Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Relatiivsusteooria Relatiivsusteooria e. suhtelisuse teooria on füüsikateooria, mis lähtub kahest põhiseisukohast: kõik taustsüsteemid on samaväärsed, st. füüsikaliste suuruste väärtused (kiirus, pikkus, aeg) on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinevad ja ükski vaatleja pole eelistatud e. igal mehel on oma tõde ja ükski neist pole tõesem ning et on olemas suurim võimalik kiirus, piirkiirus, mis on kõigis taustsüsteemides ühesugune ning ei olene liikumise suunast ega allika kiirusest (valguskiirus c)
Relatiivsusteooria.Üldrel käsitleb aja, ruumi ja raskusjõu e gravitatsiooni seoseid, erirel. käsitletaksesirgjoonelist liikumist.Relativistlik füüsika on kõikvõimalike kiiruste füüsika. Taustsüsteem väljendab vaatlejaid, mille suhtes me liikumist arvestame.Inertsiaalsust on taustsüsteem, kus ei ole kiirendusi.Kiirusega c liikuvad objektid liiguvad kõigis inertsiaalsetes tausrsüst ühe ja sama kiirusega c. Aegruumi kasutatakse punkti liikumise kirjeldamiseks(aeg-1mõõtmeline, ruum-3mõõtmeline). Lõpliku suurusega kiirus ei muutu taustsüst muutudes, sest need pole absoluutsed, st vaatlejast sõltuvad e relatiivsed.Dilatatsioon e aja aeglustumine e kellaparadoks e kaksikute paradoks näitab, et liikuvas süsteemis toimuvad protsessid näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kiirus c on mat.obj. aga ka info liikumise piirkiirus.Kontraktsiooni e tee lühenemise põhjus saab olla, et reisijaile, erinevalt Maal seisvaist vaatlejaist, reisi alg...
Relatiivsusteooria Relatiivsusteooria · Albert Einstein oli legend juba oma eluajal. Tema kõige tähelepanuväärsemaks saavutuseks on kahtlemata relatiivsusteooria, mis muutis põhjalikult inimkonna arusaama aja ja ruumi olemusest. Oma erirelatiivsusteoorias 1905. aastal kinnitas Albert Einstein, et mitte miski isegi mitte informatsioon ei saa liikuda valgusest kiiremini. See tekitas probleemi Newtoni gravitatsiooniteooria jaoks, kus külgetõmbejõud levib objektide vahel lõpmatu kiirelt. Kümme aastat hiljem lahendas Einstein selle probleemi üldrelatiivsusteooriaga.
Valgust kandvatel osakestel ehk footonitel aga seisumassi ei ole, seetõttu saab valgus valguse kiirusel liikuda. . Kõige väiksem on mass siis, kui keha seisab paigal; seda massi nimetatakse keha seisumassiks. Üldistame massi ja energia võrdelisuse ka seisumassile. Saame seisuenergia E0=m0c^2. Seisuenergiat omab keha ka siis, kui tal muud energiat pole. Ja teistpidi: igasugune energia omab massi vastavalt seosele m=E/c^2. Seega mass ja energia on ekvivalentsed. Relatiivsusteooria põhiolemus seisneb selles, et füüsikaseadused on universaalsed ning kehtivad kõikjal ühtmoodi, kuid erinevas kohas ja olukorras olevatele vaatlejaile võib asi tunduda isemoodi. Mis ühe jaoks tundub miljoni aastana, on teise jaoks kõigest pelk silmapilk. Ehk teisisõnu kõik on suhteline ehk relatiivne. Relatiivsusteooriat selgitab paremini järgmine näide: Kui 60 km/h sõitvas rongis sõidutab väikelaps mänguautot, mille kiirus vaguni põranda suhtes on
aegruumiks. Kinemaatiline tegur näitab aja aeglustumist ehk mitu korda kulgevad protsessid aeglasemalt juhul kui vaadelda neid liikuvas süsteemis. *Aja aeglustumine: (kaksikute paradoks) nähtus, milles igale vaatlejale tundub, et kõigis teistes süsteemides on aja kulg aeglustunud. *Pikkuste lühenemist määrab kinemaatiline tegur. *Kiiruste liitmise eeskiri peab muutuma nii, et ei oleks võimalik saavutada kiiruseid mis ületavad c. *Relatiivsusteooria postulaadid: 1.Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suhtes see on Einsteini erirelatiivsusteooria esimene postulaat. 2.Füüsikaseadused on kõikides intertsiaalsüsteemides ühesugused. Ei ole absoluutset liikumist ega ka abs paigalseisu. *Massi olenevus kiirusest: Mass kasvab võrdeliselt kinemaatilise teguriga. Liikuva keha mass suureneb võrreldes seisvaga [gamma] korda.
Relatiivsusteooria 1905-1916 aastail avastas ja tõestas Einstein välja uue ajalisi ja suhteid käsitleva teooria- relatiivsusteooria. Üldrelatiivsusteooria käsitleb aja, ruumi ja gravitatsiooni seoseid. Erirelatiivsusteoorias aga käsitletakse ühtlast sirgjoonelist liikumist. Üks relatiivse füüsika suurusi on kiirus. Kiirus on alati suhteline millegagi, oleneb mille suhtes me seda vaatame. Kui 30 km/h sõitvas rongis veereb rongi liikumise suunas pall, mille kiirus vaguni põranda suhtes on 20km/h, siis raudtee kõrval seisva vaatleja suhtes näib pall liikuvat 20+30 km/h. Seisvat või paigal olevat keha ei ole olemas
(selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu); · mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu. 3. Kuidas mõista väidet, et mass ja energia on samaväärsed (ühe nähtuse kaks väljendusvormi) mass ja energia klassikalises füüsikas loetakse kehamassi alati ühesuguseks, vaatamata sellele, kas keha liigub või mitte. Relatiivsusteooria näitab aga, et kehamass sõltub liikumise kiirusest. Relatiivsusteooria aga näitab et kehamass sõltub tema liikumise kiirusest (mida kiirem, seda suurem mass), m0 - keha seisumass; m mass, liikudes kiirusega v 4. Millistest komponentidest koosneb keha koguenergia, milles igaüks neist avaldub. Keha energia ja seisuenergia summat nimetatakse koguenergiaks. (seisumassile vastab seisuenergia) 5
RELATIIVSUSTEOORIA 83. Kosmoselaev lendab Maast mööda kiirusega 0.990c. Kosmoselaeval vilgublaser, mille impulsi kestus on 2.20·10-6 s. Kui pikk on impulsi kestus maapealse vaatleja jaoks? 84. Müüoni eluiga on temaga kaasaliikuvas süsteemis 2.20·10-6 s ja 15.6·10-6 s vaatleja süsteemis, mille suhtes tema kiirus on 0.990c. Kui pika tee läbib müüon temaga kaasaliikuvas süsteemis ja kui pika tee vaatleja süsteemis? 85. Kosmoselaev eemaldub Maast kiirusega 0.90c ja tulistab välja samas suunasraketi, mille kiirus kosmoselaeva suhtes on 0.70c. Leida raketi kiirus Maa suhtes. 86. Kosmoselaev eemaldub Maast kiirusega 0.90c. Talle saadetakse järele rakett, mis liigub Maa suhtes kiirusega 0.95c. Leida raketi kiirus kosmoselaeva suhtes.
katseid ei toetanud seda mõttekäiku. 1905. aasta juunis kirjutatud artiklites, mis tõid Einsteinile tippteadlase maine, jõudis ta järeldusele, et kui pole võimalik kindlaks teha, kas ilmaruumis liigutakse või püsitakse paigal, muutub eetri mõiste üldse ülearuseks. Ta lähtus postulaadist, et kõik vabalt liikuvad vaatlejad täheldavad loodusseadusi täpselt ühesugusel kujul. Einsteini väide, et loodusseadused ilmnevad ühesugusel kujul kõigi vabalt liikuvate vaatlejate jaoks, sai relatiivsusteooria aluseks. Selle teooria nimetus tuleneb väitest, et tähtsust omab üksnes suhteline ehk relatiivne liikumine. Relatiivsusteooria tähtsamaid järeldusi on massi ja energia vaheline seos. Einsteini postulaadist, et valguse kiirus peab olema kõigi jaoks ühesugune, järeldub, et miski ei saa liikuda valgusest kiiremini. Siit järeldub omakorda, et kui rakendada energiat millegi kiirendamiseks, olgu see miski siis osake või kosmoselaev, siis
Relatiivsusteooria Massi olenevus kiirusest Kui kiirendame keha korduvalt, tuleb meil igal ajavahemikul lisandunud kiirus liita eelnevaga rakendades reativistlikku kiiruste liitumise valemit. See tähendab, et kiirus küll läheneb valguse kiirusele, kuid ei saavuta seda iialgi. Kui rakendame kehale üha suuremat jõudu, muutub tema kiirendamine üha raskemaks. Newtoni II seaduse põhjal peab mass kiiruse suurenemisel kasvama. Loomulik on oletada, et mass kasvab võrdeliselt kinemaatilise teguriga: m = m0 m0 keha mass inertsiaalsüsteemis, kus keha seisab paigal ehk siis nn. seisumass. - kinemaatiline tegur m liikuva keha mass, mis on alati suurem kui seisumass. Pannes keha liikuma lisame talle kineetilist energiat ja seetõttu suureneb ka tema mass. Võib öelda, et need suurused on võrdelised. Ekin = kmkin mkin Lisandunud mass ehk kineetiline mass. Ekin Lis...
Relatiivsusteooria Eva-Lotta Metsla, Gertrud Sildnik, Kati Eliisabet Peterson, Getter Jalakas ja Mia Martina Peil Kõik on suhteline Ei ruum ega aeg, ega isegi keha mass ei ole kindlad, absoluutsed suurused, vaid on “relatiivsed”. Valguse kiirus Umbes 300 000 km/s Jääb vaakumis alati samaks Seda ei saa ületada Valgus äitub teisiti, kui teised kehad Kehad käituvad väga kummaliselt, kui neid panna liikuma valguse kiirusel Albert Michelson Tõestas, et valguse kiirus ei sõltu Maa liikumisest Ei ole olemas mingit absoluutset ruumi Ligikaudselt valguse kiirusel liikudes aeg aeglustub Relatiivsusteooriat on suudetud ka Maa-pealsete katsetega tõestada Massi suurenemine Mass on keha inertsuse mõõt Kui erineva massiga kehi mõjutada sama suure jõuga, kasvab suurema massiga keha kiirus aeglasemalt Mass sõltub liikumiskiirusest Mass kasvab valguse kiir...
4. Relatiivsusteooria Relatiivsusteooria lähtub kahest postulaadist: 1. Kõik taustsüsteemid on samaväärsed (relatiivsusprintsiip- füüsikaliste suuruste, (nt kiiruse, pikkuse, aja, massi jne) väärtused on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinevad. Ükski vaatleja ei ole eelistatud 2. On olemas suurim võimalik kiirus (299 792 458 m/s = 3x 10 astmes 8 m/s.) Valguse kiirus, sellest kiiremini ei saa!!! (Piirkiiruse olemasolu ja konstantsuse printsiip)
Relatiivsusteooria Relatiivsusteooria lõi põhiliselt Albert Einstein. Albert Einstein(14.märts 1879 ,Saksamaa 18. aprill 1955 USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Sveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. Ning see on ka õigustatud. Einstein sündis Württembergi kuningriigis. Tema isa Hermann oli elektriinsener ja ettevõtja, kes tootis alalisvooluseadmeid.Einsteini vanemad olid mõlemad juudid, ei olnud perekond usklik
Raketis olija peab arvestama ka kiirenduga. Tegelik pilt ei ole selline nagu selles mõtte käigus esitati. Massi sõltuvus kiirusest massi ja energia epilantsus. t= t/v1- v2/v2. Relatiivsus teooriast järeldub, et ükski keha ei saa liikuda kiiremini kui valguse kiirus, siit järeldub aga, et keha mass peab sõltuma kiirusest. A= F/m, m= mo/v1-v2/c2, m0- seisumass, m ekha mass kiirusega liikudes. C- 3x10^8m/s E= mc^2, E energia, m keha mass, C= -=- Relatiivsusteooria autor on A. Einstein. Jaguneb: 1) Erirelatiivsusteooria tugienb kahele postülaadile. 2) üldrelatiivsus teooria. Einsteini relatiivsusprintsiip: kõik füüsika seadused peavad toimuva kõikides inerstiatsioonisüsteemides ühte moodi. Kõik füüsika seadused peavad toimima inertsiaal süsteemides ühte moodi. 2) Valgue kiiruse konstantsuse printsiip valguse kiirus on kõikides inertsi süsteemides ühesugune. Osutub klassikaline kiiruste liitmisel valem kehtib ainult ligilähedaselt
inerstiaal taustsüsteem. Raketis olija peab arvestama ka kiirenduga. Tegelik pilt ei ole selline nagu selles mõtte käigus esitati.Massi sõltuvus kiirusest massi ja energia epilantsus. t= t/v1- v2/v2. Relatiivsus teooriast järeldub, et ükski keha ei saa liikuda kiiremini kui valguse kiirus, siit järeldub aga, et keha mass peab sõltuma kiirusest. A= F/m, m= mo/v1-v2/c2, m0- seisumass, m ekha mass kiirusega liikudes. C- 3x10^8m/s E= mc^2, E energia, m keha mass, C= -=- Relatiivsusteooria autor on A. Einstein. Jaguneb: 1) Erirelatiivsusteooria tugienb kahele postülaadile. 2) üldrelatiivsus teooria. Einsteini relatiivsusprintsiip: kõik füüsika seadused peavad toimuva kõikides inerstiatsioonisüsteemides ühte moodi. Kõik füüsika seadused pevad toimima inertsiaal süsteemides ühte moodi. 2) Valgue kiiruse konstantsuse printsiip valgus kiirus on kõikides inertsi süsteemides ühesugune. Osutub klassikaline kiiruste liitmisel valem kehtib ainult ligilähedaselt
poolt. 1919. aastal sai Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria tõestuse täieliku päikesevarjutuse vaatluse tõttu. Astronoomid nägid tähti, mis oleksid pidanud olema Päikese poolt varjutatud. Just see nähtus tõestaski, et tähtedelt saadud valgus oli jälginud ruumi kõverust, mida põhjustas Päikese mass. Newtoni teooria järgi ei oleks valguse tee tohtinud kõverduda, kuna valgusel pole massi. Erirelatiivsusteooria on relatiivsusteooria osa. Relatiivsusteooria on muutnud inimeste arusaama ruumist ja ajast ning avastanud loodusest seoseid, mida näilisellt kujutleda ei saa. Võrreldes neid kahte teooriat, siis nende erinevus seisneb selles, et relatiivsusteooria on ajalisi ja ruumilisi suhteid käsilev teooria ning erirelatiivsusteooria käisitleb ruumi ja aja käitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast. Aeg ja ruum osutuvad suhteliseks. Kestus ja vahemaa võivad olla eri vaatlejate jaoks erinevad.
1. ERT I printsiip. Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on neid kulgevate loodusnähtuste kirjeldamisel samaväärsed 2. ERT II printsiip. Valguse kiirus ei sõltu suunast üheski inertsiaalsüsteemis ja on kõikides inerstiaalsüsteemides ühesugune. 3. Mis järeldub ERT II printsiibist? Valguse kiirus ei sõltu suunast. 4. Milles seisneb kaksikute paradoks? Kui näiteks üks kaksikutest läheb kosmosereisile ja naaseb hiljem Maale, siis pole ta oma kaksikvennaga enam ühevanused. Kosmoses käinud kaksik on jäänud teisest nooremaks 5. Aja sõltuvus keha liikumise kiirusest. Aja kulg, mis on liikumatu uuritava keha suhtes, nimetatakse omaajaks. Kell, mille suhtes keha liigub kiirusega v näitab aja vahemiku t, ehk omaaeg on minimaalsem. 6. Milline suurus ERT-s ei sõltu taustsüsteemi valikust? Valgusekiirus 7. Massi sõltuvus liikumise kiirusest. Keha mass sõltub liikumise kiirusest. 8. Massi ja energia ekvivalentsus. E = mc2 9. Mis on seis...
Relatiivsusteooria Albert Einstein oli legend juba oma eluajal. Tema kõige tähelepanuväärsemaks saavutuseks on kahtlemata relatiivsusteooria, mis muutis põhjalikult inimkonna arusaama aja ja ruumi olemusest. Ent missugust kasu võin saada mina kui lihtinimene relatiivsusteooriast? Relatiivsusteooria põhiolemus seisneb selles, et füüsikaseadused on universaalsed ning kehtivad kõikjal ühtmoodi, kuid erinevas kohas ja olukorras olevatele vaatlejaile võib asi tunduda isemoodi. Mis ühe jaoks tundub miljoni aastat, on teise jaoks kõigest sekund. Kui kusagil tuleb jutuaineks relatiivsusteooria, siis kuuleme tihtipeale seda mõtet kõige sagedamini. Einsteini välja mõeldud idee kõlab küll võimsalt, isegi geniaalselt, ent mida head ja väärtuslikku annab see teadmine mulle
Kriitiline mass- Olukord/ aine kogus, mille korral ahelreaktsioon hakkab iseeneslikult toimuma. Looduses sellises koguses ainet pole. ( kuigi uraani kasutatakse reaktsioonides) Isotoop- Element, mille prootonite arv on sama, aga neutronite arv erinev. Enamasti on maailmas stabiilsed isotoobid, aga ebastabiilsed on nt plutoonium ja uraan. Nendest lähtuvalt ehitatakse tuumapomme- radioaktiivsed isotoobid. 2. SELGITA KIIRUSTE LIITMIST NEWTONI TEOORIA JA RELATIIVSUSTEOORIA KOHASELT Relatiivsusteooria kohaselt liidetakse kiirused valemi albil. Kiiruste liitmise tulemus ei saa üle minna valguskiirusest. Mida suurem on kiirus, seda raskem on kiirust tõsta. Keha mass muutub suuremaks kiiruse muutudes. U' = u+v : 1+ UxV/c2 Newtoni teooria kohaselt liidetakse kiirused lihtsalt u+v 3. MIKS VÕETI KASUTUSELE RELATIIVSUSTEOORIA? Selle võttis kasutusele A.Einstein. See seisneb selles, et kiirusega c liikuvad objektid liiguvad
Tuumafüüsika ja relatiivsusteooria Tuuma mõõtmed tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist, tuuma läbimõõt on umbes 10 -15 m. Prooton - positiivselt laetud tuumaosakesed. Prootonite arv (aatomnumber ehk järjekorranumber ehk laenguarv) määrab elemendi tuumalaengu ja on võrdne elektronide arvuga aatomis, nii et aatomid on elektriliselt neutraalsed. Tuuma tähtsaim osake, tähistatakse tähega Z. Neutron - elektriliselt neutraalsed tuumaosakesed. Samal elemendil võib tuumas olla erinev arv neutroneid
sirgjooneliselt) 2)Valgusekiirs on kõikides inertsiaalsüsteemides sõltumata suunast võrdne c-ga ehk valgusekiirusega Suurte kiiruste liitmine Reegel: V = V1 + V2 Einsteini järgi relativistlik suurte kiiruste liitmine: V= (V1 + V2) : (1 + (V1 + V2) : C2) kui V1/V2 <<, siis V = V1 + V2 Kui V1 = C , siis V=C Kui V1 = C ja V2 = C , siis V=C Valguskiirus on suurim võimalik kiirus looduses! Samaaegsuse relatiivsus Relatiivsusteooria kohaselt ei ole sündmuste toimumise samaaegsus absoluutne, vaid relatiivne ehk suhteline. Signaalid jõuavad vaatlejani samaaegselt Kuna Kose on Tallinnale lähemal, siis jõuab signaal vaatlejani kiiremini kui Tartu Signaal Sündmuste samaaegsus sõltub vaatlejast
(ripsmekarv, pilu, nõelaauk). Antud lainepikkuse mõõtmiseks kasutatakse difraktsioonivõret. Kahjulikkus: mikroskoobis - kui vaadeldava objekti mõõtmed lähenevad valguse lainepikkusele, siis objekti ääred hägunevad; astronoomias teleskoopide puhul - piirjooned võivad häguneda kui objekt asub väga kaugel (nt kaksiktähed) Probleem valguskiirusega: v=v1+v2; Kui v2 on valgussähvatus rongi liikumise suunas, siis klassikalise mehaanika järgi peaks valguskiirus suurenema v2 võrra. Relatiivsusteooria: I postulaat: valguse kiirusest suuremat kiirust pole olemas. II postulaat: kõikides süsteemides toimub sama sündmus ühesuguselt. Füüsikalised suurused rel. teoorias: aeg - t= t0 / (sqrt(1- v^2/c^2) - sqrt < 1 seega ajavahemik liikuvas süsteemis on pikem, kui paigalseisvas süsteemis. Ehk liikuvas süsteemis vananeme aeglasemalt. Väikestel kiirustel Newtoni mehaanika põhimõted kehtivad. pikkus - l=l0 * sqrt (1- v^2/c^2) ; pikkus läheb väiksemaks liikuvas süsteemis.
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna .......................................................................................................................... 3 Relatiivsusteooria lühilugu ............................................................................................ 4 Aja kuju ......................................................................................................................... 9 Universum pähklikoores .............................................................................................. 17 Tulevikku ennustamas ................................................................................................. 21 Mineviku kaitsel
49. Mis on laser? Kuidas tekib laserkiirgus? Laser on valguskvantgeneraator, mis on indutseeritud omadustel põhinev seade. See tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spekter optilises osas. Laserkiirgus tekib kui aatomeid sunnitakse sähvatama kooskõlastatult, koherentselt, see on suunatud kitsasse vihku ja võib küündida ülivõimsusteni. 50. Milline on valgus laseri kiirgusvihus? Laseri kiirgusvihus olev valgus on ainusageduslik ja ühevärvuslik. 2. osa ,,Relatiivsusteooria. Tuumafüüsika. Elementaarosakeste füüsika." 1. Millega tegeleb relatiivsusteooria? Relatiivsusteooria jaguneb kaheks: üldrelatiivsusteooriaks ja erirelatiivsusteooriaks. Esimene käsitleb aega, ruumi ja raskusjõudu, teine sirgjooneliste liikumiste mehaanikaga. Relatiivsusteooriat vajame suurte kiiruste puhul. 2. Milles seisneb kiiruse suhtelisus. Kiiruse suhtelisus seisneb liikuvale objektile vastassuunas vastu liikumises. 3
seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia. Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat. Valgus soojendab kehi, milles ta neeldub ning valguse energiat saab kasutada näiteks päikesepatereisid kasutades. Mida rohkem on valgust, seda rohkem on ka valguse energiat. Energia on väljalise mateeria hulga mõõduks Sama järelduseni jõudis relatiivsusteooria välja töötanud Einstein. Teooria näitas, et mass ja energia pole kaks eri liiki objekte kirjeldavat erinevat suurust, vaid on tegelikult teineteisega väga lähedalt seotud. Enamgi veel -- mass ja energia on üks ja sama! Nad on ühe ja sama füüsikalise maalma -- mateeria -- kahe erineva avaldusvormi väljendused. Mass väljendab ainet ja energia väljendab väljasid. Relatiivsusteooriast selgub, et mass ja energia on ekvivalentded ehk samaväärsed. Massi ja
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......
Relatiivsusteooria Suhtelisuse teooria 1) Erirelatiivsusteooria 2) Üldrelatiivsusteooria Relatiivsusteooria suured kiirused lähenevad valduskiirusele (c= 300 000 km/s) Elektroonika elementaarosakeste kiirendid (Sveitsi kiirendi) prootonite kiirendi. I Klassikaline füüsika sai alguse 17. saj kui Newton mõtles 3 seadust. Lõpeb 20. saj alguses kui Einstein relatiivsusteooria. Igapäevaste kiiruste füüsika loojaks. Keha kiirus sõltub taustsüsteemi valikust. Aja ja ruumi mõõtmed on absoluutsed ja ei sõltu taustsüsteemi valikust. Taustsüsteem Taustkeha+Koordinaadid+Kell (Liikumise kirjeldamiseks on vaja) Taustsüsteem : 1) Inertsiaalne taustsüsteem taustsüsteemid mis liiguvad üksteise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt (kehtivad Newtoni seadused)
Stephen Hawking Stephen William Hawking (sündnud 8. jaanuaril 1942) on inglise füüsik. Ta sai 1979. aastal Cambridge'i ülikooli matemaatikaprofessoriks - samal kohal oli kunagi olnud Isaac Newton. Hawkingi uuringud mustade aukude olemuse, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on esileküündivad ning on oluliselt mõjutanud paljusid teisi teadlasii. Kahtlemata on tegemist maailma tuntuima ja enim tähelepanu pälvinud teadusemehega. Hawking külastab paljusid teisi maid ja peab loenguid. Peale spetsiifiliste artiklite ja raamatute on ta edukalt kirjutanud ka laiemale publikule. Tema "Aja lühiajalugu" ("A Brief History of Time", 1988) saavutas tohutu läbimüügi. Pikk nimekiri maailma kõige prestiizikamate teadusasutuste
1. Nimeta relatiivsusteooria põhiseisukohad Lähtub 2st põhiseisukohast 1)kõik taustsüsteemid on samaväärsed(relatiivsusprestiit) 2) on olemas suurim võimalik kiirus ehk siis vastastik mõjude levimis kiirus C=3 10 m/s 2. Mis on relaktiivsusteooria tähtsaim praktiline järeldus? Relaktiivsusteooria põhiideed väljendab arusaam, et olemas on vaid see mille mõju on kohale jõudnud. Mõju levik võtab aega. Kui teade sündmusest on alles teel siis see sündmus antud vaatleja jaoks on veel toimumatta. 3. Mis on võnkesagedus + valem Võnkesagedus on ühes sekundis sooritatud täisvõngete arv 4. Mis on võnkeperiood + valem Ühe täisvõnke kestvust nimetatakse võnke perioodiks. 5. Iseloomusta resonantsi Võnke amplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemine süsteemi vabavõnkumise sagedusega nimetakse resonantsiks. Nähtuse tekkimise tingimuseks on sageduste võrtsus, 6. Mis on laine pikkus? Laine pikk...
Uue ajastu koidikul. Uue ajastu algus koitis 1905. aastal.Siis ilmus Saksa ajakirjas ,,Füüsika annaalid´´ rida artikled, mille autoriks oli noor ametnik Sveitsist.Tema ei leidnud tööd üheski ülikoolis, polnud ta käsutuses mingit laboratooriumi ja raamatukogudest sai ta kasutada vaid Sveitsi patendiameti kõhna biblioteeki Bernis.Patendiametis töötas ta kolmanda astme patendiametnikuna. Ametnik oli Albert Einstein, ja selle ainsa aasta jooksul avaldas ta viis artiklit.Kolme neist loetakse siiani tähtsaimateks füüsika ajaloos.Üks neist käsitles fotoefekti Plancki uue kvantteooria valguses, teine Browni liikumist ja kolmandas olid esitatud erirelatiivsusteooria alused. Esimene, mis selgitas valguse loomuse ja aitas ilmale tulla televisioonil, tõi autorile Nobeli preemia.Tõsi küll autasu tuli tal oodata 16 aastat, aastani 1921.Kuigi võrreldes näiteks Frederick Reinesiga oli see suhteliselt lühike aeg, kus Reinesil tul...
jumalalt Mercuriuselt Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka. Merkuur on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem Uurimislugu Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast (3. aastatuhat eKr) Varaseimad kirjapandud üksikasjalikud vaatlused kuuluvad babüloonlastele. Merkuuri vaatlemine on läheduse tõttu Päikesele väga keeruline. Ta on Maalt nähtav üksnes päikesetõusu ja päikeseloojangu ajal. Merkuuri on kasutatud ka relatiivsusteooria täiendavaks kontrollimiseks, sest Merkuuri pinnalt peegelduvad radarisignaalid peavad ülemise konjunktsiooni ajal Päikesest lähedalt mööduma. Üldrelatiivsusteooria järgi kõverdab Päikese gravitatsioon ruumi, mistõttu muutub pisut trajektoor ja teepikkus. Ka see eksperiment kinnitas üldrelatiivsusteooriat. Teleskoobid Esimesed uurimised Merkuurist tegi Galileo 17 saj. Maapealsete teleskoopidega tehtud uuringud
kumneid aastaid rannates mullast toiduainetesse ja tagasi ning sellest seisundist vabaneda ja inimest kiiritada just siis, kui see inimese sisse satub. Termotuumareaktsioon (tuumasuntees) on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade liitumise tulemusel tekkivad raskemad aatomid. Termotuumareaktsiooni kaivitamiseks vajalik temperatuur on ligikaudu 100 mln kraadi. Looduses toimuvad termotuumareaktsioonid Paikeses ja teistes tahtedes. ELEMENTAAROSAKSESED. RELATIIVSUSTEOORIA Elementaarosakesed on osakesed, mis pole jagatavad veel vaiksemateks osakesteks. Nad voivad vaid muunduda uksteiseks. Fundamentaalosakestel puudub sisemine struktuur. Igal fundamentaalosakesel on antiosake: sama mass, aga mitmed omadused(elektrilaeng, spinn) vastupidise margiga. VASTASMÕJU OSAKE ELEKTROMAGNETILINE Footon NÕRK Gluuton
Relatiivsusteooria- teooria mida vajatakse suurte kiiruste puhul. Jaguneb 2ks:1)Üldrel.teooria käsitleb aja,ruumi ja grav. vahelisi seoseid.2) Erirel.teooria käsitleb ühtlast ja sirget liikumist.Tugineb 2le printsiibile:1)relatiivsusprintsiip,mis väidab et kõik füüsika seadused on kõigis inertsiaalsüsteemides samad.(inertsiaalsüsteemid on taustsüsteemid, kus keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.In.süsteemis paigalseisvale kehale mõjuvate jõudude summa on 0 ja selliste kehadega fikseeritud koordinaatteljed ei muuda suunda)(taustsüsteemiks loetakse taustkeha,temaga seotud koordinaaristikku ja ajamõõtmise süsteemi).2) valguse,kiiruse ja konstantsuseprintsiip- ütleb et valguse kiirusel vaakumis on kõigis inerts.süsteemides sama väärtus. Aegruum - võtab kokku aja ja ruumi koordinaadid.On neljamõõtmeline :1 aja ja 3 ruumikoordinaati.Nii aeg kui koordinaat sõltuvad taustsüsteemist. Kiiruste liitumine klassikalises mehhaanikas -kui keha lii...
" Stephen on saanud Oxfordi ülikoolist Bakalauruse kraadi ja peale Oxfordi läks ta edasi õppima Cambridge'i ülikooli teoreetilist astronoomiat ja kosmoloogiat. Suurem osa Hawkingi teadustööst keskendub relatiivsuse (ruumi ja aja olemus) ja kvantteooria (kuidas käituvad universumi väikseimad osakesed) ühendamisele. Üks tema suurimaid füüsikasaavutusi on teooria, mis kirjeldab, kuidas mustad augud kiirgust eritavad. Stephen Hawkingu uuringud mustade aukude olemuse, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on esileküündivad ning on oluliselt mõjutanud paljusid teadlasi. Ta külastab paljusid teisi maid ja peab loenguid. Hawking on saanud ka mitmesuguseid preemiaid ja autasusid ning välja andnud raamatuid. 1988. aastal ilmunud raamat "Aja lühiajalugu", mis seletas universumi olemust lihtinimesele, tegi Hawkingist aimekirjanduse superstaari. Stephen Hawkingu tähtsus peitub tema avastustele teaduses. Ta on tuntud kui
pidamise õiguse Berni Ülikoolis. 1909. a. teoreetilise füüsika erakorraline professor Zürichi Ülikoolis. 1911. aastal korraline professor Praha saksakeelses ülikoolis. 1914 Keiser Wilhelmi nimelise Füüsikainstituudi direktor. Berliini Ülikooli professor. Perekond Isa : Hermann Einstein Ema : Pauline Einstein Esimene abikaasa: Mileva Maric Teine abikaasa: Elsa Einstein Löwenthal Pojad: Hans Albert ja Eduard Tütar: Lieserl Millega tuntud? Relatiivsusteooria looja Tuhandete raamatute autor E=mc² fotoefekti teooria looja Kvantteooria looja Jne. Relatiivsusteooria Tuntakse kahte relatiivsusteooriat – erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Erirelatiivsusteooria põhipostulaadid: 1. Vaatleja peab olema konkreetses taustsüsteemis. 2. Maailmas puudub absoluutne aeg. 3. Kahes punktis toimuvate sündmuste samaaegsus on suhteline. Üldrelatiivsusteooria seletab gravitatsiooni olemust aegruumi kõveruse abil.
tunnused ilmnevad biotoosi väärtusel 0,5-1,0 Sv mis seletab gravitatsiooni olemust aegruumi kõveruse abil (gravitatsioon on aegruumi poolestusaeg- aeg, mille jooksul vaatluse all geomeetria tulemus). olevate radioaktiivsete tuumade arv väheneb poole võrra Kes formuleeris relatiivsusteooria põhiseisukohad? tuumareaktsioonid: on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, A. Einstein mille tulemusena tekivad uued aatomituumad Mis on kinemaatiline tegur? Selle arvutamise ja/või elementaarosakesed valem. Kinemaatiline tegur määrab massi käitumise kiiruse suurenemisel.
töötamist matemaatikaõpetajana Winterthur'is ja Schaffhausen'is asub tööle Berni patendibüroos eksperdina. Töö kõrvalt tegeles ka oma huvides uurimustööga teoreetilise füüsika alal. Tundis suurt huvi muusika vast. Mängis väga hästi viiulit. Lemmik heliloojad olid Bach, Vivaldi , Mozart. Einstein ja füüsika Lõi relatiivsusteooria, aitas kaasa kvantmehaanika, statistilise mehaanika ja kosmoloogia arengule. 1921. Aastal sai ta Nobeli preemia füüsikas fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905. aastal) Fotoefekt Relatiivsusteooria Relatiivsusteooria koosneb erirelatiivsusteooriast (avaldatud 1905) ja erirelatiivsusteooriat üldistavast, gravitatsiooni olemust kirjeldavast üldrelatiivsusteooriast. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. E=mc²
Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini poolt loodud füüsika teooria , mis revideerib Newtoni mehhaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria. Erirelatiivsusteooria on relatiivsusteooria osa. Relatiivsusteooria koosneb erirelatiivsusteooriast (avaldatud 1905) ja erirelatiivsusteooriat üldistavast, gravitatsiooni olemust kirjeldavast üldrelatiivsusteooriast (lõpetatud 1916), mis taandab gravitatsiooni aegruumi kõverusele. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. Erirelatiivsusteooria käsitleb muuhulgas ruumi ja aja käitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast. Aeg ja ruum osutuvad suhtelisteks: kestus ja
Albert Einstein ja Max Planck Kvantfüüsika on sündinud 14. märtsil 1897. Württembergi kuningriigis. Ta oli Saksamaalt pärit füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. Albert Einstein • Juba noorelt hakkas Einstein arvama, et Newtoni seadusest ei piisa klassikalise mehaanika seaduste ühendamiseks elektromagnetvälja seadustega. Selline seisukoht viis ta lõpuks erirelatiivsusteooria väljatöötamisele. • Erirelatiivsusteooria on relatiivsusteooria osa. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. Relatiivsusteooria • Ta jätkas tööd statistilise mehaanika ja kvantmehaanika alal, mis viis ta osakeste teooria ja Browni liikumise selgitamiseni. Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (Browni osakeste) korrapäratut liikumist. Browni liikumine Oma saavutuste tõttu nimetatakse Einsteini vahel
Sellest ka reaktsiooni nimi: termotuuma reaktsioon. Tuumareaktoris kasutatakse uraani ahelreaktsiooni. Et ahelreaktsioon ei väljuks kontrolli alt, tuleb vältida neutronite suurt paljunemist. Selleks kasutatakse tuumareaktoris neutroneid neelavat ainet, milleks on kaadmium. Alfakiirguse eest kaitseb meid ka tavaline paberileht. Beetakiirgus eest kaitseb näiteks õhuke metallleht. Gammakiirgus on väga suure läbimisvõimega ja seda takistavad oluliselt paksud metalli- või mullakihid. Relatiivsusteooria on õpetus ajast ja ruumist. Tuleb välja, et ei ole absoluutset aega ega absoluutset ruumi (nagu tühja kasti, kus kogu maailm sees on).Relatiivsusteooria sai alguse sellest, et valguse kiiruse liitmisel valgusallika või vastuvõtja kiirusele tekkis probleeme. Umbes selliste mõttekäikude ajel lõi A.Einstein 1905.a. relatiivsusteooria, mis tugineb kahele postulaadile: 1)Kõik taustsüsteemid on samaväärsed (relatiivsusprintsiip). 2)On olemas suurim võimalik kiirus vastastikmõjude
"Aja lühilugu" ja "Universum pähklikoores". Raamatus "Universum pähklikoores" lühidalt öeldes on raamatu sisuks kõige üldisemad loodusseadused, mis valitsevad Universumit, ja mida on vaja mõista, et kirjeldada kõike, mis määrab Universumi sellisena, nagu me usume ennast seda nägevat. Loomulikult ei ole võimalik paarisajal leheküljel kirjeldada kõiki ideid, mille kallal tuhanded inimesed on aastakümneid vaeva näinud. Hawkingi uuringud mustade aukude olemuse, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on esileküündivad ning on oluliselt mõjutanud paljusid teisi teadlasi. Hawking ei ole imearvutaja nagu paljud tänapäeva füüsikateoreetikud. Tema mudelid põhinevad lihtsatel ning loogilistel lähte-eeldustel ja viivad üllatavate tulemusteni. Nt: musta augu kvant-aurustumise. 1965. aastal Roger Penrose(Inglismaa) näitas, et üldrelatiivsusteooria kohaselt koondub
Stephen William Hawking Faktid elust · Sündinud 8. jaanuaril 1942 · Ta on kuulus inglise teoreetiline füüsik · Professor Hawkingsil on 12 aukonsuli kraadi · On avaldanud kolm väga populaarset raamatut: "A Brief History of Time", " Black Holes" ja "The Universumi in a Nutshell" Valdkonnad · Üldrelatiivsusteooria · Kvantgravitatsioon · Hawkingi uuringud mustade aukude olemuse, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on esileküündivad ning on oluliselt mõjutanud paljusid teisi teadlasi. · Hawking ei ole imearvutaja nagu paljud tänapäeva füüsikateoreetikud. Tema mudelid põhinevad lihtsatel ning loogilistel lähte-eeldustel ja viivad üllatavate tulemusteni. Nt: musta augu kvant-aurustumine. Singulaarsuse teoreemid · 1965. aastal Roger Penrose(Inglismaa) näitas, et üldrelatiivsusteooria kohaselt koondub omaenese
kehad, tuul, takistusjõud, mass jt tegurid. Kui poleks liikumist, siis kehad seisaks, nad omaks ainult potentsiaalset energiat, siis ei saaks ka paljud tegurid neid mõjutada. Liikumiste põhjustega tegeleb dünaamika. Mida kiirem on liikumine, seda väiksema ajaga läbib keha teatud teepikkust ehk siis aeg väheneb ja läbitud teepikkus suureneb. Liikumist iseloomustab ka Einsteini relatiivsusteooria. Kui kiirus on väga suur (valguskiirus 300 000 000 m/s). Seda kiirust pole veel siiamaani avastatud, kui arvatakse, et see on olemas. Einsteini relatiivsusteooria ütleb, et kiirus on absoluutne suurus ning aeg ja teepikkus on suhtelised suurused. Anastassia Gabrukevich, 10 T
teiste arvamusi. Kuulsu varem E=mc ei ilmunud veel selles artiklis, vaid lühikeses täiendavas kirjatükis mõni kuu hiljem. Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria formuleerimist 1915 aasta novembris ning hiljem ületas tema kuulsus kõikide teiste teadlaste oma ajaloos. Aastal 1921 sai ta Nobeli preemia füüsikas teenete eest teoreetilise füüsika alal. Vastuvõtt toimus Stockholmis, kuhu ta sõitis tagasihoidliku inimesena kolmanda klassi piletiga. Relatiivsusteooria koosneb erirelatiivsusteooriast ja erirelatiivsusteooriat üldistavast, gravitatsiooni olemust kirjeldavast üldrelatiivsusteooriast, mis taandab gravitatsiooni aegruumi kõverusele. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. Erirelatiivsusteooria käsitleb muuhulgas ruumi ja aja kaitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast. Aeg ja ruum osutavad suhteliseks: kestus ja vahemaa võivad olla eri vaatlejate jaoks erinevad
· Teine seadus väidab, et kehale mõuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. · Kolmas seadus väidab, et kaks keha võutavad teineteist jõududuega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. NB ! Newtoni seadused kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt aeglasemalt liikuvate kehade korral. Vastasel korral tuleb kasutada ,,Einsteini relatiivsusteooriat." Einsteini relatiivsusteooria - Relatiivsusteooria koosneb erirelatiivsusteooriast ja erirelatiivsusteooriat üldistavast, gravitatsiooni olemust kirjeldavast üldrelatiivsusteooriast mis taandab gravitatsiooni aegruumi kõverusele, mida põhjustab muu hulgas mass. Relatiivsusteooria on avalikustatud aastal 1905) Erirelatiivsusteooria - Erirelatiivsusteooria käsitleb muu hulgas ruumi ja aja käitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast.
Kordamisküsimused 1. Mõisted Relatiivsusteooria - Albert Einsteini poolt loodud ajalisi ja ruumilisi suhteid käsitlev füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria; koosneb eri- ja üldrelatiivsusteooriast Üldrelatiivsusteooria relatiivsusteooria üks osa, mis käsitleb aja, ruumi ja raskusjõu (gravitatsiooni) seoseid Kvantmehaanika - füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid; tänapäeva füüsika üks alussambaid ja aluseks mitmetele füüsikaharudele; kvantmehaanika abil on võimalik täpselt arvutada aatomite, molekulide, tahkiste ja lihtsate bioloogiliste süsteemide omadusi Spekter - Mingeid objekte iseloomustava füüsikalise suuruse väärtuste kogum ja
Lüheneb liikumissihiline mõõde. Keha pikkuse olenevus tema liikumise kiirusest ei tähenda keha kokkutõmbumist, vaid peegeldab lihtsalt aja ja ruumi vahelisi seoseid (näib nii pikana). Väikeste liikumiskiirustel on pikkuse erinevus väike. l omapikkus; l' näiv pikkus liikudes l' = l1 v²/c²; tuletame kiiruse v = c 1 l'²/l² mass ja energia klassikalises füüsikas loetakse kehamassi alati ühesuguseks, vaatamata sellele, kas keha liigub või mitte. Relatiivsusteooria näitab aga, et kehamass sõltub liikumise kiirusest. Relatiivsusteooria aga näitab et kehamass sõltub tema liikumise kiirusest (mida kiirem, seda suurem mass), m0 - keha seisumass; m mass, liikudes kiirusega v m = mo/(1 - v²/c²) Tsornobõli katastroof ehk Tsornobõli tuumakatastroof ehk Tsornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tsernobõl) oli avarii, mis leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas 51°2322 N 30°0559 E 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise
- Lapsepõlves pere kolis tihti, et vältida II Maailmasõda - Tuntuima ja enim tähelepanu pälvinud teadusemees. - Ta sai 1979. aastal Cambridge ülikooli matemaatikaprofessoriks- samal kohal oli kunagi olnudIsaac Newton - Hawking peamised uurimisvaldkonnad on teoreetiline kosmoloogia ja Kvantgravitatsioon. -Hawkingi isa oli õppinud Oxfordi ülikoolis, ning tahtis , et ka Stephen õpiks seal.Teda hakkas huvitama füüsika, eriti termodünaamika, relatiivsusteooria ja kvant mehaanika - Pärast Oxfordist saadud Bakalaureuse kraadi (1962) jäi ta sinnaõppima astronoomiat.Ta otsustas lahkuda, sest sealne observatoorium oli varustatud ainult sellise tehnikaga millega oli võimalik uurida vaatluse teel päikeseplekke. Teda huvitasid rohkem teooriad kui vaatlus. -Ta läks Oxfordist Cambridge ülikooli õppima teoreetilist astronoomiat ja kosmoloogiat Haigestumine Kahekümneselt läbipõetud lastehalvatuse tagajärjel
Eisnteinist tähtsaim. Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm 18. aprill 1955 Princeton) oli Saksamaal sündinud ning hiljem Sveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. Einstein lõi relatiivsusteooria ning aitas kaasa ka kvantmehaanika, statistilise mehaanika jakosmoloogia arengule. Aastal 1921 sai ta Nobeli preemia füüsikas teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905). Vastuvõtule Stockholmi sõitis ta tagasihoidliku inimesena kolmanda klassi piletiga. Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria formuleerimist novembris 1915. Hiljem ületas tema
Albert Einstein koos Mileva Mariciga (Vikipeedia Vaba Entsüklopeedia. en.wikipedia.org/wiki/File:Albert_Einstein_and_his_wife_Mileva_Maric.jpg(12.12.2012)) Albert Einstein suri 18. aprillil 1955 Princetoni haiglas une pealt kõhuaordi aneurüsmi rebendi tõttu. (Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2235) 2. ALBERT EINSTEIN FÜÜSIKAS 2.1 Relatiivsusteooria 19-nda sajandi lõpuni valitses füüsikas mehhanistlik looduskäsitlus. See tähendas, et kõiki nähtusid üritati taandada mehaanilisele liikumisele. Selle maailmapildi suurmeistrid olid Galilei, Descartes ja Newton, viimane neist olles ilmselt suurim mehaanik ajaloos. Selline käsitlus ei andnud palju mänguruumi ja arvati, et kogu universum on lõplikult inimese jaoks selgeks tehtud ja uurida midagi suurt enam polnud. (Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. Akadeemia, 21
annaabi.ee 
