Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"reaktiivjõud" - 13 õppematerjali

thumbnail
11
docx

Reaktiivliikumine + reaktiivjõud

difuusorisse, kus rõhk uuesti suureneb. Järgnevalt läbib kütuseaurudega küllastunud õhuvool vaheseina ja satub klappide vahelt põlemiskambrisse. Segu süüdatakse süüteküünla abil. Põlemisel rõhk põlemiskambris suureneb ja seetõttu klapp sulgub. Gaasid väljuvad mootorist läbi resonantstoru suurel kiirusel. Resonantstorust väljuvate gaaside reaktiivjõud tõukab mootorit edasi. Gaaside väljavoolamisel mootorist rõhk põlemiskambris väheneb. Kui rõhk on muutunud põlemiskambris väiksemaks kui difuusoris, avaneb klapp uuesti ja värske segu voolab mootorisse ning eespoolkirjeldatud nähtused korduvad. Klapi sulgumine toimub umbes 150 korda sekundis. Gaaside väljavoolamisel põlemiskambris tekkiv hõrendus on põhjustatud gaasisamba, nn. ,,gaasikolvi" inertsusest pikas resonantstorus. ,,Gaasikolvil" on...

Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Peajalgsed limused

Suurus: Erineva suurusega mõnest sentimeetrist kuni 15 meetrini (hiidkalmaar). Toitumine: Nad on lihatoidulised loomad ja toituvad põhiliselt kaladest mida haaravad kombitsatega. Hingavad: Hingamiseks on lõpused. Liikumine: Kalmaarid ja kaheksajalad võtavad mantliõõnde vett täis ja sulevad mantli serva nn. nööbikestega. Liikumiseks paisatakse läbi lehtri välja ­ tekib reaktiivjõud , mis paneb nad kiiresti liikuma. Meeleelundid: Neil on suured silmad, et näha saaki ja vaenlasi. Enesekaitse:1. Neil on varjevärvus ja nad sulavad kokku ümbruskeskkonna värvusega. Ärrituse korral muutuvad nad eredamaks. Kui ka see ei aita, siis paiskavad nad tühjaks tindipauna ja selle pilve varjus ujuvad minema(suitsukate). Paljunemine: Nad on lahksugulised. Isane asetab oma kombitsa milles on sugurakud emase mantliõõnde. Kui emane muneb, siis toimub ka munade viljastamine....

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Hoone- ja soojusautomaatika

Üheastmeline trubinni- aktiivturbiin. Selleks et tai paisuks, selleks peab töövahelistekanal konstantse ristlõikega(ristlõige ei muutu), seljuhul toimub vooluse suuna muutus ja voolus tekitab jõud. Kui aga lababadevahelised kanalid kitsenevad, ss toimub töölabadel täiendav paisumine ja osa selle astme hetalpia langust muundub kineetiliseks energiaks töölabade vahel ja ss rõhk langeb ja lisaks sellele tekib reaktiivjõud mis on suunaatud põhivoolusele vastassuunas ehk põhijõule vastassuunas. Sellist astet nim reaktiivsusega astmeks. Reaktiivsuse kvantiivseks hindamiseks kasut reaktiivsuse astme mõistet(e. Reaktiivsus). Tähistatakse =h1-h2/h0-h2 H1 on entalpia töölabade ees H2 on entalpia on väljumisel töölabadest Seega reaktiivsus näitab milline osa astme kogu entalpialangust paisub töölabadel. Trubiini ehituses pakuvad huvi trubiini ehituse praktikas kus jääb 0 i ja 0,6e vahel. Kui...

Soojustehnika
56 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Sidur

Sidur Autodel kasutatakse manuaalkasti korral alaliselt sisse lülitatud yhe vüi mitmekettalist alaliselt hõõrd või kuiv sidureid Sidur jaguneb: Ajam · Mehaaniline ( tross või vardad ) · Hüdrauliline · Pneumaatiline · Sega ( hüdro pneuma ) · Elektromagnetiline Mehanismid · Taldrikvedruga · Spiraal vedrudega · Tsentrifukaalsidu · Magnetsidur · Hüdrosidur ( hüdrotrafo automaatkastide korral ) Ehitust vaata lk: 11-23 Tööpõhimõte Sidurite ülesandeks on: · Sujuvalt paigalt võtt · Võimaldab käiguvahetust · Võimaldab seista paigal lühiajaliselt sisselülitatud käiguga ja töötava mootoriga · Lahutab mootori käigukastist lühiajaliselt. Hüdroajamiga ja taldrik vedruga siduri tööpõhimõte. Lk 19 ja 20 Kui juht on vabastanud pedaali siis taldrikvedru vlamellide survelaagi vahel on 2-3mm vahe mis tagabki siduripedaali vabakäigu. Kui vajuta...

Auto õpetus
29 allalaadimist
thumbnail
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS...

Energia ja keskkond
56 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Referaat ''Kehaliste võimete arendamine: Aeroobne ja anaeroobne töö''

oskused, oluline kahevõitluse aladel, eeldus kiirusjõu arendamiseks, nõrgenevate lihaste tugevdamine, oluline sünergist, lihaste tugevdamine et liigutus oleks täpsem ja tugevam, vigastuste ja rühihäirete ennetamine. Olulisemad jõuvõimete vormid on: · maksimaalne jõud (tõstmine, kuulitõuge, hettaheide, vasarheidi jt), · kiiruslik jõud (100m jooksu start, hüpped võrk-korvpallis, lauatennises jalgade töö jt), · plahvatuslik ehk reaktiivjõud (korvpall, võrkpall, lauatennis, jalgpall, käsipall jt), · jõuvastupidavus (jalgrattasport, sõudmine, sportvõimlemine, aerutamine jt). Lihasjõu suurendamisel on alati olulised 2 näitajat: koormuse intensiivsus ehk raskuste suurus, koormuse kestvus ehk korduste arv. Jõu ja lihasvormitreening teenib mitut eesmärki, vastavalt sinu soovidele. Põhimõte on jõuda vastupidavuse kaudu jõule suunatud treeninguni. Alustada tuleb püramiidi alumistelt...

Sport
41 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Laevade ehitus eksam

Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow ­ PÜSTVÖÖR Raked bow ­ KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow ­ LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) ­ vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow ­ LUSIKVÖÖR Clipper bow ­ KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow ­ JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse jäämurdj...

Laevade ehitus
158 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Elektrijaamad - eksamiks kordamine

Elektrijaamades kasutatavate katelde liigitus Energeetilisel aurukatlal on järgmised põhilised osad: - Kolle - Põletid - Küttepindade puhastusseadmed - Aurustusküttepinnad - Auruülekuumendi - Auruvaheülekuumendi - Toitevee eelsoojendi - Ökonomaiser - Õhueelsoojendi Katlaid liigitatakse kontstruktsiooni järgi, millest enamus katlaid on ekraantüüpi püstveetorukatlad. Katlaid liigitatakse selle jägi, millist kütust katel kasutab ­ tahke, gaasiline, vedel. Vee liikumise iseloomu alused aurustusküttepindades jaotatakse katlaid aga järgmiselt: - Vabaringlusega katel - Mitmekordse sundringlusega katel - Otsevoolukatel Vabaringlusega ja mitmekordse sundringlusega katlad on trummelkatlad. Vabaringlusega kateldes (a) ringleb vee-aurusegu vee ja auru tiheduste erinevuse tõttu, mitmekordse sundringlusega (b) kateldes aga ringluspumba toimel. Otsevoolukateldes (c) pumpab vee ja auru läb...

Elektrijaamad
60 allalaadimist
thumbnail
92
docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud , mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tarvitada gaas-, vedel- või tahket kütust) 3) hüdroturbiinmootor(tavaliselt statsionaarne): aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid Kolbmootorite liigitus on laiaulatuslik. J. Ivandi esitab mootori tööprotsessi mõistmise seisukohalt järgmise liigituse: 1) teoreetilise ringprotsessi põhjal: a) kütuse teoreetiliselt püsivmahulise põlemisega (Ottoringprotsess),...

Autod-traktorid i
61 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Laevade ehitus EKSAM

Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumidek...

Laevandus
105 allalaadimist
thumbnail
2
docx

200 aasta vanune transpordi ajalugu

Ma valisin selle leiutise, sest see pani aluse tänapäeva autotootmisele ning seda meetodit kasutatakse siiani autode valmistamisel. 1930. aastal leiutas Sir Frank Whittle rekatiivmootori. Frank Whittle sündis 1907. aastal. Ta oli Inglismaa õhujõudude insener. Reaktiivmootoris lükatakse õhk kiiresti mootori ja segatakse kütusega ning süüdatakse. Tulemusena tekib reaktiivjõud . Valisin selle leiutise, sest reaktiivmootoreid kasutatakse sõjatehnikas. Tänu sellele mootorile saab ehitada väga kiiresti lendavaid lennukeid. 1958. aastal leiutas Niels Bohlin turvavöö. Niels Bohlin sündis 1920. aastal. Ta oli Rootsi leiutaja. Turvavöö koosneb kolmest kinnituspunktist. Seda kasutati esialgu Volvodes, hiljem hakati kasutama ka teistes autodes. Tänapäevaseks on saanud turvavöö kandmine kohustuslikuks enamus riikides...

Tehnoloogia
6 allalaadimist
thumbnail
64
doc

Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused

Hüdroloogia kui teadus, klassifikatsioon ja seos teiste teadustega. Uurimismeetodid. Hüdroloogia uurib looduslikku vett, selle ringet ja levikut Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem, teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat. On seotud ka tihedalt: geofüüsika, mere...

Hüdroloogia
49 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Impulsi jäävus looduses ja tehnikas

Esimese reaktiivliikumise põhimõttel töötava seadme ehitust on esimesel sajandil kirjeldanud antiikkreeka matemaatik ja insener Heron. Tegemist oli kahe düüsiga varustatud õõnsa metallkeraga, millesse suunati vee keemisel tekkiv aur. Düüsidest suure kiirusega väljuva auru reaktiivjõud pani selle nn Heroni kera pöörlema. Tänapäeval on reaktiivmootorid väga levinud. Pöörlemishulga jäävus Kulgevat liikumist iseloomustab liikumishulk ehk impulss ja kehtib impulsi jäävuse seadus. Impulsiga analoogilise suuruse saab defineerida ka pöörlemise jaoks. Kui kulgliikumise hulka nimetatakse lihtsalt impulsiks, siis pöördliikumise hulka nimetatakse pöördimpulsiks ehk impulsimomendiks. Impulsimoment sõltub keha massist ja pöörlemise nurkkiirusest....

Mehaanika
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun