Reaktiivliikumine + reaktiivjõud (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool
Füüsika
Sander Kukk
REAKTIIVLIIKUMINE
Referaat
Juhendaja : Liidia Pogorelova
Alatskivi
2010


SISUKORD



SISSEJUHATUS


Valisin enda refereeritavaks teemaks reaktiivliikumise, sest antud teema on huvitav ning nõuab detailset käsitlust. Samuti leidus reaktiivliikumist tutvustavaid andmeid nii internetis kui ka raamatukogus, mille tõttu tundus referaadi koostamine piisavalt asjakohane , ning on olemas ka isiklik huvi uurida reaktiivmootoreid, nende ehitust ja reaktiivliikumisega seonduvat. Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv gaasi- või vedelikujuga, mis avaldub vastumõjuna ehk reaktiivjõuna. Kui eemale lendava joa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine. Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide lennutamisel kosmosesse, aga seda kasutavad ka mõned loomad liikumiseks, näiteks seepia.

1.REAKTIIVJÕUD


Oletame, et nullilähedase ajaga t väljub düüsist ainekogus massiga m. Kui ta saavutab mootori suhtes kiiruse v, siis on ta impulsi muut (algkiirus on mootori suhtes 0), ja seega peab väljuvale ainele mõjuma jõud
. Newtoni 3. Seaduse järgi mõjub siis ka mootorile täpselt sama suur, kuid vastassuunaline jõud . Aja väärtus t peab olema 0, sest me arvutame mingil kindlal ajahetkel mõjuvat jõudu ja hetk peab olema kindlalt piiritletud . Seega mõjub töötavale reaktiivmootorile pidevalt ühesuunaline jõud. Kui mootor kuhugi kõvasti kinnitatud pole, siis hakkab see kiirenevalt liikuma. Kui mootor on aga kindlale alusele kinnitatud, siis liigutab see vastavale ka antud keha. Pilt 2: Columbia start
Pilt 1: Apollo 13 start
Kosmosesüstikute üleslennutamiseks on vaja rakendada suurt, 1497 tonnist veojõudu, mis saab võimalikuks ainult tänu ülivõimsatele alumiiniumipulbril töötavatele stardikiirenditele ning kolmele põhimootorile, mis töötavad vesiniku ja hapniku seguga. Kogu see rakenduv veojõud on võrreldav Boeing 747-e kolmeteistkordse veojõuga. 617 tonni hapnikku ja 103 tonni vedelat vesinikku talletatakse välispaagis, mis on ühtlasi kogu süstiku kõige suurem komponent . Kosmoselennud on väga riskantsed ja kallid ettevõtmised.

2. REAKTIIVMOOTORID

Reaktiivmootorite jaotus


Reaktiivmootoreid saab jagada energiaallika järgi, kus ainsaks arvestatavaks jaotiseks on termoreaktiivmootorid. Need jagunevad 2 põhitüübiks:
  • Rakettmootorid
  • Keemilised rakettmootorid
  • vedelkütusrakettmootorid
  • tahkekütusrakettmootorid
  • hübriidrakettmootorid
  • Mittekeemilised rakettmootorid
  • tuuma-,
  • päikese- ja
  • elektrijõul töötavad mootorid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Reaktiivliikumine- reaktiivjõud #1 Reaktiivliikumine- reaktiivjõud #2 Reaktiivliikumine- reaktiivjõud #3 Reaktiivliikumine- reaktiivjõud #4 Reaktiivliikumine- reaktiivjõud #5 Reaktiivliikumine- reaktiivjõud #6 Reaktiivliikumine- reaktiivjõud #7 Reaktiivliikumine- reaktiivjõud #8 Reaktiivliikumine- reaktiivjõud #9 Reaktiivliikumine- reaktiivjõud #10 Reaktiivliikumine- reaktiivjõud #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor SKUKK Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Referaat reaktiivliikumisest, reaktiivmootorite ehitusest ja nende kasutusest, reaktiivjõust ning reaktiivmootorite huvitavatest kasutusvõimalustest, näiteks kartauto ja jahutusaparaat. Sisaldab ka kasutatud kirjanduse täpset loetelu ning viiteid kõikidele piltidele. Referaat on koostatud täpsete referaadi juhendite ja märkete alusel, s.t et paigas on kõik kirjastiilid, reavahed, lõiguvahed jne.
    reaktiivliikumine , reaktiivteooria , reaktiivjõud , reaktiivmootorid , pulseeriv reaktiivmootor , jahutusaparaat , rakettmootor , kosmosesüstik , seepia , reaktiivmootorite ohutusnõuded , mootori tööjärjekord

    Mõisted

    Sisukord

    • Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool
    • Sander Kukk
    • REAKTIIVLIIKUMINE
    • Alatskivi
    • SISUKORD
    • SISSEJUHATUS
    • REAKTIIVJÕUD
    • REAKTIIVMOOTORID
    • Reaktiivmootorite jaotus
    • Üldtutvustus
    • Pulseeriva reaktiivmootori tööpõhimõte
    • Mootori tööjärjekord
    • Reaktiivmootoritel esinevad rikked
    • Reaktiivmootorite käivitamisel järgitavad ohutusnõuded
    • Reaktiivmootorite puudused
    • Reaktiivmootorite eelised
    • REAKTIIVMOOTORITE HUVITAVAID KASUTUSVÕIMALUSI
    • Jahutusaparaat
    • Pulsatsioonreaktiivmootoriga kartauto
    • KOKKUVÕTE
    • KASUTATUD KIRJANDUS

    Teemad

    • Reaktiivmootoreist ja liikumisest üldse
    • Tehnikamaailm
    • Horisont 3/2004
    • http://www.horisont.ee/arhiiv_2003_2006/artikkel265_256.html

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    8
    pptx
    Reaktiivliikumine-slideshow
    3
    docx
    Reaktiivliikumine
    10
    doc
    Reaktiivliikumine
    5
    pptx
    Reaktiivliikumine
    1
    odt
    Reaktiivliikumine
    181
    doc
    A Palu mootorratta raamat
    8
    doc
    Sisepõlemis mootorid
    8
    odt
    Reaktiivmootori töö põhimõte





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !