Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Sissejuhatus kirjandusteadusesse (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kirjandus ?
  • Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste ?
  • Mida tähendab J. Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem" ?
  • Miks on kirjandusteose vorm oluline ?
  • Milliseid erinevaid võimalusi pakuvad kirjandusele erinevad meediumid ?
  • Miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted ?
  • Miks on võimalikud kirjandusliku teksti erinevad tõlgendused ?
  • Miks on oluline eristada teksti ja autori läkitust ?
  • Mis on kirjandusteadus ?
  • Milline on kirjandusteaduse suhe teiste teadustega ?
  • Mis on retoorika ja miks on retoorika kirjandusteadusele oluline ?
  • Mis on esteetika ja miks on esteetika kirjandusteadusele oluline ?
  • Milleks on vaja kirjandusajalugu ?
  • Kuidas saab kirjandusajalugu periodiseerida ?
  • Miks on kirjandusajalugu alati konstrukt ja nii või teisiti ideoloogiline ?
  • Kuidas saab tekste (kirjandust) liigitada ?
  • Mis tüüpi poeetikaga on tegemist ?
  • Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad zanrid ?
  • Kuidas ja miks käsitleb Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis ?
  • Kuidas defineerib Aristoteles tragöödiat ?
  • Mis on klassika ?
  • Mis on zanrid? Milleks neid vaja on ?
  • Mida mõistetakse luule all ?
  • Mille poolest luule erinev näidenditest ja eepikast ?
  • Milliseid lüürilise teksti tunnuseid Te oskate nimetada ?
  • Mis on meetrika ?
  • Milliseid meetrilisi süsteeme on olemas ?
  • Mis on riim? Milliseid riimiskeeme Te tunnete ?
  • Mis on stroofika ?
  • Milliseid kanoniseeritud stroofivorme Te tunnete ?
  • Mis on eleegiline distihhon, kus seda stroofivormi on kasutatud ?
  • Milliseid küsimusi me võiksime eepilisele tekstile esitada ?
  • Milline on ajaline struktuur ?
  • Kes veel kõneleb ?
  • Mida mõistetakse sündmustiku all ?
  • Kuidas moodustub kirjanduslik tegelaskuju ?
  • Milliseid tegelaskõne vorme Te tunnete ?
  • Mis on romaan? Kuidas liigitatakse romaane ?
  • Milliseid muid eepilise teksti liike Te tunnete ?
  • Mille poolest on draamateosed erilised ?
  • Kuidas jaotub näidendi tekst, milliseid osi saab eristada ?
  • Mida tähendavad näitemängu puhul kolm ühtsust ?
  • Mis on commedia dell´arte ?
  • Milline on dramaatika zanriline liigitus ?
  • Mille poolest erineb tragöödia komöödiast ning draama omakorda neist mõlemast ?
  • Mida mõistetakse draama episeerumise all ?
  • Millistesse rühmadesse jagunevad kirjandusteaduslikud meetodid ?
  • Mis eristab sünkroonilist ja diakroonilist lähenemist ?
  • Millele keskendub strukturalistlik lähenemine ?
  • Mis võib hinnangulise lähenemise puhul ohtlikuks saada ?
  • Kes võib olla ,,absoluutse tõe" kuulutaja ?
  • Mis on ,,tertium comparationis" ?
  • Millal tekkis ja mida uurib võrdlev kirjandusteadus ?
  • Kuidas defineerida ,,märki" ?
  • Milliseid märkide tüüpe Te teate ?
  • Mis on denotaat ja mis on konnotaat ?
  • Mida mõistetakse semiootikas koodi all ?
  • Mis on sekundaarne modelleeriv süsteem ?
  • Mis eristab luulet ja mitte-luulet ?
  • Mis on poststrukturalismi kui lähenemise aluseks ?
  • Mis on dekonstruktsioon ?
  • Millel põhineb feministlik dekonstruktsioon ?
  • Mis on disseminatsioon ?
  • Mis on risomaatiline mõtlemine ?
  • Kuidas on võimalik läheneda kirjandusteosele ?
  • Mida uurib kirjandussotsioloogia ?
  • Mis on kirjandussüsteem ?
  • Millistest aspektidest see koosneb ?
  • Mida tähendab väide, et teksti eripära on ühiskondlike olude peegeldus ?
  • Milline on kirjandus(teaduse) ja psühholoogia suhe ?
  • Millised psühhoanalüüsi teoreetikud on kirjandusteadust enim inspireerinud ?
 
Säutsu twitteris
1.Mis on kirjandus? Teadmine sellest on intuitiivne, oleme selle omandanud kirjandusliku sotsialiseerimise käigus. Sageli määratletakse kirjandust seoses fiktsionaalne (kirjandus) -mittefiktsionaalne (muu). Kirjandus on süsteem, ühelt poolt on olemas keeleline struktuur, teisalt on see midagi rohkemat kui lihtsalt keel. On kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit , lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Kirjandusel on oma struktuur ja muud tunnused (nt me teame autorit), aga me ei teadvusta neid alati. Igaüks meist teeb vahet kirjandusel ja mittekirjandusel - luuletust ei aeta segamini kasutusjuhendiga juba seepärast, kuidas see välja näeb; romaani ei võrrelda telekavaga. Millegi kirjanduseks pidamine sõltub ka harjumusest/ajast (nt mõni meie praegustest populaarsetest noorteromaanidest oleks mõned aastakümned tagasi ära põlatud, kui vulgaarsus ).
2.Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste ? Kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus (sisu väljamõeldud, ettekujutatud), fikseeritud, suhteliselt püsiv ja avalik, tõlgendatavus.
3.Mida tähendab J. Lotmani lause “ Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem”? Kunstiteos olles maailma teatud mudel, mingi teade kunstikeeles, lihtsalt ei eksisteeri väljaspool teisi sotsiaalsete kommunikatsioonide keeli. Primaarne modelleeriv süsteem on loomulik keel. Kirjandus on palju keerulisem süsteem kui loomulik keel. Loomulik keel modelleerib maailma ( eelduseks see, et keeles väljendub see, kuidas maailma näeme). Loomulik keel kutsub esile teisi keeli ning aitab neid interpreteerida. Kunsti keel aga modelleerib reaalsuse erinevaid aspekte, kasutades erinevaid süsteeme - semiootikat. Näiteks mõni luuletus loodusest - see on pilt, kuidas luuletaja seda hetke nägi. Lugeja selle mõistmiseks peab tundma erinevaid süsteeme, nt keelt, luuletuses mainitud taimi vms.
4.Miks on kirjandusteose vorm oluline? Vormi järgi jagatakse kirjandust nö kõrgematesse ja madalamatesse žanritesse.
5.Milliseid erinevaid võimalusi pakuvad kirjandusele erinevad meediumid? Näiteks laiendada või piirata oma levikut; muuta oma vormi (nt kirjalikust suuliseks) Internet annab võimaluse olla väga paljudele kättesaadav, samas saab luua kirjandust ainult piiratud hulgale inimestele. Reklaami abil saab tõsta raamatute ostetavust. Raamatu tekstile saab anda uue vormi ekraniseeringu või kuuldemängu näol.
6,Mille poolest erineb suuline tekst kirjalikust tekstist? Suuline tekst on autentne. See tähendab, et ta on ühel kujul olemas ühekordselt. Näide: kui vanaema jutustab lapselapsele muinasjuttu mitu korda, teeb ta seda ju iga kord veidi erinevalt: muudab hääli, mõningaid sõnu vms. Kirjalik tekst seevastu on küllaltki püsiv
7.Miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted? Kirjandust on keeruline üheselt defineerida, kuna see on väga mitmekihiline . Kirjanduse olemus ning väärtustamine sõltuvad eelkõige kultuurist (maailmapildist), traditsioonidest, ajastust ning isiklikest väärtushinnangutest.
8.Miks on võimalikud kirjandusliku teksti erinevad tõlgendused? Sisuliselt samal põhjusel, miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted. Tõlgendada saab mitmest süsteemist lähtudes (nt võrdlev kirjandusteadus , strukturalism , autorist lähtuv tõlgendamine jne); kasutatav meetod sõltub kirjandusliku teksti kontekstist, millal see on kirjutatud ja millal loetakse, autorist, isiklikust hinnangust jne. Kirjandusteadus on küllaltki subjektiivne, ning selle otsuseid/interpretatsioone on raske lõplikult tõestada.
9.Miks on oluline eristada teksti ja autori läkitust? See, mida autor on tegelikult tahtnud tekstiga öelda, ei pruugi vastata sellele, mida lugeja konkreetses ajahetkes tekstist mõistab. „On ootuspärane, et autor võib jätta kunstilise teksti otstarbe (sihi, ülesande, eesmärgi, vajaduse) üsna üldiseks, ebamääraseks ja lahtiseks: "kõigile ja ei kellelegi" ( Nietzsche ), "tulevase inimkonna mõjutamiseks" ( Beethoven ), "maarahva rõõmuks ja õpetuseks" ( Jannsen ). Isegi küsimused kunstilise teksti loomise põhjuste ja eesmärkide kohta ("mida te selle teosega öelda tahate?", "miks te selle nii tegite?") tõrjutakse üldiselt tagasi kui profaansed ja kohatud."
10.Mis on kirjandusteadus? Uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi, püüab olla objektiivne ehk uurija seisukohtadest ja eelarvamustest sõltumatu. Selgitab nähtusi, omab terminoloogiat, kasutab keelt ja termineid teatud viisil, loodetavasti saab ka midagi uut teada, on loomu poolest kauduurimus.
11.Milline on kirjandusteaduse suhe teiste teadustega? Milliste teiste distsipliinide uurimistulemusi ja võtteid kasutab kirjandusteadus? Kirjandusteadus kasutab oma uurimustes ajalugu, retoorikat, lingvistikat, kunsti, psühholoogiat ja teisi teadusharusid ning nende uuringute tulemusi, selleks et mõista kirjanduskeeles kasutatavaid erinevaid süsteeme ja nende seoseid
12.Mis on retoorika ja miks on retoorika kirjandusteadusele oluline? Retoorika on kõnekunst. Oluline, kuna kirjanduse üks tunnuseid on just kunstipärane keelekasutus ning kirjandusteaduse üks eesmärke seega väljenditest, metafooridest jms lähtudes tekste analüüsida.
13.Mis on esteetika ja miks on esteetika kirjandusteadusele oluline? Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldisi põhimõtteid. Küsitakse ilu olemuse, kunstiteose mõtte/olemuse/piiride, kunstniku loomuse järgi. Aitab mõista näiteks erinevate ajastute kirjandust tolleaegsest iluideaalist lähtudes.
14.Milleks on vaja kirjandusajalugu? Kuidas saab kirjandusajalugu periodiseerida? Otsige vähemalt kaks kirjandusajalugu ning mõelge läbi, millisel alusel on nendes moodustatud perioodid. (Kirjandus) ajalugu struktureerib teadmisi, selekteerib, annab hinnangu, loob kaanoni ning samuti loob maitse-eelistusi ning võimaldab meeldejätmist. Kirjanduse ajalugu oluline ka rahvuse mõiste kujunemisel. Kirjanduslugu ei ole homogeenne ja püsiv areng, pigem iseloomustavad seda murrangud ja lüngad. Kirjandus on mitmeti seotud ajalooga: kirjandusteos on teatud ajaloolise konstellatsiooni produkt , talle on avaldanud mõju tema ajastu ideoloogilised, esteetilised jm tingimused. Periodiseeritakse erinevate kriteeriumite järgi. Näiteks: poliitilise ja sotsiaalse ajaloo, kunstivoolude, ideede ajaloo, aastate jne järgi
15.Miks on kirjandusajalugu
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Sissejuhatus kirjandusteadusesse #1 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #2 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #3 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #4 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #5 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #6 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #7 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MerilinM Õppematerjali autor

Lisainfo

Sissejuhatus kirjandusteadusesse eksamiküsimused ja vastused
eksam , sissejuhatus kirjandusteadusse , eepika , lüürika , dramaatika , positivism , hermenutika

Mõisted


Kommentaarid (2)

LiisuKiisu91 profiilipilt
LiisuKiisu91: väga väga põhjalikult vastatud, aitas, aitäh!
23:06 30-05-2012
keku124 profiilipilt
Kelly Toim: Tänan, aitas.
23:47 16-02-2013


Sarnased materjalid

20
doc
Sissejuhatus kirjandusteadusesse
34
docx
Kirjandusteaduse alused
64
docx
Sissejuhatus kirjandusteadusesse-kordamisküsimused 2015
42
docx
Sissejuhatus kirjandusteadusesse
16
doc
Sissejuhatus kirjandusteadusesse
5
doc
Sissejuhatus kirjandusteadusesse
20
rtf
Sissejuhatus kirjandusteadusesse
18
docx
Sissejuhatus kirjandusteadusesse 2015



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun