Soojenduse mõju lihastele Soojendus koosneb füüsilisest ja vaimsest ettevalmistusest treeninguks. Soojenduse eesmärgiks on treeningtulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui sa treenid suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre,mis omakorda soojendavad kogu keha. Keha temperatuur võib korraliku soojendusega tõusta kuni 40 kraadini.Lihastes võib temperatuur ulatuda kuni 42 kraadini. Uuringud on näidanud,et hea soojendus tagab paremad treeningtulemused.Soojenduse tulemusena tekkiv kehatemperatuuri tõus vähendab nii lihaste kui ka sidemete ja kõõluste vigastuste ohtu,kuna „külmad“ lihased ja sidekoed on vigastustele väga vastuvõtlikud. Suurendab oksühemoglobiini degradatsiooni.Keemilise kompleksi hapnik + hemoglobiin lõhustamine tähendab seda, et hapniku vabanemine verest ja toimetamine töötavatele lihastele on tõsisema intensiivsuse ajaks efektiivistunud. Suurendab verevoolu/juurdevoolu tö�
Silelihased, mis koosnevad silelihasrakkudest, paiknevad näiteks seedekulgla, põie ja veresoonte seintes. Näiteks soolestiku lainelisi liigutusi põhjustavad silelihaste aeglased kokkutõmbed ja lõtvumised. Silelihased Talitlevad meie tahtest sõltumata, Tõmbuvad kokku aeglaselt, Ei väsi nii kiiresti kui skeletilihased 13. Kuidas saavad lihased energiat? Vastus: Lihasrakud saavad energiat glükoosi ning rasvade koostisosi lõhustades, selleks kulub hapnikku. 14. Treeningu mõju lihastele Vastus: Lihased muutuvad tugevamaks ning seda kauem ja intensiivsemalt saavad need kehalise pingutuse korral töödata. Treenides paraneb lihaste verevarustus, nt neis tekib uusi kapillaare. 15. Skeletilihaste töö paaridena Vastus:
füsioterapeudid, kes töötavad ortopeedia või ambulatoorsetes (ingl. k outpatient settings) osakondades. Ka füsioterapeudid, kes on spetsialiseerunud nt intensiivravile, neuroloogiliste probleemidega patsientidele või töötavad vanemaealistega, puutuvad kokku ortopeediliste probleemidega. Ortopeedilisi probleeme võib esineda kõikides vanuserühmades ning erialadel. Mõnedel juhtudel on probleemid sekundaarsed, kuid nende eiramisel kaasneb mõju patsiendi igapäevategevustele. Füsioteraapia eriala üliõpilased ja noored füsioterapeudid ei tohiks arvata, et traumade ja ortopeediliste haiguste ravimisel on kindlad retseptid ning patsiendiga kohtudes peab kasutama päheõpitud teooriat. Füsioterapeut peab olema võimeline koguma infot patsiendi kohta tema juuresolekul ning suutma vastu võtta otsuseid kogutud info põhjal. Vaatamata sellele, et vigastused ja haiguslikud seisundid varieerivad, võivad ortopeedilised sümptomid
kehas. Tugevad ja elastsed hüppeliigese piirkonna lihased tagavad kindla toetuse ja aitavad püsti seista. Tagavad hea tasakaalu ja aitavad liigutusi sooritada. Harjutus hüppeliigese tugevdamiseks ( + foto): · seisa jalad koos (?), käed lõdvestunult külgedel · kõverda üks jalg põlvest, 20-30 cm kõrgusele taha · jälgi, kuidas reageerib selle jala hüppeliiges, millel seisad · korda teise jalaga Kordi: .. + kaua seista... Mõju: harjutus parandab hüppeliigeste stabiilsust. Kui edened harjutuses hästi ja see muutub igavaks. Lisa vürtsi, pannes ühel jalal seistes silmad kinni. Tunneta nüüd oma keha. Kui ühel jalal seistes tekivad hüppeliigeses (ainult?) värinad, külgsuunaline kõikumine, kaob tasakaal, on see märk nõrgast hüppeliigesest. Eriti vajame me tasakaalu sportides. Mida rohkem ebakindlam on hüppeliiges, seda suurem on vigastuste oht. Sobiv jalats kaitseb
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abis
.......................................................30 6.1.1Südame üldehitus......................................................................................................30 6.1.2Südame tööfaasid......................................................................................................30 6.1.3Südame töö................................................................................................................31 6.1.4Vegetatiivse NS mõju südamele................................................................................32 6.2Vereringe..........................................................................................................................32 6.2.1Vereringe ülesanded..................................................................................................32 6.3Veresooned....................................................................................................................
Käsnolluse luulamellid on korrapärase paigutusega. Nende suund ja asetus langeb kokku lihase talitluse ja keha raskuse tõttu luudes tekkiva pinge suunaga. Kõrvuti asetsevate luude käsnaine lamellide suunad ühtivad ja moodustavad ühtsed luukaared (luu põrgakesed). Need annavad suure vastupidavuse. Jalas luupõrkade sisestruktuur ühtib (kui luu sisestruktuur õige on). Põrkade vahel asetseb punane luuüdi. Kollane luuüdi asub toruluude sisemuses. - liikumise mõju luu arengule 1) liikumine kiirendab verevarustuse tööd ja sellega paraneb ka ainevahetus luu sees 2) kerged põrutused (jooks, hüpped) toruluudele arendab luid mõjudes osteonide tekkele, suurendab luu tihedust 3) süstemaatilise staatilise treeningu korral luu plinkaine pakseneb oluliselt, luuõõs väheneb hüpokineesia – luud õhukesed; liigne rõhk luudele – luude kasvu pidurdus ja ebanormaalsed painded 2. Painduvus ja liikuvus.
rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa-karvasibulasse- toovad toitaineid veresooned. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee pääsu kehasse ja väldib mitmete ainete kahjulikku mõju. 2. Naha ülesanded: Nahk on katteelundkond, kuid tal on ka väga mitmekülgne kaitsevõime ning veel mitmeid ülesandeid : o temperatuuri reguleerimine, o D-vitamiini valmistamine (naharakkudes leidub provitamiini D3, mis päikesevalguse toimel muutub D-vitamiiniks), o liigse päikesekiirguse eest kaitsmine, o bakterite, viiruste ja naha kulumise eest
Kõik kommentaarid