8 Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja läbikandeteguri määramine Üliõpilane: Kood: Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: SKEEM Töö eesmärk Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Tööks vajalikud vahendid 1. Keskkütteradiaator 2. Kondensaadi kogumisanumad (2 tk) 3. Kaalud 4. Termopaarid 5. Ajamõõtur 6. Manomeeter 7. Millivoltmeeter ja elektrooniline temperatuurimõõtur 8. Elavhõbetermomeeter 9. Baromeeter 10. T-tüüpi (vask-konstantaan) termopaaride gradueerimistabel 11. Vee ja veeauru terdmodünaamiliste omaduste tabelid Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus
Soojustehnika praktikumitöö nr 8 kontrollküsimused KESKKÜTTERADIAATORI SOOJUSÜLEKANDETEGURI JA LÄBIKANDETEGURI MÄÄRAMINE 1. Kuidas defineeritakse soojusülekandetegur ja läbikandetegur? Soojusülekandetegur Veelikkude ja gaaside liikumisel tahkete kehade (pindade) ääres tekib pinna ja vedeliku (gaasi) vahel soojusvoog, mida määrab Newton- Richmanni valem: q=*t [W/m2], kus võrdetegur on soojusülekandetegur. Soojusläbikandetegur k = 1 / ( 1/1 + (i/i) + 1/2 ) [ W/(m2*K)] iseloomustab soojusläbikane intensiivsust. Seejuures 1 ja 2 on vastavad fluidiumide (so voolav aine, füüsikanähtuste seletamiseks oletatud kaalutu vedelik) soojusülekandetegurid, seina paksus ja seina soojusjuhtivustegur. Soojusläbikanne tekib soojusvoo liikumisel ühelt soojuskandjalt teisele läbi tahke seina; see koosneb soojusülekandest kahes fluidumis ning soojusjuhtivusest seinas. 2
8 Töö nimetus: Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja läbikandeteguri määramine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MATB34 Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 18.09.2009 Aruanne esitatud: 16.10.2009 Aruanne vastu võetud: Tallinn 2009 2 Töö eesmärk Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Tööks vajalikud vahendid 1. Keskkütteradiaator 2. Anumad 3. Kaalud 4. Manomeeter 5. Termopaarid 6. Ajamõõtur 7. Millivoltmeeter ja elektrooniline temperatuurimõõtur 8. Elavhõbetermomeeter 9. Baromeeter 10. Termopaaride gradueerimistabel 11. Vee ja veeauru termodünaamiliste omaduste tabelid Katseseade ja tööpõhimõtte kirjeldus 1- radiaator 2- ümberlüliti 3- külmliideste termostaat 4- elavhõbetermomeeter 5- millivoltmeeter 6- kondensaadi nõu
D= ( i - tk ) ; kg/h i auru soojasisaldus; kcal/kg (aurutabelist ta järgi). boileri soojuslik kasutegur 0,95 (ette valitud) D = 993465 / (639,4- 90) · 0,95 = 1903,4kg/h tk aurust tekkiva kondensaadi temperatuur, orienteeruvalt: t 2 + ta tk ; °C. 2 3 tk= (80+100)/ 2 = 90 ºC Auru erikulu 1 kg vee kohta: D ma = ; kg/kg G ma = 1903,4 / 18000= 0,1057 kg/kg 7. Soojusülekandetegur vee poolel Leida soojusülekandetegur (2) toru seinalt torus voolavale veele. a) Arvutada Reynoldsi kriteerium veele: w ds Re = Re = (1,72 · 0,025)/ 0,497 10-6 =86519 Järeldus: Turbulentne vool b) Arvutada Nusselti kriteerium: Nu = 0,023 Re 0,8 Pr 0,4 Nu = 0,023 · 865190,8 3,125 0,4 = 343, 88 c) Arvutada soojusülekandetegur 2 : Nu 2 = ; kcal/m2 °Ch ds
..................................................................................9 Torude arv soojusvahetis:........................................................................................................9 Torukimbu ehk Bundle'i diameeter........................................................................................9 Korpuse diameeter................................................................................................................10 Soojusagensise soojusülekandetegur (h0).............................................................................12 Soojusläbikandetegur............................................................................................................14 Liikumapanev jõud:..............................................................................................................15 Soojusvahetuspind:...............................................................................................................15
....................5 3. Vee voolukiirus aparaadis.................................................................................................................5 4. Aparaadi soojuskoormus..................................................................................................................6 5. Auru kulu protsessi läbiviimiseks.....................................................................................................6 6. Soojusülekandetegur vee poolel.......................................................................................................7 7. Soojusülekandetegur kütteauru poolel.............................................................................................7 8. Soojusläbikandetegur k ja valitud toru seina temperatuuri kontroll.................................................8 9. Boileri küttepind ja peamised ehituslikud näitajad........................................................................
Vtk=16,975·10-6m2/s Δt=45-5=40°C Pr=0,703 Gr=(g·l3· Δt)/v2·Tk 16,975· 10 −6 Gr·Pr=2,338·1012·0,703=1,1408·1012 ¿ ¿ Gr= ¿ =1,623·1012 3 9,81· 3,1 · 40 ¿ Tabelist 3.3 järgmised andmed: C=0,135 n=0,333 Nu=C·(Gr·Pr)n Nu=0,135·(1,644·1012)0,333=1397,606 Soojusülekandetegur: α=(Nu·λ)/z α=(1,576·103·2,827·10-2)/3,1=12,745 W(m2·K) Soojuskadu: Q51=α·Δt·π·d·z=12,745·40·3,141·0,9·3,1=4468W 2. isoleerimata Λtk= 2,775·10-2 (m2/s) Tk=37,5 K Vtk=16,762·10-6 W/m·K Pr=0,7015 Δt=65°C 16,762· 10−6 Gr·Pr=1,9·1012·0,7015=1,267·1012 ¿ ¿ C=0,135 Gr= ¿ =1,803·1012 9,81· 3,13 · 65 n=0,333
6. Auru kulu protsessi läbiviimiseks Antud juhul tuleb leida kütteauru (sek. auru või drosseldatud primaarauru) kulu kuuma vee tootmiseks: Q D= ( i - tk ) ; kg/h i auru soojasisaldus; kcal/kg (aurutabelist ta järgi). tk aurust tekkiva kondensaadi temperatuur, orienteeruvalt: t 2 + ta tk ; °C. 2 boileri soojuslik kasutegur (0,850,95). Auru erikulu 1 kg vee kohta: D ma = ; kg/kg G 7. Soojusülekandetegur vee poolel Antud juhul tuleb leida soojusülekandetegur (2) toru seinalt torus voolavale veele. a) Arvutada Reynoldsi kriteerium veele: w ds Re = Nb! Toru siseläbimõõt kindlasti meetrites (nt. ds = 30 mm = 0,03 m), sama kehtib ka edaspidistes arvutustes. Re-kriteerium peab tulema üle 10 000, mis tagab turbulentse voolureziimi ja intensiivse soojusülekande (Re 10 000). b) Arvutada Nusselti kriteerium: Nu = 0,023 Re 0,8 Pr 0,4
7.Varda soojusjuhtivus ja ribitatud küttepind. Lõpmata pika varda soojusvool Q = f m1 W Ribitatud küttepinnalt ülekantav summaarne soojusvool: t v1 - t v 2 Q= 1 1 W + + 1 F1 F1 taand F F F taand = r E r + s s [W/ (m2 * K)] F F Fs seina pindala Fr ribide pindala s seina soojusülekandetegur r ribide soojusülekandetegur F = Fr + Fs 8.Soojusjuhtivustegur ning ainete jagunemine nende soojusjuhtivuse järgi. Soojusjuhtivustegur ainet läbiv soojuse hulk mingi teatud aja jooksul. Soojusjuhtivuse sõltuvus temperatuurist on tavaliselt lineaarne. Klaas 0,745 W/ m * K ; Alumiinium 209 W/ m * K Gaasid väike soojusjuhtivustegur (sjt.), vedelikud keskmine sjt, ehitusmaterjalid väike sjt , metallid suur sjt. 9.Põhimõisted mittestatsionaarsest soojusjuhtivusest. ??? Mittestats
MATB51 MATB51 MATB51 Töö tehtud: 12.10.2015 Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Lauri Loo Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Keskkütteradiaator 1 saab niisket küllastunud auru laboratooriumi madalrõhu aurukatlast. Radiaatorisse siseneva auru rõhku mõõdetakse peale reguleerimisventiili 10 ühendatud manomeetriga 8. Keskkütteradiaatori välispinnale on kinnitatud 5 vask-konstantaan
21 - O2 21 - 3,94 Soojuskadu katla välisjahtumisest q5 ( konv + kiir ) t Fväl ( 4,07 + 4,93)19,13 3,55 q5 = 100% q5 = 100% = 2,37% BQk 0,0006 42,82 Katla välispinna keskmise ja ruumi temperatuuride vahe t = t F - t ruum t = 37,14 -18,01 =19,13K Soojusülekandetegur konv = P 3 t P=1,52 konv = 1,523 19,13 = 4,07 süst 5,67 10 -8 (TF -T ruum ) 4 4 Soojusülekandetegur kiirgusega kiir = t F - t ruum
Sooja vee keskimne temp T= 54,5oC soojusmahtuvus sellel temperatuuril c= 4185J/ (kg·K), Külma vee keskmine temp T= 22,50C; soojusmahtuvus sellel temperatuuril c= 4185J/ (kg·K), 0,036kg/s* 4185J/(kg*K)(73-36)= 0,057kg/s* 4185J/(kg*K)(34-11) +Qkadu 2. Soojuskaod Soojuskaod arvutatakse soojusbilansivõrranditest (1) ja (2) ning valemist: Qkadu = k AV ( t sein - tõ ) , (3) kus k on soojusülekandetegur seadme välispinnalt õhule, W/m2·K: k = 9,74 + 0 ,07( t sein - t õ ) , (4) kus AV soojusvaheti välispind, m2, AV = *0,034m * 4*1,2m = 0,513m² tsein temperatuur isolatsiooni pinnal, 0C, tõ ümbritseva keskkonna (õhu) temperatuur, 0C. Statsionaarne olek I: Bilansist: Qkadu= 0,068 kg/s* 4186 J/(kg*K)(75-48) - 0,057 kg/s* 4183J/(kg*K)(42-12)
Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 8 Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja läbikandeteguri määramine Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 04.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Määrata auruga köetava soojusläbikandeteguri k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Kasutatud seadmed 1. Keskkütteradiaator 2. Kondensaadi kogumisanumad(2tk) 3. Kaalud 4. Manomeeter 5. Termopaarid 6. Ajamõõtur(mobiiltelefon) 7. Millivoltmeeter ja elektroonilinetemperatuurimõõtur 8. Elavhõbedatermomeeter 9. Baromeeter 10. T-tüüpi(vask-konstantaan) termopaaride gradueerimistabel 11. Vee ja auru termodünaamiliste omaduste tabelid Töö käik
tk = 96 tk = 96 °C 2 2 i = 641,3 kcal/kg Boileri soojuslikuks kasuteguriks võtan = 0,90 639046 6390460 D= = = 1302.13 1302 D = 1302 kg/h ( 641,3 - 96) 0,90 490,77 Auru erikulu 1 kg vee kohta: D 1302 ma = ; kg/kg ma = = 0,137 014 ma = 0,14kg/kg G 9500 7. Soojusülekandetegur vee poolel Antud juhul leian soojusülekandeteguri (2) toru seinalt torus voolavale veele. a) Arvutan Reynoldsi kriteeriumi veele: w ds 1,82 0,025 0,0455 Re = Re = -6 = = 94989,56 94990 0,479 10 0,000000479 Re = 94990 b) Arvutan Nusselti kriteeriumi: Nu = 0,023 Re 0,8 Pr 0,4 Nu = 0,023 94990 0,8 3,000,4= 0,023·9597,151·1,552 = 342,6 Nu =343
torustiku läbimõõt seda suurem survekadu. mida suurem voolukiirus seda suurem survekaudu. 27. Esitada vähemalt 2 näidet segamisprotsesside kasutamise / tähtsuse kohta tehnoloogilistes protsesseides. Kasutatakse soojuslike protsesside kiirendamiseks mahulistes soojusvahetites. Segamine tekitab toote poolel sundkonvektsiooni, vedela toote kihid segunevad intensiivselt ja soojusülekandetegur suureneb. Segamine kiirendab ka massiülekandeprotsesse. Näiteks juustu või liha soolamisel suurendab soolvee segamine massiülekandetegurit ja sellega ka soolamisprotsessi. 28. Millised on 3 põhilist segamise meetodit ning millest sõltub nende valik? 3 Pneumaatiline segamine - kasutatakse madala viskoossusega vedelike või peene puistematerjali (nt: pulbrite) segamisel
aurugeneraatoriga või katlamajas. Sekundaaraur tekib n-ö kõrvalsaadusena ning tuleks võimalikult targalt ära kasutada, sest sellega vähendame kalli primaarauru kasutamist. 3. Nimetada auru kui soojusagensi kasutamise olulisemad eelised (vähemalt 3) ja olulisemad puudused (vähemalt 2)? Eelised: hea soojusülekanne, suur soojusmahtuvus, temperatuuri saab lihtsalt ja täpselt reguleerida, hea soojusülekandetegur (võib olla ka puudus toiduainete puhul), lihtne transportida. Puudused: auru ei saa koguda, aur võib olla seadmetele/inimestele ohtlik (kõrged rõhud või põletused), toiduainetele võib olla liiga tugev agens. 4. Mida väljendab auru erikulu m protsessis? Näiteks kui see on 0,2 (kg/kg). m = D/G Väljendab kui mitu kg auru kulub ühe 1 kg toote kuumutamiseks. Kui see on 0,2, siis kulub 1 kg toote kuumutamiseks 200 g. 5
5.1. Soojuskaod arvutatakse soojusbilansivõrranditest (1) ja (2) ning valemist: Qkadu k AV ( t sein tõ ) Qkadu=10,23*0,8199*(31-26)= 48,68425 J/s 1.Qkadu=48,68425 J/s 2. Qkadu=28,80525 J/s 3.Qkadu=19,0684 J/s Summaarsed kaod: Qkadu1=1244+49=1293 J/S Qkadu2=2600 J/s 4 Qkadu3=1752 J/s (3) kus k on soojusülekandetegur seadme välispinnalt õhule, W/m2·K: k 9 ,74 0 ,07( t sein t õ ) , k=9,74+0,07(35-31)= 10,09 W/m2·K 1.k=10,23 W/m2·K 2.k=10,09 W/m2·K 3.k=9,95 W/m2·K kus AV soojusvaheti välispind, m2, tsein temperatuur isolatsiooni pinnal, 0C, tõ ümbritseva keskkonna (õhu) temperatuur, 0C. a. Soojusbilansivõrrandite (1) ja (2) ning valemi (3) abil arvutatud soojuskadude
soojuspumbas) ja suurel määral kompressorist ning seda käitavast mootorist. 31. Soojuspumpade madalatemperatuurilised soojusallikad. Peamised madalatemperatuurilised soojusallikad on looduslikud soojusallikad, ga ka mitmete tehnoloogiliste protsesside heitsoojus. Madalatemperatuurse oojusallika soojus antakse aurustis või soojendis külmutusagensile üle vahetult õi vahesoojuskandja abil. Õhu kasutamist madalatemperatuurse soojusallikana raskendab peamiselt väike soojusülekandetegur õhult soojusvaheti pinnale. Peale selle, õhuga kokkupuutuva soojusvaheti pinnatemperatuuril 0 °C ja alla selle, on tõenäoline härmatise tekkimine soojusvaheti pinnale. Härmatis vähendab veelgi soojusülekannet õhult pinnale. Soojuspumba madalatemperatuurse soojusallikana kasutatakse mõnikord hoonete (elamud, laudad jne.) ventilatsioonisüsteemist väljuvat õhku. Selle oluliseks eeliseks välisõhu ees on aastaringselt ühtlane 15…25 °C temperatuur .
masside erinev tihedus) kui sundkonvektsioon(kui kehad puutuvad kokku näiteks vesi radiaatoris). Praktikas konvektsioon on soojusseadmetes tahke keha pinnal ja voolava vedeliku või liikuva gaasi vahel. Sõltub: TD keha füüsikalistest omadustest(tihedus, viskoosus, erisoojus jne.), TD keha voolamise kiirusest, voolamisreziimist(laminaarne või turbulentne), seina pinna karedusest. Newtoni valem: q = * (t v - t s ) = * t [W/m²] , alfa konvektiivne soojusülekandetegur 65. Konvektiivne soojusülekandetegur. Millistest faktoritest ta oleneb ja kuidas. Soojusülekandetegurimääramine. Konvektiivne soojusülekandetegur(alfa) on võrdetegur, mis iseloomustab kuidas soojus kandub konvektiivselt üle. . Sõltub: TD keha füüsikalistest omadustest(tihedus, viskoosus, erisoojus jne.), TD keha voolamise kiirusest, voolamisreziimist(laminaarne või turbulentne), seina pinna karedusest. Kui turbulentne siis alfa suurem, kui pind kare siis alfa suurem, kui
On nii loomulik( soojema ja külmema keha masside erinev tihedus) kui sundkonvektsioon(kui kehad puutuvad kokku näiteks vesi radiaatoris). Praktikas konvektsioon on soojusseadmetes tahke keha pinnal ja voolava vedeliku või liikuva gaasi vahel. Sõltub: TD keha füüsikalistest omadustest(tihedus, viskoosus, erisoojus jne.), TD keha voolamise kiirusest, voolamisreziimist(laminaarne või turbulentne), seina pinna karedusest. Newtoni valem: q * (t v t s ) * t [W/m²] , alfa konvektiivne soojusülekandetegur 65. Konvektiivne soojusülekandetegur. Millistest faktoritest ta oleneb ja kuidas. Soojusülekandetegurimääramine. Konvektiivne soojusülekandetegur(alfa) on võrdetegur, mis iseloomustab kuidas soojus kandub konvektiivselt üle. . Sõltub: TD keha füüsikalistest omadustest(tihedus, viskoosus, erisoojus jne.), TD keha voolamise kiirusest, voolamisreziimist(laminaarne või turbulentne), seina pinna karedusest. Kui turbulentne siis alfa suurem, kui pind kare siis alfa suurem, kui
3 Esialgne torude arv n tk. fg/[(d-2)2/4] 10279 4 Torude arv reas gaasikäigu laiusel Z1 tk. a/S1-1 111 5 Torude ridade arv Z2 tk. n/Z1 93 6 Lõplik gaasikäigu sügavus1) bl m S2(1+Z2) 3.20 7 Soojusülekandetegur gaasilt seinale g W/(m2K) [1], (6.18), lk. 126 54.84 8 Keskmine õhu temperatuur tões °C (tões+ tões)/2 135 9 Soojusülekandetegur seinalt õhule õ W/(m2K) [1], (6.10), lk. 123 60.19 10 Õhu eelsoojendi kasutamise tegur - [1], tab. 6.6 0.9
´. Alates aga teatud xkr väärtusest, mis sõltub rõhust ja soojusvoo intensiivsusest q-st, leiab aset järsk metallipinna temperatuuri tõus (jahutava veekile kärbumine tingituna keemise kriisist) mis näitab et soojusvahetus töökeskkonna ja torumetalli sisepinna vahel on oluliselt halvenenud. (osa IV). Soojusülekande arvutamiseks piirkonnas x > xkr (piirkonnas pärast keemiskriisi), võib teatud lähendusena eeldada et soojusülekandetegur kk muutub proportsionaalselt töökeskkonna kiirusega wtk astmes 0,8. Selline on seaduspärasus kehtib ka kuiva küllastunud auru soojusülekande tegurile ´´ ning seega: 0,8 w kk s 12-4 " "
Selleks jaotatakse katla välispind väikesteks osadeks A i, mille keskel mõõdetakse soojusvoo mõõturiga soojuskadu qi W/m2. q5 = qi Ai 100 8-6 BQkt Soojusmõõturi puudumisel mõõdetakse iga osa keskel katla välispinna temperatuur ja soojuskadu arvutatakse seosest tA q5 = 100 8-7 BQkt Kus ,W/m2 K on keskmine soojusülekandetegur katla välispinnalt ümbritsevale õhule, t = tF tõ, K katla välispinna ja katlaruumi õhu keskmine temperatuuride vahe ja Fi katla välispinna suurus m2. t F + t 2 F2 + t 3 F3 ..... tF = 1 1 8-8 F 1+F2 + F3 .... Soojuskadu räbu füüsikalise soojusega ar t r cr At q6 = 8-9 Qkt
iseloom, kiirus, seadme geomeetriline iseloom ja sisaldus väheneb. Vedelkütuses esineb S org.te füüsikalised omadused. Newtoni valem: q=t [W/m2]. ühenditena, gaaskütustes aga kas vesiniksulfiidina või Soojusvoog seina ja voolava vedeliku või gaasi vahel on vääveldioksiidina. Väävlit loetakse kahjulikuks võrdeline seina ja vedeliku vahega t. - lisandiks, tema põlemisel eraldub 3x vähem soojust kui soojusülekandetegur. Nt. Õhu kuumutamine ja C põlemisel. Väävliühendid põhjustavad ka korrosiooni. 1-2 paisumine h=const. 2-3 isotermne-isobaarne jahtumine: =1--50 [W/m2*K], Vee kuum. ja jaht.: 20 Gaasiline kütus antakse komponentidena: aurustumine, p=const, T=const. 3-4 isotroopne --10000, õlide kuum. ja jaht. 5--1500. CO+H2+CH4+H2S+CO2+SO2+N2+...=100% . komprimeerimine kompressoris
Õlitussüsteemi parameetrid on a) tsirkulatsiooni kordsus: , [ ], kus õlipumba tootlikkus, l/h; õlitussüsteemi maht, l; b) õlitussüsteemi erimaht: , l/kW, [ ]; c) õlipumba eripealeanne: , l/kW x h, [ ]; d) soojusvahetite arv, e radiaatori jahutuspinna suurus (m2): , kus mootorist õli poolt eemaldatav soojushulk, (kJ/s), õli soojusülekandetegur jahutuskeskkonda, W/(m2 x K), õli keskmine temp. radiaatoris, ( K), keskkonna (vesi/õhk) keskmine temperatuur, mis läbib radiaatorit, (vee korral K); e) puhastustusvahendite tööprintsiip, e läbilaske koefitsient: , kus õlihulk, mis tsirkuleerib läbi puhastusagregaadi; õlihulk, mis läbib õlikanali; f) süsteemi töö automatiseerituse aste.
q=/(ts1-ts2), [W/m2]. 15.Konvektiivne soojusülekanne ja Newtoni valem. Konvektsiooniks nim. soojuse levikut, mis tekib teatava soojussisaldusega vedeliku või gaasiosakeste edasiliikumise ja segunemise tulemusena. Soojusüle-kanne on väga komplitseeritud, mida mõjutavad vooluse iseloom, kiirus, seadme geomeetriline iseloom ja füüsikalised omadused. Newtoni valem: q=t [W/m2]. Soojusvoog seina ja voolava vedeliku või gaasi vahel on võrdeline seina ja vedeliku vahega t. -soojusülekandetegur. Nt. Õhu kuumutamine ja jahtumine: =1—50 [W/m2*K], Vee kuum. ja jaht.: 20—10000, õlide kuum. ja jaht. 5—1500. Millest sõltub konvektiivne soojusvahetustegur ja kuidas see määratakse? Avaldatakse dimensioonita võrranditest ja kasutatakse lihtsustatud valemeid dimensiooniga kujul. =(0,023Pr0,4 v-0,8)w0,8/d0,2 =A*w0,8/d0,2 W/(m2*K). Tegur A on valemis voolava keskkonna füüsikalisi omadusi iseloomustav suurus ja sõltub temperatuurist. A teguri väärtuste
..+5 Maapind 0...+10 Heitvesi >+10 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 66 Välisõhk Kuu keskmise õhutemperatuuri muutus aastas Eesti keskmisena Härmatis Õhu kasutamist madalatemperatuurse soojusallikana raskendab peamiselt väike soojusülekandetegur õhult soojusvaheti pinnale. Peale selle, õhuga kokkupuutuva soojusvaheti pinnatemperatuuril 0 °C ja alla selle, on tõenäoline härmatise tekkimine soojusvaheti pinnale. Härmatis vähendab veelgi soojusülekannet õhult pinnale. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 67 Ventilatsiooniõhk Soojuspumba madalatemperatuurse soojusallikana kasutatakse mõnikord hoonete (elamud, laudad jne
b) OFAF ja OFW jahutussüsteem Ajakonstant T on leitav avaldisest cG T = , (3.11) F kus c on trafo erisoojus, G - trafo ekvivalentne mass, - soojusülekandetegur ja F - trafo jahutuspind. Avaldisele (3.10) analoogselt võib leida mähiste ülekuumendustemperatuuri muutumise õli suhtes. Siis kehtib t m = m1 + ( m 2 - m1 )1-e-T m , (3.12)
annaabi.ee 
