Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Serverite virtualiseerimine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks kasutada Virtualiseerimist?
  • Miks kasutada Virtualiseerimist?
  • Mitmeid tehnikaid kuid kuida ja millist tegelikult kasutada?

Lõik failist

Serverite Virtualiseerimine

SISUKORD



SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 2
1.VIRTUALISEERIMINE 3
1.1 Miks kasutada Virtualiseerimist? 4
1.2 Virtualiseerimise puudused 5
2. TEHNIKAD VIRTUALISEERIMISES 7
2.1 Paravirtualiseerimine 7
2.2 Täisvirtualiseerimine 8
2.2.1 Hypervisor 9
2.3 Operatsioonisüsteemi tasemel virtualiseerimine 10
KOKKUVÕTE 12

SISSEJUHATUS


Käesolevas ainetöös seletatakse , mida kujutab endast virtualiseerimine ja lühike ülevaade ajaloost. Uuritakse miks on kasulik virtualiseerida ja selle negatiivsed küljed, mis võib kaasneda. Samuti seletatakse lahti kolm enimkasutatud virtualiseerimis tehnikat , nende töö põhimõtteid, mille poolest nad üksteisest erinevad ja valdkonnad kus neid kasutatakse.
Kuna virtualiseerimine on muutunud viimaste aastakümnete jooksul suureks kasvavaks trendiks on sellel ettevõtetele palju kasusi. Lubades lihtsustada serverite käsitlemist, paindlikust ning effektiivsemat ressurside kasutamist. Kuigi virtualiseerimist rakendada on lihtne on sellel mitu erinevat tehnikat, mis ei sobi kõigeks. Kasutades virtualiseerimist valesti, ning halva ettevalmistamise tõttu võib see tuua rohkem kahju, kui kasu. Käesoleva ainetöö eesmärgiks on anda ülevaade kasust, mida saavutatakse virtualiseerimisest ning vajalik informatsioon, kuida virtualiseerimine töötab ja mida tuleks teada virtualiseerimise alustamisel .
  • VIRTUALISEERIMINE


    Virtualiseerimis tehnoloogia imiteerib reaalseid või nö. füüsilisi andmetöötlus resursse nagu lauaarvuteid, servereid, protsessoreid, mälu, salvestussüsteeme, võrke ja inviduaalseid rakendusi. Serveri virtualiseerimine loob “virtuaalseid keskkondi” mis võimaldavad mitmetel rakendustel või serveritel töötada ühel arvutil nii,
  • Vasakule Paremale
    Serverite virtualiseerimine #1 Serverite virtualiseerimine #2 Serverite virtualiseerimine #3 Serverite virtualiseerimine #4 Serverite virtualiseerimine #5 Serverite virtualiseerimine #6 Serverite virtualiseerimine #7 Serverite virtualiseerimine #8 Serverite virtualiseerimine #9 Serverite virtualiseerimine #10 Serverite virtualiseerimine #11 Serverite virtualiseerimine #12 Serverite virtualiseerimine #13 Serverite virtualiseerimine #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor relicxth Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    92
    pdf

    Infosüsteemide ülalhoid - konspekt

    1) IT organisatsioon ja rollid. Ülalhoiu funktsioon ja põhiülesanded Liigitatakse vertikaalseteks (toetavad valdkonnad) ja horisontaalseteks (funktsiooni tüübid). IT jaotub horisontaalseks tegevusalaks: · Arendus o Luua uut funktsionaalsust, “time-to-market” sihteesmärk · Ülalhoid o Säilitada olemasoleva funktsionaalsuse töövõime võimalikult madalate kuludega. Stabiilne, muutumatu keskkond sihteesmärgiks Ülalhoid jaguneb IT haldamise (tugi ja hooldus) ja serverite, rakenduste ülalhoiuga (IT Operations) tegelavateks harudeks. · (Taristu – kui see pole eelmise kahe sees) Rollid Arendus • progeja • süsteemianalüütik • projektijuht • arhitekt IT haldamine (maintenance) • kasutajaabi spetsialist • (on-site) hooldusspetsialist • Riistvara spetsialist • Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) IT ülalhoid (operations)

    Infosüsteemide ülalhoid
    thumbnail
    11
    docx

    Linux vs Windows

    säilitanud absoluutse turu liidrikoha lauaarvutitele operatsioonisüsteemi pakkujate osas. Samal ajal Linux on kogunud silmapaistvat toetust oma Tasuta avatud lähtekoodiga tarkvaral põhineva operatsiooni süsteemiga. Pärast esialgset kokkupõrget mõlemad operatsioonisüsteemid liikusid üle tavakasutajaskonnaga persoonaalarvuti turul ja konkureerisid erinevate seadeldistega, just eelkõige serverite, mitmesuguste manussüsteemide ja mobiilse(telefoni) interneti pakkumise osas. Linux ja Microsoft Windows erineb filosoofia poolest, maksumuse, mitmekülgsuse ja stabiilsuse, kus kumbki täiustab ja parandab ennast oma tajutud nõrgemates valdkondades. Nende kahe operatsioonisüsteemi võrdlused kipuvad kajastama nende päritolu, ajaloolisi kasutaja alused ja levitamise mudelid. Index Term-- Kernel, Linux, Operating Systems, Windows I TUTVUSTUS

    Arvuti programm
    thumbnail
    39
    doc

    Microsoft Operatsioonisüsteemid

    Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks, mille eesmärgiks oli rahuldada ettevõtete serveri ja töökohtade vajadusi. Windows NT 3.1 jõudis turule 27. juulil 1993. Versiooni numbriks sai valitud 3.1, et see sobiks Microsofti tolleks hetkeks väljalastud, ning ka sarnast kasutaja-liidest omava opereerimis-keskonnaga Windows 3.1-ga. Windows NT 3.1-st anti välja kaks varianti ­ Windows NT 3.1 ja Windows NT Advanced Server 3.1. Windows NT 3.1-le järgnes 1994. aasta 21. septembril Windows NT 3.5, mille juures oli Microsoft erilist rõhku pannud kiirusele, millest ka koodnimi "Daytona" (vastava nimelise ringraja järgi USAs, Floridas). 1.2.Microsoft Windows 3.x on perekond Microsofti toodetud 16-bitiseid graafilisi kasutajaliideseid MS-DOS ühilduvatele DOS operatsioonisüsteemidele (MS-DOS, IBM PC- DOS, Digital Research DR-DOS), mis ilmusid ajavahemikul 1990­1994. Windows 3

    Microsofti operatsioonisüsteemid
    thumbnail
    38
    doc

    Riistvara

    Mobiilne arvuti võib olla kas tahvelarvuti (Tablet), sülearvuti (Laptop) või pihuarvuti (Palmtop, PDA, jne.). Serverarvutit kasutatakse teatud teenuste pidevaks käigushoidmiseks ettevõtte võrgus või avalikus võrgus. Serverarvuti eripära on kõrge käideldavus, mis tagatakse erinevate süsteemsete osade dubleerimisega. Seetõttu kui näiteks serverarvutis lakkab töötamast üks toiteplokk siis võtab tema töö üle dubleeritud toiteplokk ja server töötab edasi. Serverarvuti omadusteks on võimalus jälgida erinevate riistvaramoodulite tervislikku seisundit ja teavitada süsteemiadministraatorit kohe kui mingi komponendiga veaolukord avaldub. Kaasaja serverilahendused ei saa üle ega ümber virtualiseerimisest. See aeg, kus iga teenuse jaoks oli eraldi füüsiline server on möödas ja kaasaegsed virtualiseerimiskeskkonnad võimaldavad käivitada ühel füüsilisel serverarvutil kümneid virtuaalseid servereid

    Arvutite riistvara alused
    thumbnail
    22
    doc

    Arvutivõrgud

    3 Arvutivõrgud Soome (Finland), de - Saksamaa (Deutschland). CcTLD-de kasutamine on suurel määral piiratud kohalike seaduste ja õigusaktidega, rahvusvaheliseks katusorganisatsiooniks on IANA. Näiteks peab Eesti .ee domeenis teise astme domeeni registreerimiseks olema juriidiline isik ja server peab asuma Eestis. Vastavate piirangute määramisel on riikidel vabad käed. gTLD on rahvusvaheliselt kasutatav ja hõlmab kolme domeeni - com, net ja org. Neid võib registreerida iga inimene ükskõik kui palju tingimusel, et ta tasub nende domeenide registreerimismaksu (nüüdse konkurentsi tingimustes maksab see üldiselt $15-$35 aastas).

    Arvutiõpetus
    thumbnail
    19
    docx

    Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

    signaali ribalaius näitab, kui laia sagedusala signaal katab. Ribalaius on võrdeline ajaühikus edastatava informatsiooni hulgaga. Näiteks foto allalaadimiseks ühe sekundi jooksul on vaja suuremat ribalaiust kui ühe tekstilehekülje allalaadimiseks sama aja jooksul. Suured helifailid, arvutiprogrammid ja animavideod nõuavad veel suuremat ribalaiust. Kõige suuremat ribalaiust vajavad virtuaalse tegelikkuse (VR ­ Virtual Reality) süsteemid ja kolmemõõtmelised audiovisuaalsed programmid. Digitaalsüsteemides on ribalaiuse mõõtühikuks bittide arv sekundis (bps). Näiteks 57 600 bps modemi ribalaius on kaks korda suurem kui 28 800 bps modemil. Analoogsüsteemides mõõdetakse ribalaiust hertsides (Hz) ja see näitab signaalispektri kõrgeima ja madalaima sageduse vahet. Tavalise helisignaali ribalaius on 3 kHz, analoogtelevisiooni videosignaali ribalaius aga 6 MHz ehk 2000 korda suurem

    Arvutiõpetus
    thumbnail
    63
    docx

    Andmeturve konspekt / kokkuvõte

    käigus said Eestis paljud firmad teada, kui palju neil on arvuteid (seejuures ka, mis OS, tarkvara, versioonid jms); Tallinna Vee süsteem kasutas aastaarve kahekohalistena, Y2K ohus tehti uus süsteem, kuigi vanal süsteemil oli aastaarvudest täiesti ükskõik · Varade hindamine - kui andmebaas hävib, kui palju inimtööd kulub selle taastamiseks; käideldavuse kadu SLA (Service Level Agreement) põhjal, st kui suure osa ajast server on maas - trahv vastavalt ajahulgale · Ohtude, nõrkuste ja olemasolevate turbevahendite spetsifitseerimine - turbevahendeid lihtsam tuvastada ja hinnata, ohte ja nõrkuseid arvestatakse teiste kogemuste põhjal · Turvarikete tõenäosuste hindamine - põhjalik inventuur/riskianalüüs oma varade kohta; millised ohud võivad mõjutada meie andmebaase?; järgmine aeg, millal probleeme võib tekkida, on UNIX-time'i lõpp aastal 2038 · Oodatava kahju hindamine - riskianalüüs

    Andmeturbe alused
    thumbnail
    138
    docx

    Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt

    Web, using specifications he developed such as URL (uniform resource locator) and HTTP (hypertext transfer protocol).  Berners-Lee based the World Wide Web on Enquire, a hypertext system he had developed for himself, with the aim of allowing people to work together by combining their knowledge in a global web of hypertext documents.  With this idea in mind, Berners-Lee designed both the first World Wide Web server and browser -- available to the general public in 1991. First web server address: info.cern.ch  Berners-Lee founded the W3 Consortium, which coordinates World Wide Web development. www.w3c.org. Active in semantic web project 1990 :TBL browser, runs on NeXT 1990 WWW taustaks: mis oli ja mis ei  Oli selleks ajaks:  Hulk aega olemas olnud internet  Email, ftp, gopher ja muud failivahetussüsteemid internetis

    Sissejuhatus infotehnoloogiasse




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun