50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
brital
Õppematerjali autor
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583, Vana-Liivimaa langemine 1559, andis Liivimaa orduriik, enda Poola kaitse alla. Uueks ordumeistriks valiti, Gotthard Kettler. 1559 andis ka Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 1560 vallutas Venemaa Viljandi ordulinnuse. Sama aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. 1561 anti Tallinn Rootsi hoole alla. 1561 andis ka viimane Riia peapiiskopkond ennast Poola võimu alla. Ivan IV Moskva tsaar, kes asus 1572.a ise Liivimaal vägesid juhatama Hertsog Magnus Taani hertsog, Moskva pakkus talle Liivimaa kuninga tiitlit. Ta alustas 1570.a Tallinna I piiramist. Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööline, kutsuti '' Liivimaa hannibaliks'', tema väesalga retked ulatusid Tartuni välja. Stefan Batory 1576.a valiti Poola kuningaks. Alustas 1578.a ulatuslikku pealetungi venelaste vastu
Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000- 300 000 inimest, 1620. aastaks oli, aga rahvaarv kahanenud vähemalt poole võrra umber 120 000- 140 000 inimeseni. Miks langes rahvaarv nii järsult ja nii suurelt? Põhjuseks oli põgenemine Eesti pinnalt ja sõjas hukkumine. Sõda tekitas inimestes hirmu ja nad pidid jätma oma talud ja kodumaa. Seega inimesed lahkusid ja see andis märku teistele riikidele, tulla Eestisse ja omandada tühjaks jäänud maalapid. Nii Poola kui ka Rootsi olid huvitatud Eesti mahajäätud maa-aladest. Tartus anti, aga peremeheta majad tasuta uutele omanikele. Aga Liivi sõda ei jäänud viimaseks Eesti etenduse takistajaks. 1601-1603 tabas Põhja- ja Ida-Euroopat lisaks näljahäda. See kahandas rahvaarvu veelgi. Seega eestlased langesid veelgi sügavamasse auku, kust oli raske välja saada. Pärast sõja ja näljahäda lõppu hakkas Eesti rahvaarv jõudsalt kasvama, 1695. aastaks oli rahvaarv kasvanud 350 000- 400 000 inimeseni
Maapäev- Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maanõunik- ehk Landrat, ajasid rüütelkonna asju(12), (Saaremaal 6), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. Tegelesid küige olulisemate küsimuste lahendamisega. Maamarssal(L)/Peamees(E)- tegelesid igapäevaste küsimuste lahendamisega. Rüütelkond- koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Reduktsioon- erakätesse andtud riigimaade tagasivõtmine Vakuraamat- raamat, milles peeti koormiste üle arvestust Maarevisjoon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis- riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud
rahvusvaheline heitlus? · Ilma välise abita polnud 1561. aastaks Liivimaal lootust venelastele vastu seista · Ordu ja peapiiskop kapituleerusid Poolale · Tallinn koos lähema ümbrusega alistus Rootsile · Saare-Lääne piiskopkond müüdi Taanile 2. Millal ja milliste tulemustega lõppes Liivi sõda? · Poola-Vene Jam Zapolski vaherahu 1582; Rootsi-Vene Pljussa vaherahu 1583 Liivi sõja lõpp · Läti ja Lõuna-Eesti läks Poolale · Põhja-Eesti läks Rootsi valdusse · Saaremaa jäi Taani valduseks 3. Võrrelge Liivi sõja ja Põhjasõja põhjusi ning osapooli. Milliseid sarnasusi ja milliseid erinevusi leiate? · Põhjasõja põhjuseks Rootsi ülevõimu vastane liit Saksimaa ja Poola, Taani ning Venemaa · Liivi sõja põhjustas Vana-Liivimaa nõrkus ja killustatus tugevate naabrite keskel · Põhjasõja osapooled Venemaa, Rootsi, Taani ja Poola olid ka Liivi sõjas osalised
Rootsi aeg 17. sajand Asustus: *Pärast Liivi sõda taastus Eesti rahvaarv küllaltki kiiresti *Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsasti kasvama *Eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke *Iseloomulik oli sisemigratsioon. asuti tihedama asustusega aladelt hõredama asustusega pakadesse *Eesti-sisene ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid, mis soodustas sündimuse kasvu *Ümberasumise negatiivne tagajärg oli seenise asustuse järjepidevuse katkemine, mis soodustas talurahva pärisorjastamist *Rohkesti asus Eesti aladele ka vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid
Liivi sõja ja Põhjasõja tagajärjed Eestile - sarnasused ja erinevused Liivi sõda ja Põhjasõda Eesti jaoks ajalooliselt kaks tähtsat sõda, leidsid aset 16. 17. sajandil. Aastatel 1558-1583 toimus Liivi sõda rootslaste, venelaste, Vana-Liivimaa ja eestlaste vahel. Sõda lõppes Pljussa vaherahuga. Aastatel 1700-1721 peeti Põhjasõda, kus Rootsi vastu võitlesid Venemaa, Taani, Saksamaa. Sõda lõppes Uusikaupunki rahuga. Mõlema sõja põhjused olid suhteliselt sarnased. Liivi sõja algatamise põhjusteks on peetud Venemaa soovi allutada Läänemere idarannik ja sellega kaasnev vaba pääs Läänemere kaubateedele. Rootsi püüdlusi oma mõjuvõimu laiendada ka ida suunas ning nõrgendada Vana- Liivimaad nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt. Põhjasõja algatamise põhjusteks oli riikide rahulolematus
Läänemere soodsa geograafilise asendi tõttu olid kõik nendest aladest huvitatud. 2. Miks kujunes Liivimaa-Venemaa sõjalisest konfliktist alanud Liivi sõjast suur rahvusvaheline heitlus? Ilma välise abita polnud Liivimaal lootust venelastele vastu seista. Orduriik andis end Poola kaitse alla ja Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid taotlesid Rootsilt abi. Rootsit omakorda kannustas igipõlise vastase Taani kinnistumine Liivimaal. Kui Poola ja Venemaa olid juba rahu sõlminud, võitlesid Rootsi, Taani ja Poola juba omavahel, sest nad kõik olid huvitatud oma valduste laiendamisest Liivimaal. 3. Miks ei ole 1560. aasta talurahva ülestõus nii tuntud ajaloosündmus kui Jüriöö ülestõus? 1560.aasta talurahva ülestõusul tapeti see talurahvas ootamatu rünnakuga üsna kohe, Jüriöö ülestõusul suudeti aga palju korda saata. Jüriöö ülestõusul olid ulatuslikumad tagajärjed ja see andis julgust järgmistele mässajatele ja see 1560
LIIVISÕDA aeg : 1558-1583 osapooled : liivi ordu, venemaa, rootsi, poola-leedu, taani põhjused : · võitlus ülevõimu pärast läänemere idarannikul · soodne geograafiline asend käik : · 1558 - Vene väed tungisid eesti aladele, Narva ordulinnuse ja Tartu piiskopkonna langemine vene võimule · 1559 - Liivi orduriik andis end Poola kaitse alla, vana-liivimaad enam ei eksisteerinud, Rootsi kuninga kaitse all Põhja-Eesti koos Tallinnaga · 1560 - talupoegade ülestõus harju- ja läänemaal, Viljandi ordulinnus langes vene võimudele · 1561 - liivi ordu andis Poola kuningale alla, ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks : Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-liivimaa 1570 - Tallinna esimene ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt · 1572 - vene vägede teine pealetung, millega alistati suurem osa mandri-eestist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid