Eesti II maailmasõja ajal
Eesti saatuse määras teises maailmasõjas 23. augustil 1939. aastal
sõlmitud MRP( Molotov -Ribbentropi pakt), mille salajane protokoll
määras ära Euroopa jagunemise Saksamaa ja Venemaa vahel. Eesti jäi
Venemaa huvisfääri. Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939,
kui Saksamaa tungis Poolasse.
Kui sõda algas soovis jääda Eesti neutraalseks, kuna ei soovitud
sõda. Eesti sõlmis Nõukogude Liiduga vastatikuse abistamise pakti.
Tänu sellele sai NL tuua Eestisse oma sõjalaevad. Loodi ka baaside
leping(28. september 1939), mis lubas tuua NL sõjamehed Eesti piiridesse . Üldiselt kaitseti mere äärseid alasid sakslaste eest,
selline põhjus toodi nende vajalikusele.
14. juunil esitati Eesti ultimaatum , nõudes uute Punaarmeede sisse
lubamist. Vastupanu oli mõttetu ja nii ka juhtus. 21. juunil
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
93 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Slayer
Õppematerjali autor
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL BAASIDE AEG Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) II MS põhjustajateks peetakse I MS rahulepinguid, mis ei rahuldanud isegi võitjariike. Pärast natsionaalsotsialistide võimule tulekut tekkisid Saksamaal revanslikud ideed. Natsionaalsotsialistid lubasid likvideerida rahulepingute ebaõiglus. Lubasid ühendada kõik Saksa alad Suur-Saksamaaks. Lubasid kindlustada saksa rahvale väärilise eluruumi uues Euroopas. Lubasid aidata kaasa aarja rassi võidulepääsule maailmas. 1933. aastal lahkus Saksamaa Rahvasteliidust. 1935. aastal taastati üldine sõjaväekohstus ja kävitati relvastusprogramm. 1936. aastal hõivas Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni. 1936. aastal sõlmis Saksamaa liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga. Ka Itaalia ja Jaapan olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest.
24. septembril kutsutakse omakorda Selter Molotovi juurde, viimane nõudis nüüd vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. 27. septembril sõidab Moskvasse Eesti delegatsioon koosseisus Selter, riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Ants Piip ja August Rei. 28. septembril allkirjastati vastastikuse abistamise pakt. Selle kohaselt rajatati Eesti territooriumile Nõukogude sõjaväebaasid, riiki saabus 25 000 sõdurit, lisaks veel 10 000 baaside ehitajat. Vene vägede sissemarss algas 18. oktoobril ja kestis 4 päeva. Eestis vahetus valitsus: ebapopulaarse Kaarel Eenpalu valitsuse asemel astus ametisse Jüri Uluotsa oma. 14. juunil 1940 demonstreerib NSV Liit meile oma jõudu, kui tulistati alla Tallinnast startinud Soome reisilennuk, blokeeriti Eesti sadamad ning baasides olevad väed seati lahinguvalmis. 16. juunil esitati ultimaatum Eesti Vabariigi valitsusele, milles nõuti selle väljavahetamist ja Punaarmee lubamist Eesti territooriumile. 17
BAASIDE AEG: 1933-Saksamaa lahkus Rahvasteliidust 1935-taastati üldine sõjaväekohustus,relvatusprogr. 1936-hõivati Reini, liit Itaalia, Jaapaniga 1939-lääneriigid loobusid järeleandmistest 23.august 1939- molotovi- ribbentropi pakt: vene saab ida-poola, eesti, läti,soome,bessaraabia, saksa poola, leedu. 28.sept vene saab leedu 1.sept saksa väed poola, 17.sept ka punaarmee 24.sept-nõue vastastikuse abistamise pakti allkirja- satmisele venelastega. 29.sept on agressiooni algus eesti vastu. 25.-26. sept arutati baasilepinguid, 5.okt allkirjastas Läti, 10.oktoobril Leedu 30.nov. 1939- sissetund Soome, Talvesõda, 13.märts 1940 sõlmiti rahuleping, 1/10 soomest venele.1939.a oktoobris toimusid läbirääkimised, et kokku leppida baasidega seotud küsimustes. Venemaa sai õiguse luua baasid:rohuküla, klooga,laulasmaa(kehtna,kuusik)
· Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal · Rahvasteliidu suutmatus- nõrkus kriisimomente lahendada · NL-i kommunismi vallutamiseplaan ja Tsaari- Venemaale kuuluvate endiste alade tagasisoovimine 23. augustil 1939 sõlmivad Venemaa ja Saksamaa lepingu, mis lepingu koostajate nimede järgi- Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop- saab nimetuseks Molotovi- Ribbentropi pakt. Selle pakti salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida- Euroopa: Vene huvisfääri läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia; Saksamaale ülejäänud Poola alad ja Leedu. MRP tegi NL-ist ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. Septembril tungisid Saksa väed Poolasse ning kaks nädalat hiljem ründas Poolat ka Punaarmee. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust. Kui maailmasõda algas, säilitas Eesti valitsus range neutraliteedi, vältimaks riigi sattumist relvakonflikti
Natsionaliseeriti ehk riigistati kõik ettevõtted. Määrati talude maksimaalne suurus, tehti taludest äralõiked, mille maa läks uusmaasaajatele. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu-ja tarbeainete puudus. 22. juuni 1941 puhkes Vene-Saksa sõda ning peagi olid sakslased Eestis. Punaarmee loovutas Saksamaale Lõuna-Eesti, aga Kesk-Eestis sakslaste väikeste eelsalkade edasiliikumine takerdus. Siis tuli koondada vägesid ja rünnata koos. Nõukogude okupatsioon kaotati Põhja-Eestis augusti lõpul ja saartel oktoobris. Saksa sõjaväe kõrval võitlesid Punaarmee vastu metsavennad. Metsavennad tahtsid kätte maksta okupatsiooni eest ja taastada endine riigikord. Metsavendade võitlus on 3 tuntuks saanud Suvesõjana. Metsavendade võitlus toimus Eesti Vabariigi nimel ja sinimustvalgete lippude all.
lükkas Soome need nõudmised tagasi. Järgnes Nõukogude Liidu rünnak ning Talvesõda, kus Soomel raskete kaotuste hinnaga õnnestus oma iseseisvust kaitsta. (M.Laar 2015). Eestlaste valikud teises maailmasõjas 4 1941. aasta suvel tungis Natsi-Saksamaa NSVL-ile kallale ja okupeeris muude territooriumide hulgas ka Eesti. Saksa okupatsioon Eestis lõppes 1944. aasta sügisel ja Eesti sattus jälle NSVL- i okupatsiooni alla. Teine maailmasõda sundis eestlasi tegema valikuid. Riigina pidi Eesti valima, kas nõustuda NSVL-i baaside lepinguga, astuda vastu Punaarmee okupatsioonile ja riigikorra muutmisele või mitte. Alates 1940. aasta suvest polnud enam vaba riiki ja nüüd tegid valikuid vaid eestlased ise. Olulisemad valikuvõimalused olid: metsavendlus, sõdimine Punaarmees, Saksa ja Soome
Moskva tahet. Toimusid ümberkorraldused ka majaduses: plaanimajandus, riigistamine, natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus-ja transpordi ettevõtted, maareform 1941. aasta juunis toimus massiküüditamine, mistõttu Eestist okupeeriti umbes 10000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagritesse. Naised, lapsed, vanurid Siberisse kolhoosiküladesse. Enamik tapeti või hukkus Venemaal. SAKSA OKUPATSIOON Saksamaa kõrged ametnikud ei tahtnud midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid nägid vasthõivatud alades üht osa okupeeritud Nõukogude Liidust. 5.dets 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile. Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat,miskoosnes neljast kindralkomissariaadist, sh Eesti kindralkomissariaat. Saksa okupatsioonivõim vajas aga veet üht institutsiooni, milleks sai Eesti Omavalitsus
Juhendaja: Piret Parve 9b klass Lool, 2007 Sisukord 1) Sissejuhatus................................................................................................lk 3 2) Eesti II maailmasõja ajal ..........................................................................lk 46 2.1 Omariikluse kaotus 2.2 Nõukogude Okupatsioonireziim 2.3 Sõjategevus 1941.aastal 2.4 Saksa okupatsioonireziim 2.5 Sõjategevus 1944.aastal 2.6 Katse taastada iseseisvust 3) Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetel ................................................lk 78 3.1 Punaarmee 3.2 Saksa armee 3.3 Soome armee 4) Kokkuvõte...................................................................................................lk.9 5) Kasutatud kirjandus ..............................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid