Alustavad südamikust. Majavamm lagundab palke. Et puitu kaitsta, peaks kasutama kemikaale. Samblik(maismaaorganism)koosneb erinevatest organismidest. Keha nagu tallus, koosneb seeneniitide põimikust ja rohevetikatest või sinikutest. Seeneniidid imevad õhuniiskust ja mineraalaineid. Kooriksamblikud(80%) on siledad või teralise koorikuna. Nt kaartsamblik, mis kasvab kividel ja kaljudel. Lehtsamblikel on lehe- või plaadikujuline tallus, jaguneb servades hõlmadeks(seinakorp)Põõsassamblikud(pikk habesamblik, Alpi-põdrasamblik, kollane lõhnasamblik) Samblikud paljunevad vegetatiivselt. Samblikuid on kasutatud geoloogiliste objektide vanuse määramiseks, sest need kasvavad aeglaselt ja vanaks. Eritavad ained, mis murendavad kivimeid. Nad surevad ja kõdunevad ka ise ning tekib huumusekiht. Samblikke kahjustavad väävliühendid ja tolm. Ei talu saastatud õhku, sest nad saavad vajaliku niiskuse ja toitained õhust. Saastetundlikus sõltub ka kujust(põõsassamblikud).
Samblikud loetakse seeneriigi kuuluvateks *seent on mahu poolest rohkem *Ainult seen paljuneb suguliselt *vetikaliike, kes elavad samblikes, on vaid sadakond Sambilke keha nimetatakse talluseks *tallusel ei saa eristada ei lehti ega varsi Talluse kuju ja värv on väga erinevad Kuju järgi jakagatkse sablikud kolme rühma 1) Kooriksamblikud on väiksed ja meenutavad puukoort 2) Lehtsamblikud meenutavad lehte, eristatavad alumine ja ülemine ots 3) Põõsassamblikud meenutavad kas väikesi põõsakesi või habemeid Märjana on sambliku värv teist värvi kui kuivana
hangib rohkem vett ja mineraalaineid, annab fotobiondile, heterotroof ei tooda orgaanilisi aineid. Vetikas toodab orgaanilisi aineid ja annab neid seeneniidistikule. · Sambliku ehitus: ülemine koorkiht on väga tihedalt põimunud seeneniidistik; südamikukiht, kus on hõredalt seeneniidistikku ja nende vahel või peal paiknevad vetikad. Osadel samblikel on olemas ka alumine koorkiht. · Samblike jagatakse kasvuvormide järgi: kooriksamblikud, lehtsamblikud ja põõsassamblikud + habesamblikud(are special). Kooriksamblikud: puudub alumine koorkiht. Samblike ei saa suuremate tükkidena kätte. Õhusaaste suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. Lehtsamblikud: Taluvad keskmist saastet. Olemas osaline alumine koorkiht. Lavad lehekujulised(?), võimalik aluselt suurte tükkidena eemaldada. Põõsassamblikud: Kasvavad ainult puhtas õhus. Olemas alumine koorkiht. Meenutavad väikseid kuivanud põõsaid.
Eesti samblikud Andreas Habe Põdrasamblik 9. klass 2011 Sissejuhatus Räägin teile Eestis kasvavatest samblikest Samblikud Samblikud üldiselt koosnevad erinevatest organismidest Värvuselt hallid, pruunikad, rohekad ja ka kollakad Välimuse alusel jagatakse samblikud kolme rühma: 1. Kooriksamblikud 2. Lehtsamblikud 3. Põõsassamblikud Samblike ehitus Puuduvad lehed, juured ja varred Varteks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse talluseks ehk rakiseks Samblikud imevad endasse kõik, mis on vihmvees lahustunud Samblike paljunemine Paljunevad tallusetükikestega ning talluse pinnalt eralduvate osakestega Levimine toimub tuule või vee abil Puuduvad sugurakud Harilik hallsamblik Väga tavaline kõikjal Eestis Kasvab okas ja lehtpuude koorel, puidul Värvuselt pealt hall ja alaküljelt must
Kukimürkel, kukeseen, suur sirmik, linnazampinjon, punane pilvik, kollane pilvik, liivtatik. 15) Kes on samblikud? Samblikud on liitorganism, kus elavad vastaatikku kasulikus kooselus seen ja fotosünteesiv organism, koosneb: ainurakne rohevetikaid või sinivetikaid 17) Samblike kasvukohad,eluvajadused, paljunemine? Kasvukohad: kividel, kaljudel, maal, puudel, metallil, surnud puudel, Eluvajadused: valgus, kasvuruumi, õhk, Paljunevad: tallustetükikestega 18) Samblike 3 kasvuvormi? Põõsassamblikud, Kooriksamblikud , Lehtsamblikud 19) Mis on tallus ja mis organismides esineb? 20 Samblike tähtsus looduses ja inimesele?
Samblike keha nimetatakse talluseks. Samblikud on omapärased sest nende tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad ja sinikud. Harilikult on samblike värvus hall, pruunikas, rohekas ja harvem kollane. Värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad pigmendid. Välimuse alusel jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Kooriksamblikud kasvavad sileda või teralise koorikuna, lehtsamblikel on lehtja või plaatja kujuga tallus ja põõsassamblikud meenutavad väikseid põõsaid või ripuvad koonaldena puuokstel. Samblike talluses elavad seeneniidid elavad sümbioosis rohevetikatega ja sinikutega. Talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi. Seeneniidid suudavad imeda endasse õhuniiskust ning kinni hoida kaste- ja vihmavett. Nii talletavad nad vetikate või sinikute jaoks vett. Eluks vajalikke orgaanilisi ühendeid saavad seeneniidid vetikatest või sinikutest.
-hallitus(täpphallik), seenhaigused(mükoosid), lagundavad puitu(majavamm), mürgistused Mükoos seente põhjustatud nakkushaigus Süvamükoos eluohtlik nakkushaigus Mükotoksikoos mürgistus, mis saadakse toiduainetel kasvavate seente poolt eritatud ainevahetusjääkidest Alfatoksiin (kantserogeenne) toodetakse väga mürgiste kerahalliku liikide poolt SAMBLIKUD Rohevetikas tsüanobakter + seen = samblik Tallus samblike vegetatiivne keha (koorik-, leht-, põõsassamblikud) Samblike kasvukohad: kivid, puukoor pinnas Samblike tähtsus: -osalevad kivimite murenemisel -soodustavad mulla teket -varustavad mulda lämmastikuga -toiduks loomadele -indikaatorliigid õhu saastatuse hindamisel MÜKORIISA seenjuur sümbioos seente ja taimejuurte vahel Arbuskulaarne mükoriisa: *ikkesseened + rohttaimed, mõned sammaltaimed, sõnajalgtaimed
21. Pärmseente kasutamine. Näited Neid on vaja pagaritoodete valmistamiseks ning õlle ja veini tegemiseks. 22. Miks on majavamm kahjulik? Mädandavad puuliipreid, telefoniposte, aiateibaid jms. 23. Samblikud-ehitus. 24. Missugused suhted on sambliku talluses seeneniitidel ja vetikate vahel? Tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud (tsüanobakterid) 25. Leht- koorik- ja põõsassamblikud. Nende kirjeldus ja näited. Kooriksamblikud: kasvavad ühetaolise sileda või teralise koorikuna, tavaliselt kinnituvad väike tallusega nii tugevasti kasvukohale, et neid on võimatu sealt tervena eemaldada (kaartsamblik , kasvad kividel ja kaljudel) mood. 80% kõigist samblikuliikidest. Lehtsamblikud: lehe- või plaadikujuline tallus, mis jaguneb servades hõlmadeks (harilik seinakorb, harilik hall samblik). Põõsassamblikud: meenutavad väikesi põõsakesi
d. eostega e. suguliselt Samblikute morfoloogilised rühmad 1. Kooriksamblikud - tallus on väike, kirmena tugevalt substraadil kinni. Puudel, kividel, maapinnal. Ligikaudu 80% samblikuliikidest. 2. Lehtsamblikud - lehtja, mitmeti kõverdunud tallusega, substraadile enam-vähem ligihoidvalt kasvavad samblikud. Näiteks kopsusamblik ja seinakorp. 3. Põõsassamblikud - maapinnal väikeste "põõsakestena" kasvavad või puutüvel rippuvad samblikud. Näiteks põdrasamblik, islandi käokõrv, puuhabe. SAMBLIKE RISTLÕIGE: 1. ülemine koorikkiht (seeneniidid); 2. vetikatekiht (enamasti üherakulised vetikad); 3. südamikukiht (seeneniidid ja vetikarakud); 4. alumine koorikkiht (seeneniidid) KULTUURTAIMED tunnus METSIKUD TAIMED KULTUURTAIMED
Samblik koosneb üldiselt erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks, sest see pole eristunud organiteks ja kudedeks. Samblikud on omapärased maismaaorganismid, sest nende tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Värvuselt on samblikud hallid, pruunikad, rohekad ja ka kollakad. Tallusele omase värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad pigmendid. Välimuse alusel jagatakse samblikud kolme rühma: koorik-, leht-, ja põõsassamblikud. Kooriksamblikud kasvavad ühetaolise sileda või teralise koorikuna. Tavaliselt kinnituvad nad väikese tallusega nii tugevasti kasvukohale, et neid on võimatu sealt tervena eemaldada. Üheks tuntumaks kooriksamblikuks on kaartsamblik, kes kasvab kividel ja kaljudel. Lehtsamblikel on lehtja või plaatja kujuga tallus, mis jaguneb servades hõlmadeks. Põõsassamblikud meenutavad väikesi põõsakesi maapinnal või ripuvad puuokstel. [5] 3.2. Samblike ehitus ja toitumine
Samblik koosneb üldiselt erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks, sest see pole eristunud organiteks ja kudedeks. Samblikud on omapärased maismaaorganismid, sest nende tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Värvuselt on samblikud hallid, pruunikad, rohekad ja ka kollakad. Tallusele omase värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad pigmendid. Välimuse alusel jagatakse samblikud kolme rühma: koorik-, leht-, ja põõsassamblikud. Kooriksamblikud kasvavad ühetaolise sileda või teralise koorikuna. Tavaliselt kinnituvad nad väikese tallusega nii tugevasti kasvukohale, et neid on võimatu sealt tervena eemaldada. Üheks tuntumaks kooriksamblikuks on kaartsamblik, kes kasvab kividel ja kaljudel. 8 Lehtsamblikel on lehtja või plaatja kujuga tallus, mis jaguneb servades hõlmadeks
LIHHENOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Samblikutalluse morfoloogilised tüübid (kasvuvormid). · Põõsassamblikud · Kooriksamblikud · Lehtsamblikud 2. Samblikutalluse anatoomiline ehitus homöomeersel ja heteromeersel tallusel. Homöomeerne tallus on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega, Heteromeerne tallus ("tüüpilised" samblikud) on mitmekihiline: koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). 3. Samblike vegetatiivne paljunemine. Vegetatiivne paljunemine toimub tallusetükikeste või spets. vahendite (soreedide, isiidide) abil
· Jahukasteseened kahjustavad paljusid looduslikke taimi ja kultuurtaimi. · Torikulised kasvavad elusatel ja surnud puudel ning lagundavad puitu. · Samblikud on maismaaorganimisd, kelle talluses elavad seened koos vetikate või sinikutega. · Samblike tallus on seeneniitide põimikust ja nende vahel olevatest rohevetikatest või sinikutest. · Rohevetikad ja sinikud toodavad fotosünteesi käigus orgaanilis aineid. · Samblike jaotatakse : kooriksamblikud, lehtsamblikud, põõsassamblikud · Seeneniidid ja vetikad elavad sümbioosis. · Rohevetikad ja sinikud saavad fotosünteesiks vajaliku ained seeneniitidest. · Samblikud paljunevad vegetatiivselt. · Samblikud kasvavad kohtades, mis taimedele on ebasoodsad. · Käsnad on liikumatud veeloomad, elavad kolooniana. · Kaelusviburrakud, amööbjad rakud, tugirakud on eri ülesannetega ning moodustavad käsna keha. · Käsna toes moodustub kas sarv-, lubi-, või räniainest.
Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi. Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse talluseks. Samblikud on nagu väikesed käsnad, mis imevad endasse kõik, mis on vihmavees lahustunud, ning hoiavad seda siis ka kinni. Toitumine: Orgaaniline aine, mineraalained, vesi. Paljunemine: Eoste abil, paljunemiskehakeste abil, talluse tükikestega. Kasvuvorm: 1) kooriksamblikud -> kooriku või pulbri taolised -> nt. kaartsamblik 2) põõsassamblikud -> põõsataolised või ripuvad puuokstel -> nt. põdrasamblik 3) lehtsamblikud -> tallus meenutab lehte -> nt. seinakorp 7. Selgroogsed ja selgrootud (+JOONISED õ.lk.81) Selgroogsed - loomad kellel on selgroog, mis on ühenduses koljuga. Selgrootud - luulise toeseta loomad. 8. Käsnad (+JOONIS õ.lk.83) Eluviis: (kinnitunult) Käsnad elvad vees. Erinevalt enamikust loomadest on käsnad liikumatud. Nende elu möödub kinnitunult substraadile ja nad on filtertoidulised.
-puuduvad alumised koorkihid -pole võimalik substraadilt eraldada, mureneb enne -kõige suurema ökoloogilise amplituudiga (mingisuguse teguri vahemik, mis on organismile sobilik) õhusaaste suhtes -lehtsamblikud: -neil on olemas ka alumine koorkiht - substraadilt kasvavad üles ja välja, on võimalik aluselt eraldada -kasvavad keskmiselt saastunud õhus -põõsassamblikud (s.h. habesamblikud) -alumine koorkiht kindlalt olemas -meenutavad mini raagus põõsaid -habesamblik -kasvab rippuva vormina, nagu habe -kasvab ülipuhtas õhus Samblike paljunemine Toimub kolmel moel: isiididega talluse väljakasv, mis murdub ning lendab tuulega minema ning sobivas kohas hakkab kasvama soreedid tekivad südamikukihis, vetika seeneniidistiku moodustised, mis väljuvad samblikust ja levivad tuulega
Samblik üldiselt koosneb erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks, sest see pole eristunud organiteks ja kudedeks. Samblikud on omapärased maismaaorganismid, sest nende tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Värvuselt on samblikud hallid, pruunikad, rohekad ja ka kollakad. Tallusele omase värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad pigmendid. Välimuse alusel jagatakse samblikud kolme rühma: kooriksamblikud, põõsassamblikud ja lehsamblikud. [2] 4.1.1 Samblike ehitus. Kasvuvormi järgi jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks.Värvilt on samblikud hallikad, rohekad või pruunikad, harvem kollakad.Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi. Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse 6 talluseks ehk rakiseks.Samblikud on nagu väikesed käsnad, mis imevad endasse
osapoolest: fotosünteesivast komponendist ehk fotobiondist ja seenest. Samblikke sorteeritakse seente järgi, kuna enamikes samblikes on seeneosa nii mahuliselt kui bioloogiliselt samblikus domineeriv osa. (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004) Samblike keha ehk tallus on varteks ja lehtedeks eristumata, isegi kui ta väliskujult ja värvilt väga erineb. Talluse suuruse ja kuju poolest jaotatakse nad koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Leht-, ja põõsassamblikud on suhteliselt suure tallusega silmatorkavad samblikud. Koorik- ehk pisisamblik on liibuva väikese tallusega, moodustades kasvamispinnale vähemärgatavaid laike. Eestis on praeguseks teada enam kui 950 samblikuliiki, neist üle 300 on suursamblikud ja 650 pisisamblikud (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 94). Samblikud kasvavad üpriski aeglaselt kuna talluse fotosünteesiv osa on talluse väiksem osa. Samblik paljuneb kahel viisil: vegetatiivselt või eoste abil
lämmastikuühenditega varustamine. Samblike talluse ehitus. Sambliku tallus võib olla kahte tüüpi: lihtsamal juhul on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega (homöomeerne tallus), keerukamal juhul ("tüüpilised" samblikud) on tallus mitmekihiline (heteromeerne tallus): koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). Samblike eluvormid. Kooriksamblikud, soomussamblikud, lehtsamblikud, põõsassamblikud. Samblike mineraalne toitumine Samblikud kasvavad enamasti puudel, kividel, harvem (enamasti kuivas kohas) maapinnal. Nii saavad nad suure osa eluks vajalikke toitaineid õhu kaudu sademeteveest ja tolmu koostisest. Väiksem osa pärineb maapinnast/kividest/puukoorest vms. Samblike paljunemine. Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist. Seene sugulise protsessi olemasolu näitavad seene viljakehad sambliku pinnal
lämmastikuühenditega varustamine. Samblike talluse ehitus. Sambliku tallus võib olla kahte tüüpi: lihtsamal juhul on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega (homöomeerne tallus), keerukamal juhul ("tüüpilised" samblikud) on tallus mitmekihiline (heteromeerne tallus): koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). Samblike eluvormid. Kooriksamblikud, soomussamblikud, lehtsamblikud, põõsassamblikud. Samblike mineraalne toitumine Samblikud kasvavad enamasti puudel, kividel, harvem (enamasti kuivas kohas) maapinnal. Nii saavad nad suure osa eluks vajalikke toitaineid õhu kaudu sademeteveest ja tolmu koostisest. Väiksem osa pärineb maapinnast/kividest/puukoorest vms. Samblike paljunemine. Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist. Seene sugulise protsessi olemasolu näitavad seene viljakehad sambliku pinnal
(süsivesikuid). Millist kasu toovad taim ja seen teineteisele mükoriisas? http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-24-1.htm 12. Millised organismid on samblikud? Samblik koosneb erinevatest organismidest. Tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud Järelikult - samblikud on seente kooselu vorm teiste organismidega. Välimuse järgi jaotatakse kolme rühma: koorik-, leht- ja põõsassamblikud. samblikud lepa tüvel islandi käokõrv 13. Kuidas nimetatakse vetikate keha? Sarnasused taimedega. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Vetikad fotosünteesivad nagu taimed, sest neil on ka kloroplastid. Kõige rohkem sarnanevad taimedega rohevetikad oma värvuse ja varuaine poolest (rakkudes varuainena tärklis). 14. Üherakulised ja koloonialised rohevetikad. Üherakulised koloonialised
Samblike talluse ehitus. Sambliku tallus võib olla kahte tüüpi: lihtsamal juhul on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega (homöomeerne tallus), keerukamal juhul ("tüüpilised" samblikud) on tallus mitmekihiline (heteromeerne tallus): koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). Samblike eluvormid. Kooriksamblikud, soomussamblikud, lehtsamblikud, põõsassamblikud. Samblike mineraalne toitumine Samblikud kasvavad enamasti puudel, kividel, harvem (enamasti kuivas kohas) maapinnal. Nii saavad nad suure osa eluks vajalikke toitaineid õhu kaudu sademeteveest ja tolmu koostisest. Väiksem osa pärineb maapinnast/kividest/puukoorest vms. Samblike paljunemine. Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist
miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8- 2-24-2.htm Millist kasu toovad taim ja seen teineteisele mükoriisas? http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-24-1.htm 12. Millised organismid on samblikud? Samblik koosneb erinevatest organismidest. Tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud Järelikult - samblikud on seente kooselu vorm teiste organismidega. Välimuse järgi jaotatakse kolme rühma: koorik-, leht- ja põõsassamblikud. samblikud lepa tüvel http://www.loodusmuuseum.ee/uudised/lepp2004.htm islandi käokõrv http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/2kliima/7-2- 26-3.htm 13. Kuidas nimetatakse vetikate keha? Sarnasused taimedega. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Vetikad fotosünteesivad nagu taimed, sest neil on ka kloroplastid. Kõige rohkem sarnanevad taimedega rohevetikad oma värvuse ja varuaine poolest (rakkudes varuainena tärklis).
Samblikutalluse morfoloogilised tüübid: Samblike vegetatiivse keha e. talluse ehituse järgi jaotatakse nad: a) kooriksamblikud - kasvavad tavaliselt õhukese kirme või koorikuna, mida on võimatu substraadilt tervikuna eemaldada. Ligikaudu 80% samblikuliikidest. b) lehtsambliku - lehekujulise talluse servad on jagunenud ja ta kinnitub substraadile talluse allküljel olevate spetsiaalsete moodustise abil. Näiteks kopsusamblik ja seinakorp. c) põõsassamblikud - koosnevad tugevasti harunenud tallusest, mis võib kasvada püstiselt või ka rippudes. Näiteks põdrasamblik, islandi käokõrv, puuhabe. Tähtsus: Ökoloogiliselt on samblikud mitmes mõttes oluline organismide rühm. Samblikku moodustava seene poolt produtseeritakse sadu erinevaid aineid samblikuaineid. Osa neist ainetest mängib tähtsat rolli kivimite murenemisel, mis on mullatekke esimene etapp. Seetõttu peetakse samblike elutegevust üheks maismaataimede tekke eelduseks.
fotosünteesil toodetud orgaanilisi aineid. Samblike tüübid on: 1.Kooriksamblad moodustavad u 80% kõigist samblikuliikidest ning kasvavad sileda või teralise koorikuna, kinnituvad kõvasti ning nad on ka samblikest kõige vastupidavamad õhu saastatuse suhtes. (kaartsamblik) 2.Lehtsamblikud lehe või plaadikujuline tallus, mis jaguneb servades hõlmadeks (harilik seinakorp, harilik hallsamblik) 3.Põõsassamblikud meenutavad väikeseid põõsakesi maapinnal või ripuvad koonaldena puuokstel. Kõige tundlikumad õhu suhtes ( nt habesamblik, põdrasamblik). Samblikud paljunevad peamiselt vegetatiivselt: talluse küljest murduvate tükikeste või tillukeste paljunemiskehakeste abil. Lisaks sellele võib samblikus elav seen moodustada eoseid. Uus samblik saab eosest kasvada ainult siis, kui arenev seeneniit kohtub uues elupaigas talle sobivate vetika- või sinirakkudega.
saj. tehti mitmete suurlinnade kohta samblike levikul põhinevaid õhusaastekaarte. Samblikud võtavad vett ja toitaineid otse õhust ning on seetõttu väga tundlikud. Neil ei ole kaitsvaid rakukihte ja õhulõhesid, nad on pikaealised ning vanad ja saastunud osad ei pudene küljest ära. Head indikaatorid on puude tüvedel kasvavad e. epifüütsamblikud. Samblike tundlikkus sõltub kasvuvormist, vähem tundlikumad on kooriksamblikud, siis lehtsamblikud ning kõige tundlikumad on põõsassamblikud (näit., habe- ja narmassamblikud. Liudsamblik (Lecanora conizaeoides) kasvab ainult väävliühenditega saastatud õhus. Geoloogilisi indikaatoreid kasutatakse maavarade otsingul vaselill tõrvalill; huulõieline maitsetaim Becium homblei Sambias ja Zimbabwes. Muldade happesust näitavad: väike oblikas (Rumex atsetosella), harilik nälghein (Spergula arvensis), põldkannike põldudel (Viola arvensis). looduslikes ökosüsteemides: punane ristik (Trifolium arvense),
annaabi.ee 
