Selline kooselu on mõlemale kasulik Seen saab taimelt oma eluks vajalikke toitaineid Seen aitab aga taimel mullast kätte saada vett ja toitesoolasid. Söögiseened Eesti metsades kasvab palju seeni. Mõned neist on maitsvad söögiseened, teised aga ohtlikult mürgised. Riisikaid ja pilvikuid tuleb enne söömist keeta kupatada. Ilma keetmata võib kohe pannile panna puravikud ja kukeseened Riisikad Riisika tunneme ära valgest piimjast vedelikust, mis voolab välja vigastatud kohast Kuuseriisikas Männiriisikas Kaseriisikas jt Männiriisikas Seen on punakaspruun, noorelt valkja kirmega. Kübar on noorena kumer, hiljem nõgus. Kasvab männikutes, rabades. Kuuseriisikas Kuuseriisikas on väga maitsev söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma kupatamata. See on noore porgandi värvi seen, kübaral rohekad laigud.
Seen saab taimelt oma eluks vajalikke toitaineid Seen aitab aga taimel mullast kätte saada vett ja toitesoolasid. Söögiseened Eesti metsades kasvab palju seeni. Mõned neist on maitsvad söögiseened, teised aga ohtlikult mürgised. Riisikaid ja pilvikuid tuleb enne söömist keeta – kupatada. Ilma keetmata võib kohe pannile panna puravikud ja kukeseened Riisikad Riisika tunneme ära valgest piimjast vedelikust, mis voolab välja vigastatud kohast Kuuseriisikas Männiriisikas Kaseriisikas jt Männiriisikas Seen on punakaspruun, noorelt valkja kirmega. Kübar on noorena kumer, hiljem nõgus. Kasvab männikutes, rabades. Kuuseriisikas Kuuseriisikas on väga maitsev söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma kupatamata. See on noore porgandi värvi seen, kübaral rohekad laigud.
Tuntud soogiseened Maitse valdavalt kibe Tihti sümbioosis puudega, moodustades mükoriisa 3 Kirjeldus Seenekübar nõgus, kuni lehtrikujuline Kübaral enamasti kontsentrilised ringid Seenejalg suurel osal nõgus Viljakehad piimmahlasoontega Erineva pikkusega eoslehekesed Membraanne voi intertsellulaarne pigment 4 Söögiseened Mõned riisikad toorelt söödavad, enamik mitte. Peale kupatamist mürgid kaovad, kuid kõiki siiski ei soovitata süüa. Parimad söögiseened on maheda maitsega riisikad: porgandriisikas, kuuseriisikas ja veririisikas. Kibeda maitsega riisikatest tuntumad on männiriisikas, kaseriisikas, kollariisikas ja tõmmuriisikas. 5 Porgandriisikas Lactarius deliciosus
Söödavad kübarseened Harilik kukeseen · Viljakehad: sitkelihakad, rebukollased · Kübar: lai- kuni lamelehterjas, keskpaigas kinnine, püsivalt sisserullunud hõlmise servaga, kuni 10 cm · Voldid: tugevalt arenenud, ristliistakutega, harunenud, pikalt jalale laskuvad · Seeneliha: kahvatukollane, paks · Jalg: säsiskas, alusel ahenenud, kuni 6x2 cm, puuviljalõhnaga · Metsades, puisniitudel, võsastikes, väga sgeli, kohati massiliselt ja suurte kogumikena; üks tavalisemaid Eesti seeni. Juunist kuni novembrini. Viimastel aastatel leitud korduvalt jõulude ajal, kannatab nõrku öökülmi. Hinnatav söögiseen värskelt. Austerservik · Kübar: hallikas-, oliiv- kuni violetjaspruun või mustjas, tihti sinkjas, kleepuv, keeljas, väga lihakas ja suur, kuni 15 cm. · Eoslehekesed: valkjad, hallikad, kollakad või kahvatuvioletjad, j
Kõige rohkem on puravikes siiski vett. Puravikke võib praadida, marineerida, soolata, konserveerida omas mahlas, külmutada ja kuivatada.Puravikud ilmuvad tavaliselt hilissügisel. Puraviku sordid:Palupuravik,pruun sametpuravik,punajalg- sametpuravik,kivipuravik,haavapuravik,võipuravik,sapipuravik,valgepuravik,pomerants puravik jne. Riisikas Eestis kasvavaid riisikaid võib jaotada kahte rühma: kibedamaitselised riisikad, mida tuleb kupatada enne toiduks kasutamist ja mahedamaitselised riisikad, mida võib tarvitada värskelt, kupatamata.Kaseriisikat (Lactarius torminosus) teab vist iga seeneline: see roosaka kuni roosakas- lihapruuni takerkarvase kübaraga iludus, mis kasvab enamasti arukase all, ei saa küll kahe silma vahele jääda. Kübarad (läbimõõt kuni 12 cm) on pealt tumedamate
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Kuido Kiudorv Kärbseseente (Amanita ) levik ja ökoloogia Eestis ja Austraalias Referaat aines "Bioloogiline mitmekesisus" Juhendaja: prof. Tiiu Kull Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Kärbseseened....................................................................................................................................4 1.1 Alamperekond tupploorik (Amanitopsis)............................................
Sisukord 1. Keskonnatingimused laanemetsas 2. Taimed laanemetsas ja nende kohastumine 2.1 Kuusk 2.2 Jänesekapsas 2.3 Kuuseriisikas 3. Loomad laanemetsas 3.1 Orav 3.2 Karu 3.3 Valgejänes 4. Kasutatud kirjandus 1. Keskonnatingimused laanemetsas Laanemetsa pinnas on viljakas ja niiske. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda metsa või metsata aladega. Laanemetsa puurindes on tüüpiline liik kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks, siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust
Kõik kommentaarid