Liikumine
Liikumine on kehade asukoha
pidev muutmine. Liikumist saab iseloomustada näiteks kiiruse võI
trajektoori abil. s = tv. Liikumine võib peatuda , kui keha kuju, mõõtmed muutuvad
või kui ette tuleb mingi takistuskeha/jõud. Liikumist esineb
igasugust – sirg- ja kõverjoonelist, külg- ja pöördliikumist,
ringliikumist, ebaühtlast liiumist, perioodilist liikumist
jne. Liiguvad need kehad, millele mõjub teatud jõud ja mis
omavad kineetilist energiat. Mõjutavaid jõude on palju, näiteks
gravitatsioonijõud, hõõrdejõud , gradientjõud, teised kehad,
tuul, takistusjõud, mass jt tegurid. Kui poleks liikumist,
FÜÜSIKA 8. klass 1. Mida uurib füüsika? FÜÜSIKA loodusteadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikalisi omadusi 2. Mis on keha? KEHA mistahes uuritav objekt. Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks iseloomustamiseks Füüsikalistel suurustel on tähised ja ühikud. Näiteks: Füüsikalised suurused on mass, kiirus, rõhk, teepikkus, jõud jne. 5. Mis on mõõtmine? MÕÕTMINE füüsikalise suuruse võrdlemine tema ühikuga 6. Mis on optika ehk valgusõpetus?
vektoriaalne suurus, mida mõõdetakse nihke ja selle sooritamsiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Definitsioon valem on v=s/t. Kiiruse ühik on 1 m/s; 1 km/h. v= kiirus (1m/s), t= kulunud aeg (1s), s= teepikkus (1m). Kiirendus- on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Definitsioonvalem on a= v- vo/ t. a kiirendus (1 m/s2) v kiirus mingil ajahetkel (1 m/s) vo algkiirus (1 m/s) Mehaaniline liikumine on ajas toimuv keha asukoha muutumine. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks on vaja: 1)valida keha, mille suhtes me liikumist jälgime, seda nim. taustkehaks. 2)siduda taustkehaga koordinaadistik. 3)siduda taustkehaga ajamõõtmisviis ehk kell. Seda kolmest komponendist koosnevat süsteemi nim. taustsüsteemiks. Mehaanilist liikumist liigitatakse erinevatel alustel: 1) Trajaketoori kuju alusel liigitatakse mehaaniline liikumine sirgjooneliskes ja
=m/V - Tihedus m- Mass V- Ruumala Liikumine Liikumiseks nim. ühe keha asukoha muutust teise keha suhtes. Trajektoor- Tee, mida mööda keha liigub. (Trajektoori ärgi jaotatakse sirg- ja kõverjooneliseks liikumiseks) Tee pikkus- Trajektoori pikkus, mida keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. (Tähis- s ; põhiühik- meeter) Aeg- Näitab, kui kaua liikumine toimub. (Tähis- t ; Põhiühik- sekund) Kiirus- Kiirus näitab kui pika maa läbib keha ühes ajaühikus. (Tähis- v ; Põhiühik- m/s) Kiiruse järgi jaotatakse liikumist ühtlaseks ja mitteühtlaseks liikumiseks. Ühtlase liikumise korral on läbitud teepikkus sama mis kiirus. Mitteühtlase liikumise korral on võrdsetel ajavahemikel läbitud teepikkused erinevad. v= s/t s= v*t t= s/v Võnkliikumine Võnkumiseks nim
=m/V - Tihedus m- Mass V- Ruumala Liikumine Liikumiseks nim. ühe keha asukoha muutust teise keha suhtes. Trajektoor- Tee, mida mööda keha liigub. (Trajektoori ärgi jaotatakse sirg- ja kõverjooneliseks liikumiseks) Tee pikkus- Trajektoori pikkus, mida keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. (Tähis- s ; põhiühik- meeter) Aeg- Näitab, kui kaua liikumine toimub. (Tähis- t ; Põhiühik- sekund) Kiirus- Kiirus näitab kui pika maa läbib keha ühes ajaühikus. (Tähis- v ; Põhiühik- m/s) Kiiruse järgi jaotatakse liikumist ühtlaseks ja mitteühtlaseks liikumiseks. Ühtlase liikumise korral on läbitud teepikkus sama mis kiirus. Mitteühtlase liikumise korral on võrdsetel ajavahemikel läbitud teepikkused erinevad. v= s/t s= v*t t= s/v Võnkliikumine Võnkumiseks nim
Leidke punktmassi algkoordinaat ja kiirus. 1 2. P 2.1. Mida uurib mehaanika? Mehhanika on füüsika see haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi. 2.2. Mis on tarvilik keha asukoha määramiseks? Asukoha kindlaksmääramiseks on vaja liikumise kindlakstegemist ja uurida mõnda teist keha mille suhtes me asukoha määrame. (Liikumine toimub alati millegi suhtes, st liikumine on suhteline. Asukoha muutumine võtab aega. Pole võimalik, et puult kukkuv õun on mingil hetkel oksa küljes ja siis kohe juba mujal. Sel juhul oleks õun ju mitmes kohas korraga!) 2.3. Mis on liikumine? Liikumine on osakeste või asukoha pidev muutumine ajas. 2.4. Milline on liikumise suhe aja ja ruumiga? ? 2.5. Millest koosneb taustsüsteem? Taustkeha ja sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad taustsüsteemi.
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul). Lokaalselt iseloomustab liikumist kiirus ja globaalselt saab seda kirjeldada trajektoori abil. Masspunkti liikumine piirdub asukoha muutumisega. Jäiga keha või kehade süsteemi puhul lisandub massikeskme asukoha muutumisele (kulgliikumine) keha või kehade osade vastastikuse asendi muutus (pöördliikumine). Liikumine võib seisneda ka keha mõõtmete ja kuju alalises muutumises. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid: 1. Trajektoor. 2. Teepikkus. 3. Ajavahemik ehk aeg. 4. Kiirus.
nimetatakse kõiki võnkumisi, mida saab kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooni abil. x = xm sin/cos t x hälve 1m xm amplituud ehk maksimaalne hälve 1m - ringsagedus ( = 2f) t aeg 1s sin siinusfunktsioon (tasakaaluasend) cos koosinusfunktsioon (amplituudasend) * VÕNKUMSTE LIIGITUS Võnkumine on liikumine, mis kordub perioodiliselt kindla ajavahemiku järel, kusjuures esialgsesse asendisse läheb keha sama teed mööda tagasi. Võnkumise liigitus: · VABAVÕNKUMINE võnkumine toimub süsteemisiseste jõudude mõjul. Vabavõnkumise tekkimiseks peab olema püsiv tasakaaluasend ja väline tõuge. Sumbuv võnkumine. · SUNDVÕNKUMINE võnkumine tekib mingi kindla välise perioodilise jõu mõjul. Võnkumine on sumbumatu.
Liikumisgraafikuks nimetatakse graafikut, mis näitab keha asukoha (koordinaadi x) sõltuvust ajast. Liikumisgraafiku horisontaalteljele kantakse aeg t ja püstteljele ajast sõltuv koordinaat x. 20.Keha keskmine kiirus ja hetkkiirus Keskmine kiirus on võrdne kogu läbitud teepikkuse ja selleks kulunud koguaja jagatisega. Keskmise kiiruse tähiseks on vk ja mõõtühikuks 1 m/s. Hetkkiiruse nimetus viitab sellele, et mõeldud on kiirust mingil konkreetsel ajahetkel. 21.Ühtlaselt muutuv liikumine. Positiivne ja negatiivne kiirendus. Sellist liikumist, mille kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguse väärtuse võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Kui kiirendus on algkiirusega võrreldes vastupidiselt suunatud, siis a < 0 ja võib juhtuda olukord, et ka kiirus muutub negatiivseks. See tähendab seda, et kiiruse suund on algkiirusega võrreldes vastupidine ja keha on hakanud kiirenevalt tagasi liikuma.
Kõik kommentaarid