus oli tõusuteel. Valitses tööpuudus, toiduained kallinesid. Seisustevahelised kohustused ja õigused jagunesid ebaõiglaselt. I ja II seisusel puudusid riigi ees kohustused ja kõik jäi kanda III seisusele, sh maksud. Aadelkond oli üks Euroopa suurimaid ja nad olid muidugi maksust vabastatud ja priviligeeritud. Aadlite hulk 18. sajandil kasvas kõvasti, kuna tiitlit oli lihtne omandada- piisas teatud summast. 18 saj II poolel 25 000 aadliperekonda, Inglismaal paartuhat. ideoloogilised (valgustuslik kriitika, ,,despotism" (Montesquieu) Levis valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika. Despootiat pidas Montesquieu kõigist valitsemisvormidest halvimaks ning Euroopale täiesti sobimatuks. valgustajate seisukohad Vana Korra kohta).
sunnitud tagasi tõmbuma ja said tükikese Kongost (valdavalt kõlbmatud sood ja padrikud). · Maroko sattus seega Prantsusmaa protektoraadi alla. (Protektoraat- riikliku sõltuvuse vorm, millega tugevam riik surub nõrgemale peale kaitselepingu). Peep Reimer 5 · Itaalia kasutas teist Maroko kriisi ära selleks, et vallutada Türgilt Liibüa Põhja- Aafrikas. Teised suurriigid olid seotud võimaliku sõjalise konflikti puhkemisega Marokos ning ei saanud seetõttu ka sekkuda. · Balkani sõjad: · 19.sajandi lõpul- 20.sajandi alguses kujunes suureks konfliktikoldeks Balkani poolsaar; selle põhjuseks oli: Türgi (varasema Balkani suurvõimu) jätkuv nõrgenemine. Suurriikide vastandlikud huvid ( Austria-Ungari ja Venemaa püüdlused laiendada oma mõjusfääre Balkanil).
b) Vabaneti mõisnike eestkoste alt c) Võimu teostas talurahva poolt valitav vallavolikogu, mis kinnitas valla eelarve: · tulu saadi maksudest · kulud läksid koolidele, teedele, vaestehoolekandele d) Valla eesotsas oli valitav vallavanem (taluperemeeste hulgast) e) Koos abilistega moodustas vallavanem vallavalitsuse f) Saadi poliitilisi kogemusi valla tasandil, et neid hiljem kasutada oma riigi juhtimisel 4. Talurahva koormised 19. sajandil KOORMISED: vallakogukond vastutas koormiste täitmise eest ühiselt nn. ringkäendus
Naisõigusluse teke. · Väljaränne, peamiselt Põhja-Ameerikasse 1890-1921 suurenes immigrantide arvel USA elanike arv 19 miljonit. 1900-1920 kasvas USA rahvaarv 76´lt miljonilt 106´le miljonile. · Sotsialistlikud õpetused ja töölisliikumised Marksismi ja kommunismi tekkimine, AÜ teke, liberalismi, sotsiaaldemokratismi ja konservatismi teke. I MAAILMASÕDA (1914-1918) Sõjaliste liitude tekkimine 19 saj. lõpul ja 20 algul ei suutnud suurriigid üksikult oma huve kaitsta ja hakkasid kujunema sarnaste huvidega riikide sõjalised liidud. 1. Kolmikliit ehk keskriikide blokk- 1879 tegi Bismarck Austria-Ungari keisrile Franz Josephile ettepaneku abistada teineteist juhul, kui Venemaa peaks alustama sõda. 1882 ühines selle liiduga ka Itaalia kuningriik, kes lootis liitlaste abiga saada endale Prantsusmaa poolt 1881 vallutatud Tuneesia. Itaalia lootis saada tagasi alasid Lõuna-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid