Poliitilised
ja kultuurilised tervisemõjurid
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-12-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
QWZTPilleee
Õppematerjali autor
tähtsus väike, inimesed peavad oluliseks pigem oma isiklikke püüdlusi kui sotsiaalset kooskõlastatust, neil on ratsionaalne usk teadusesse ja tehnoloogia progressi ja indiviidi õigustesse oma elu puudutavaid olulisi otsuseid (sh eutanaasia, enesetapp,abielulahutus, abort) ise teha. Neis ühiskondades, kus domineerivad eneseväljendusele suunatud väärtused, on inimestel enda sõnul parem tervis, inimesed tunnevad vastutust oma tegude eest, on poliitiliselt aktiivsed, tolerantsed erinevuste suhtes, teadlikud ja entusiastlikud loodushoiu küsimustes. Rahvad, kes rõhutavad eneseväljendust, on tundlikumad inimõiguste küsimustes, teadlikud tehnoloogia-alastest ohtudest ja riskidest ning tähelepanelikumad vähemuste diskrimineerimise suhtes. Neid ühiskondi, kus valitsevad pigem ellujäämisega seotud väärtused, iseloomustab madal majanduslik ja
Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid Ksenia Ivanova, ÄMM15 1) Traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades on religioonil tähtis roll, inimesed peavad oluliseks tugevaid sidemeid laste ja vanemate vahel ning kuuletumist võimule, autoriteedile. Samuti on traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades taunitud see, mida nimetatakse sotsiaalseks anomaaliaks, nagu abielulahutus, abort, enesetapp ja halastussurm.
Eesti Inimarengu Aruanne 2012-2013, ptk 1.5 Väärtused (A. Realo) 3.seminar 1. Palun selgitage, milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Ingleharti ja tema kolleegide sõnul sõltub väärtuste areng olulisel määral ühiskonna sotsiaalmajanduslikust ja tehnoloogilisest arengust, kuid jälgib samal ajal kultuurile omaseid ajaloolis-religioosseid mustreid. Sotsiaalmajanduslik areng algab tehnoloogilistest uuendustest, mis suurendavad tööjõudlust ning see omakorda toob kaasa tööjaotuse suurema spetsialiseerumise, sissetulekute ja haridustaseme tõusu, mitmekesistab inimestevahelist suhtlust. Pikemas perspektiivis toob selline areng aga kaasa olulised muutused soorollides, seksuaalsete normides, võimude suhtes käibivates hoiakutes, samuti inimeste suurema poliitilise aktiivsuse ja osalu
........................35 4.1.1. Pierre Bourdieu..............................................................................................35 4.1.2. Michel Foucault (1926 1984) .................................................................... 36 4.1.3. Anthony Giddens (sünd Jaanuar 18, 1938) .................................................. 36 4.1.4. Niklas Luhmann (1927-1998)....................................................................... 37 5. Kultuur ja väärtused.....................................................................................................38 5.1. Kultuur..................................................................................................................38 5.1.1. Kultuuri 3 komponenti:................................................................................. 39 5.1.2. Kultuuriuniversaalid...................................................................................... 39
kehtivaks; too isik/kogukond osutub aga moraalselt ekslikuks ja vääraks. Kas on mingi moraalne kohustus, mida kõik tunnistavad? Kui selgub, et on vähemalt üks moraaliprintsiip, mis on siduv kõigile inimestele igal pool ja igal ajal, siis kõigutab see relativismi positsioone. Siis on universaalne objektiivne moraal olemas. Kultuuridel on aga palju ühiseid väärtusi · Universaalselt on väärtustatud valdkonnad: elu ja tervis, majanduslik jõukus, abielu ja perekond. · Laste eest hoolitseb iga ühiskond. · Valetamist taunib iga ühiskond. · Lubaduse pidamine on igas ühiskonnas oluline. Universaalne moraal Kõik ühiskonnad vajavad universaalseid moraalireegleid, sest need on vajalikud, et kooselu saaks normaalselt toimuda. Objektiivse tuummoraali põhireegleid: · Ära tapa süütuid inimesi! · Ära põhjusta asjatut valu ega kannatust! · Ära varasta ega valeta!
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus.
erinevaid vorme. Spordi ja ühiskonna seoste täpne uurimine nôuab, et me käsitleksime diferentseeritult aspekte, mis môjutavad spordisüsteemi väljastpoolt. Samuti peame me arvestama ka spordi kui terviku sisemist struktuuri. Nimetatud protsessi saab kirjeldada kolme astmena: ühiskondsportühiskond. Esimest astet iseloomustab spordi mitmekesised seosed, sôltuvused ja tunnused sotsiaalsetes struktuurides ning tema kultuurilised väärtushinnangud. Sport ei ole loomulik nähtus, ta on môjutatud spetsiifilistest sotsiaalsetest faktoritest millede muutumisel vôib muutuda ka sport ise.Vaadeldes tüüpilist meeste ja naiste sporti vôime tôdeda, et erinevused nende vahel ei ole naturaalse iseloomuga vaid sôltuvad konkreetsetest sotsiaalsetest struktuuridest ja ühiskonnast tervikuna. Seetôttu
Paneb osapooled tegutsema mingis suunas. HUVID (mille pinnalt konflikt võib tekkida reaalselt): 1. ressursid nt territoorium, raha, energiavarud, toit kuidas neid ressursse jagatakse, kas see toimub asjaosaliste arvates õiglaselt, võrdselt. 2. võim poliitiliste otsuste kontrollimine, osalemine poliitiliste otsuste tegemisel 3. identiteet kultuurilised, sotsiaalsed, poliitilised ühiskonnad, millega inimesed on seotud (ühe ühiskonna raamides on erinevat identiteeti kandvate inimeste grupid) 4. positsioon küsimus sellest, kas inimesi koheldakse väärikalt, kas nende sotsiaalseid traditsioone austatakse 5. väärtused need, mis kehastuvad usus, ideoloogias ja ka valitsussüteemis (saab eristada iga isiku enda primaarseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid