9. klass 4. oktoobril 1957. aastal. Orbiidile jõuab esimene tehiskaaslane, Nõukogude Liidu Sputnik . Sündis 9. märtsil 1934. Klushino, Smolenskis. Kolmas laps peres. 1957. aastal abiellus. 1955. aastal astus lennuväkke, teenis Norra piiri ääres. 1959 . aastal liitus kosmonautide koolitusprogrammiga. 1960. aastal valiti 19 hulka, kellest üks pidi tegema otsustava stardi. Tema eeliseks oli kasv 1.57m. 12 aprill 1961 esimene inimene kosmoses. 27. aastane. Lend kestis 108 min. Kosmoselaeva kiirus oli 25000 km/h. Kosmoselaev Vostok 1. Üks tiir maa- lähedasel orbiidil. Juri Gagarini nime kannavad kuu tagaküljel olev kraater ja asteroid . Nõukogude Liidu kangelane Suurem osa elust veetis ta aga hävituslendurina. Suri 27. märtsil 1968 - 34. aastasena. Treeninglennul MIG- 15-ga Kirzatsi lähedal. Surma täpne põhjus on teadmata. Maetud Kremli müüri äärde. 1) terroriakt lõigati langevarjutropid läbi, et ei saaks katapulteeruda. 2) linnud kokkupõrge linnuga. 3) alkoholism Gagarin ja Serjogin olid täis. Kaks päeva enne õnnetust tähistati poliitülema juubelit. 4) tehniline tõrge MIG oli vana ja räsitud, ilmatingimused polnud kindlad. 5) inimlik eksimus uurija kindralleitnant Belotserkovski Gagarin sattus pöörisesse ja kaotas juhitavuse . 6) ilmasond German Titovi arvates põrkas Gagarin kokku ilmasondiga. Sündis 18. novembril 1923. East Derry, New Hampshires. Abikaasa Louise . Tütred Julie , Laura ja Alice . Mereväe proovilendur. 5. mai 1961 Esimene ameeriklane kosmoses. Freedom 7 kapslis 15 minutit. Freedom 7 kosmosesõiduk. Maksimaalne kiirus 8277km/h. Mass on 1295 kg. 31. jaanuar 9. veebruar 1971 . aastal käis Apollo 14 kuul (viies inimene). Suri 21. juuli 1998. Põhjuseks oli leukeemia . Sündinud 6. märts 1937, Jaroslavi oblastis. Isa suri II maailmasõjas ema kasvatas kolme last üksinda. 17-aastaselt läks tööle, et raha teenida. Vabal ajal käis langevarjuga hüppamas. 1962. aastal valiti kosmoselennu ettevalmistusrühma. 16 19 juuni 1963 lend maailmaruumi. Kosmoselaev Vostok-6. Esimene naine kosmoses. Teda tabas kosmosehaigus. Kosmosesõiduki mass on 4713 kg. Missiooni kestvus oli 2 päeva, 22 tund ja 50 minutit. Sündis 30. mai 1934. Venemaal Kemerovo oblastis. Abielus ja 2 last. 1957. aastal lõpetas kiitusega Chuguyev Higher Air Force kooli. 18. märtsil 1965 kõndis Aleksei Leonov esimese inimesena kosmoses. Avakosmoses viibis 12 minutit. Kosmosesõiduki mass on 5682 kg. Reis kestis 1 päev, 2 tundi ja 17 minutit. Sündinud 5. august 1930. Wapakonetas Ohios Ta oli vanim laps peres. Lennukitesse armus kuueselt, kui tegi ka oma esimese lennu. Osales Korea sõjas mereväe hävituslendurina. 1955. aastal lõpetas Purdue ülikooli lennundusinsenerina. 1962. aastal valiti NASA astronautide gruppi. President John Kennedy kuulutas 1961. aastal, et kümnendi lõpul kõnnib inimene Kuul. 20. juuli 1969 sõitis apollo 11 Kuule . Neil Armstrong (38), Michael Collins (38) ja Edwin Buzz Aldrin (39). Poolteist tiiru ümber maa, seejärel suund Kuule. "See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe kogu inimkonnale!" ütles Armstrong. Maailmaaeg oli 02:56, Eestis oli kell 5:56. 18 minutit hiljem tuli välja ka Edwin Aldrin. Heisati Kuule tähelipp ning ka ÜRO lipp . Sinna pandi suur metallplaat pealkirjaga: «Siia astus 1969. aastal esimest korda planeedilt Maa inimene! Me tulime rahusooviga kogu inimkonnalt.» Kuult lahkuti 21. juunlil. 4 päeva hiljem maandusid kosmonaudid Vaikses ookeanis. 812 meremiili Hawaii saartest edelas. Kosmoses neist enam keegi ei lennanud. 1971. aastal Michael Collins - Smithsoni instituudi aeronautika- ja kosmonautikamuuseumi juhataja. Edwin Aldrin juhib kolme väikefirmat. Mõlemad on kirjutanud raamatu. Neil Armstrong naases koduriiki Ohiosse. Asus ametisse kohaliku ülikooli aeronautikaprofessorina. Elab farmis ja tal on kaks last. Viimati said astronaudid avalikuse ees kokku 1999. aasta juulis.
See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku koguni (Tormide) ookeaniks. Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. Eks märg pinnas ole ju tumedam kui kuiv. Fantaasiarikkad nimed andis meredele itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Joannes Riccioli 1651. aastal. Neist nimedest õigustavad ennast ehk vaid Selguse ja Vaikuse meri, eriti kohatult mõjuvad aga Niiskuse, Aurude ja teised veega seotud nimed. Kuu 22 merest on suurim Tormide ookean pindalaga 2,1 miljonit ruutkilomeetrit, seega veidi väiksem Gröönimaast. Võrdluseks
Esimesed kosmosekatsed- ja Kuu Kosmoselaevad Esimesena saadeti kosmosesse Sputnik 1, mis kuulus Nõukogude Liidule (4. oktoober 1957 a.) Sputnik 2, oli teine kosmoselaev Maa orbiidil, mis lennutas Maa orbiidile Laika ( novembris 1957 a.) Esimese inimesena viibis kosmoses Juri Gagarin, Nõukogude kosmonaut (12.aprill 1961). Kuud külastas esimesena USA astronaut Neil Amstrong, Apollo 11 missioonis. Ajalugu 12.aprill 1961 Juri Gagarinist saab esimene inimene kosmoses ja esimene inimene, kes on lennanud orbiidil ümber Maa. 5
atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku koguni (Tormide) ookeaniks. Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. Fantaasiarikkad nimed andis meredele itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Joannes Riccioli 1651. aastal. Kuu 22 merest on suurim Tormide ookean pindalaga 2,1 miljonit ruutkilomeetrit, seega veidi väiksem Gröönimaast. Võrdluseks võib lisada, et Kuu kogupindala 38 miljonit ruutkilomeetrit on veidi väiksem kui Ameerika mandril. Kuu on alati pööratud Maa poole ühe ja sama küljega, seejuures vastaskülg jääb
Kõik kommentaarid