Hüpoteesiks püstitati, et Jõgeva Gümnaasiumi noored vanuses 15-19, ei ole teadlikud energiajookide kahjulikkusest ning seetõttu tarbivad neid liiga tihti ja suurtes kogustes. Esimeses peatükis on kirjeldatud energiajookide ajalugu: mis oli esimene energiajook ja kuidas jõudis see Euroopa turule; samuti on ära seletatud, mis on energiajook ning missugustest koostisosadest see koosneb. Teine peatükk keskendub energiajookide mõjust tervisele ning kuidas avaldab organismile mõju energiajoogi ja alkoholi koos joomine. Kolmas peatükk sisaldab läbi viidud küsitluse analüüsi. Materjal on pärit raamatutest ,,Toidukaubad. Kaubaõpetuse käsiraamat" ja ,,Toitumine: müüdid ja tegelikkus." Samuti on kasutatud kahte internetilehekülge: Tervise Arengu Instituudi ja Article Online Directory lehekülge. 3 1. Energiajoogid 1.1. Energiajookide ajalugu
1.1.4 Guaraana 6 1.2 Ostu- ja tarbimisregulatsioon 7 1.3 Varasemad uuringud 8 2 ENERGIAJOOKIDE MÕJU TERVISELE 9 2.1 Tarbimisega kaasnevad mõjud 9 2.1.1 Mõju treeningu ajal 9 2.1.2 Mõju koos alkoholiga 10 2.2 Terviseriskid 11 3 TEOSTATUD UURIMUSE ANALÜÜS 13 3.1 Hüpotees 13 3
ennast tundma erksamana. Esimene energiajook tuli Euroopasse 1987. aastal ja nende populaarsus on kiiresti kasvanud. Eestis on energiajook suhteliselt uus asi. Eriti just noored on hakanud tarbima üha enam jooke, mida nad tegelikult ei vaja. Kohe kui tekib väike väsimustunne, minnakse poodi ja haaratakse energiajook, sest arvatakse, et jook annab energiat juurde. Inimesed ei ole teadlikud, mis nendes jookides tegelikult peitub ja ei teata toimeainete tegelikku mõju, seda eriti kooliealiste seas. Oma töös uurisin suhtumist energiajookidesse neljateist- kuni üheksateistaastaste Tallinna koolinoorte hulgas ja nende tarvitamist. Eesmärgiks oli ka teada saada kas ja miks noored energiajooke kasutavad ja kuidas neid kasutavad. Selleks püstitati tööhüpotees: neljateist kuni üheksateist aastased Tallinna noored ei ole piisavalt teadlikud energiajookide mõjust ja tarbivad neid liiga palju. Uurimistöö koosneb kolmest osast
Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................... lk 3 Alkoholimõju.................................................................... lk 4 Kroonilise alkoholismi ehk joomatõbi staadiumid............ lk 5 Pohmell........................................................................... lk 7 Alkohol ja seksuaalsus.................................................... lk 8 Alkoholi mõju lapse organismile...................................... lk 9 Alkoholi kuritarvitamine................................................... lk 10 Alkoholi mürgitus............................................................ lk 11 Kokkuvõte....................................................................... lk12 Kasutatud kirjandus........................................................ lk 13 2
.....................................................................................................5 1.4 Guaraana ...................................................................................................................6 1.5 Miks inimesed tarbivad energiajooke?...................................................................... 6 2 ENERGIAJOOKIDE MÕJU............................................................................................7 2.1 Energiajoogid ja alkohol............................................................................................9 2.2 Energiajoogid ja tervis.............................................................................................10 2.3 Energiajook pole ohutu............................................................................................10 3 TEOSTATUD UURIMUSE ANALÜÜS.......................................................................12 3.1 Hüpotees....................................
- 1999. aastal 15%, - 2003. aastal 24%, - 2007. aastal 33% , kellest 62% olid poisid ja 38% tüdrukud. · kooliõpilaste seas olnud narkootilistest ainetest kõige populaarsemad kanep, inhalandid ja uinutid/rahustid. · uimastitarvitamisel uute manustamisviiside (vesipiip) kasutuselevõtt · pidevalt uute uimastite kasutuselevõtt : (3-metüülfentanüül e. valge hiinlane), taimedega eksperimenteerimine (inglitrompet) ja uute ravimite väärtarvitamine (Subutex- ravitakse sõltlasi) · erinevate sõltuvuskäitumise vormide levik (Laansoo, 2006) - patoloogilise mängurluse kasv noorte (15.-19.a.) seas: 2004 -2,3 % 2006 - 6,8% Riiklik regulatsioon: alates 2005.a. viib Eesti Vabariigi Valitsus ellu ,,Narkomaania ennetamise riiklikku strateegiat aastani 2012". Lõpetuseks: Puudub väga täpne informatsioon sõltuvuskäitumise leviku kohta elanikkonna seas (vaid kliinilised andmed) ning ülevaade nii
- rakukehast - aksonist - dendriitidest Rakukeha (cellbody): see sisaldab raku osi, mida rakk elus püsimiseks vajab, näiteks tuuma, milles asub DNA. Akson (axon): see pikk, närviraku kaablisarnane saba juhib elektrilist signaali ja saadab selle järgmise rakuni. Dendriidid (dendrite): see lühike rakukehast väljaulatuv jätke sisaldab retseptoreid võtmaks vastu aksoni poolt teistele neuronitele saadetud signaale. Neurotransmitterid . Neuronid asuvad tihedalt koos, ent nad pole üksteisega vahetus kokkupuutes. Ühe neuroni akson sirutub järgmise neuroni dendriitideni. Kuidas nende vahel signaale edasi antakse? Seda kannavad edasi neurotransmitterid ehk virgatsained. Neurotransmitterid on keemilised ained, mis on võimelised signaale edastama. Neurotransmitterid vabastatakse aksonitest ja korjatakse üles lähedalasuvate neuronite poolt, mis vahendavad signaali edasi. Uimastid toimivad mõjutades ühe või mitme neurotransmitteri tegevust
Vajalik koolitoidu-uuring, selgitamaks tegelikku maksumust, kalorsust ja kvaliteeti. Mis suurendab lootust Rahvastiku tervise arengukava. Uus lastekaitseseadus. Laste vaimse tervise probleeme tõstatavate spetsialistide süvenev tõsiseltvõtmine ja spetsialistide arvu suurenemine. Laste ja nende perede arvamuse regulaarne arvestamine otsuste tegemisel, sh vajadus monitoorida seadusloome uuenduste või puuduste mõju laste vaimsele tervisele. Kodusünnitus Tõenäosus, et laps sureb sünnitusel või kuu aja jooksul pärast sündi on kodusünnituste puhul 2,4 korda suurem kui haiglas sünnitades. Analüüsiti 80 000 rasedust, sünnitust ja lapse sünnitusjärgset seisundit Oregoni osariigis. Kodusünnitusel on vastsündinutel suurem oht krampideks. Kodusünnitusel suureneb võimalus, et laps vajab kiirelt hingamisaparaati ja ema vereülekannet. Samas:
Kõik kommentaarid