Zeide Kupits, Marleen Rootamm, Stina Mustonen RABA Üldine info Raba ehk kõrgsoo Vesi tuleb sademetest Kujunenud peale viimast jääaega Leevendavad kasvuhooneefekti Linnud ja loomad Pesitsevad linnud: metsis, teder, rabapüü Rändlinnud: sookurg ja must-toonekurg Loomad: põder, hunt, jänes, rebane, mäger Harvemini: ilves, metssiga, karu, metskits Toiduahelad Jõhvikad -> põder Harilik karusammal -> metskits -> ilves Murakad -> piilpart -> rabapistrik Raba-karusammal -> selgrootu putukas -> teder -> rebane Jõhvikas -> ämblik -> rabakonn -> metssiga -> karu Taimed Enamlevinud: puhmad ja põõsad, samblad Puid kas väga vähe või puuduvad Taimed kasvavad turbal ja turbasamblal Pinnas on happeline, niiske ja toitainetevaene Kokkuvõte Raba ehk kõrgsoo toitub ainult sademetest. Selles koguneb turbakiht kõdunenud taimedest. Taimestik on kidur. Samblad.
Kaurid Pütid 1.Tuttpütt Veel pütte · Sarvikpütt · Hallpõsk-pütt 2. Kormoran Karklinnulised Hüüp 3. Hallhaigur ~1500 paari Hõbehaigur 4. Valge toonekurg 3000-4000 paari Must toonekurg Hanelised 5. Kühmnokk-luik Laulu- ja väikeluik 6. Hallhani · Rabahani · Suur laukhani 7. Valgepõsk-lagle 8. Ristpart 9. Sinikael 10. Luitsnokk-part 11. Piilpart 12. Tuttvart 13. Aul 14. Hahk 15. Sõtkas 16. Jääkoskel
Kool LINNUD JA LOOMAD Tunnitöö Autor: Mia Sool 8C Juhendaja: Natalia Samoilenko Tallinn 2015 Sisukord Linnud..................................................................................................................................................3 Kodukakk........................................................................................................................................3 Piilpart.............................................................................................................................................4 Kassikakk........................................................................................................................................5 Hakk................................................................................................................................................5 Metsvint............................................
· Västriklased: randkiur. Merisk · Kurvitsaline · Erksavärviline · Kõvahäälne · Otsib toiduks karpe · Emalind toidab poegi Punajalg-tilder · Kurvitsalane · Pikakoivaline · Otsib toitu rohuselt rannalt ja mereveest · Poegade eest hoolitseb isaslind Ristpart Randtiir Liivatüll Merikajakas Hõbekajakas Mageveelinnud Kõige liigirikkamalt on Läänemeres esindatud partlased: tuttvart, punapea-vart, sinikael-part, rägapart, piilpart, luitsnokk-part, jääkoskel, hallhani, sarvikpütt, tuttpütt. Arvukalt pesitsevad Läänemere ida- ja põhjaosas siseveekogudele iseloomulikud kajakaliigid: naerukajakas, väike- kajakas. Tüllastest: väiketüll, tutkas, vihitaja, veetallaja. Ruiklastest: rooruik (rookana), tait (tiigikana), lauk (vesikana). Haigurlastest: hüüp. Lauk · Elab taimestikurikkas vees · Igal laugupaaril on kindel pesitsusterritoorium · Häälitsus kostab kaugele
Mõrtsuka järv Valga maakonnas, Otepäält 6-8 km põhja pool asub Päidla järvestik, millesse kuuluv Mõrtsuka järv asub Uibujärvest 0,5 km põhja pool. Selle põhja-lõuna suunas pikliku järve absoluutne kõrgus on 98 m, pindala 19,7 ha, (osadel andmetel 23,8 ha, seega tundub, et pindala on aastatega suurenenud?) suurim sügavus järve keskosas 5,4 m (keskmine sügavus 3,7 m). Mõrtsuka järv on teise nimega Väärsi järv.Järve veepinda on kuuekümnendail aastail alandatud umbes 0,5 m võrra. Ümbruses on ilusaid keskmise kõrgusega saviseid moreenkünkaid: idas Pärdi- ja Liisukärja mägi, läänes Ruunamägi, lõunas Lutsumägi. Järve kallastel leidub põlde, metsi ja niite. Kaldad on enamasti lausad, kohati järsud. Silmapaistvalt palju on liivast ja kruusast kaldavöödet. Mudast põhja esineb edelasopis; kirdeosas on vees suuri kive. Sissevool on lõunast Uibujärvest, natuke vett toob Kakkoja ka idast. Loodekalda juures on allikas. Suurvee...
ahven, kiisk, viidikas, säinas jt (Haberman et al 2008). Peipsi on lisaks kalastikukele ka linnurikas järv. Kindlaks on tehtud 266 linnuliiki. Arvukalt esineb ka toitekülalisi ja läbirändajaid. Pesitsejatest leidub rohkesti naerukajakaid, sinikaelparte, tuttpütte, kõrkja-roolinde, tiigiroolinde ja rootsiitsitajaid. Esinevad lauk, ruik, tait, mustviires, väikekajakas, vihitaja, väiketüll, jõgitiir, punapeavart, kalakajakas, luitsnokkpart, rägapart, piilpart, sarvikpütt jt. Haruldastest lindudest väärivad äramärkimist vääkspart, väikehüüp ja hüüp (Haberman et al 2008). Kuna Kauksi kaldavööndis ei kasva nii palju pilliroogu, siis ei ole paljud Peipsi järvele omased loomaliigid kohastunud siin elama. Kahepaiksetest paikneb aga tähnikvesilik kogu järve kaldavööndis, Kauksi piirkonnas elab ka rohekärnkonn, kelle arvukus on aga kahanenud, ja rohukonn. Roomajatest sobib liivasel maastikul elada kivisisalikul ja arusisalikul
Vaadeldaval jõelõigu vahetus läheduses esinevad tõenäolised pesitsuspaigad järgmistel lindudel: · kodukakk Strix aluco; · punaselg-õgija Lanius collurio; · teder Tetrao tetrix; · harakas Pica pica; · suitsupääsuke Hirundo rustica; · sookurg Grus grus; · rukkirääk Crex crex. Lõiku läbides nägin isiklikult 3 parti, kellest vaatuse järgi kaks olid sinikael-pardid (Anas platyrhynchos) ja üks piilpart (Anas crecca), kelle arvukus Eestis on märgatavalt langenud. Teisi linde ei olnud uurimis päeval näha, kuid suvel jõe ääres käies, tiirutab sageli vee kohal pääsukesi ning pillirooski ragistavd linnud. Samuti olen jõe ääres näinud sookurgi. Palju leidub ka linavästrike, keda tavaliselt on näha kalda äärsetel kividel. 4. Kokkuvõte Võru valla ja Võru linna aladel voolav jõelõik on oma lühikesele pikkusele küllaltki liigirikas
VÕRU KESKLINNA GÜMNAASIUM EESTI VABARIIK VÕRU 2008 Eesti Vabariigi loomine 1917-1920 Käimas oli veel II maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. See tekitas uusi lootusi Eesti rahvuslikes ringkondades, kelle eesmärgiks oli autonoomia. 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu (maapäev), kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi Eesti rahvusväeosa, I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Suurima erakonna moodustasid 1917. aastal enam...
mererannikul. Sellised linnud on: ristpart, tõmmuvares, rohukoskel, merivars, meriski, liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi-risla, naaskelnokk, merikajakas, hõbekajakas, tõmmukajakas, tutt-tiir, väiketiir, randtiir, röövtiir, söödik-änn ja randkiur. Mageveelinnud: Nagu juba eespool öeldud, kuulub Läänemeres, eriti selle põhja ja idaosa linnustikus, tähtis koht magevee-elementidele. Sellised linnud on: sinikaelpart, tuttvart, punapea-vart, rägapart, piilpart, luiksnokk-part, jääkoskel, hallhani, sarvikpütt, tuttpütt, naerukajakas, väikekajakas, jõgitiir, mustviires, väiketüll, vihitaja, veetallaja, rookana, tiigikana, vesikana, hüüp, Talvitajad, läbirändajad ja eksikülalised: Läänemerel ja selle rannikul võib kõigil aastaaegadel, eriti aga kevadel, sügisel ja talvel, kohata arvukalt kohapeal mittepesitsevaid linde. Talikülalised on järgmised linnud: mustlagle, valgepõsk-lagle,
siirdekalad: meriforell, angerjas, lõhe linnud: hahk, kivirullija, alk, Partlased: ristpart, rohukoskel, merivart, tõmmuvaeras. Tüllaste sugukond: merisk e. meriharakas, liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi risla ja naaskelnokk. Kajaklased: merikajakas, hõbekajakas, tõmmukajakas. Tiirlased: tutt-tiir, väike tiir, röövtiir, randtiir. Västriklased: randkiur. Kõige liigirikkamalt on Läänemeres esindatud partlased: tuttpart, punapea-part, sinikael-part, rägapart, piilpart, luitsnokk-part, jääkoskel, hallhani, sarvikpütt, tuttpütt. Arvukalt pesitsevad Läänemere ida- ja põhjaosas siseveekogudele iseloomulikud kajakaliigid: naerukajakas, Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool väike-kajakas. Tüllastest: väiketüll, tutkas, vihitaja, veetallaja. Ruiklastest: rooruik (rookana),
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
Kanalised, Kurvitsalised (metskurvits, tikutaja, rohukurvits, mudakurvits ja kajakad). Tuvilised. Kullilised (eriti kotkad). Vaja teada: ladinakeelne nimetus, kas jahiuluk või mitte, kotkaste puhul ka ligikaudne haudepaaride arv. Hanelised Anseriformes rabahani Anser fabalis, suur-laukhani Anser albifrons, hallhani Anser anser, kanada lagle Branta canadensis, valgepõsk-lagle Branta leucopsis, viupart Anas penelope, rääkspart Anas strepera, piilpart Anas crecca, sinikael-part Anas platyrhynchos, soopart Anas acuta, rägapart Anas querquedula, luitsnokk-part Anas clypeata, punapea-vart Aythya ferina, tuttvart Aythya fuligula, merivart Aythya marila, hahk Somateria mollissima, aul Clangula hyemalis, mustvaeras Melanitta nigra, tõmmuvaeras Melanitta fusca, sõtkas Bucephala clangula. Looduskaitse all: väikeluik Cygnus columbianus, laululuik Cygnus cygnus, väike-laukhani Anser erythropus
Nõmmerabades harilik kärnkonn, vahest ka tähnikvesilik. Roomajad -puhmarikaste peenramätastega rabaosades kohtab sageli arusisalikku. Raba servaaladel nõmmrabas ja rabamännikutes võib kohata ka rästikut ja vaskussi. Linnud -Eesti rabades võib esineda üle 80 linnuliigi, neist pooled on alalised. Rabades pesitseb nt. väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik, teder, vahest ka enamasti siirde- ja madalsoodes pesitsevaist lindudest sookurg, mudatilder, kiivitaja, suurkoovitaja. Laugastel piilpart, sinikael-park, tuttvart, ka kajakaid. Rabametsades võib kohata tutt-tihast, metskiuri, väikepistrikku. Imetajad -põder, valgejänes, hunt. Liivastel ja kõrgematel rabasaartel pesitsevad mägrad ja rebased. Karu käib marju söömas. Rabaservade padrikutes metssead, kuivemates rabametsades metskitsed. Kuivematel rabanõlvadel uruhiiri, leethiiri ja karihiiri. Laugaste kaldail võib esineda mügrit e. vesirott, kuivenduskraavides ka ondatrat. Talvel ka metsnugis, kärp, nirk.
ka kasvab arvukus. 19. SÖÖDIK-ÄNN pesitseb ainult skäärides, pesa paljal kaljul kajakate koloonia läheduses. Sööb kõike suuremaid. Selgrootutest lugu ei pea. Varastavad kahekesi teiselt linnult püütud kalad ära. Hull söödik. Talvel ära- ei tea kus. 20. RANDKIUR Kaljustel skääridel, tegusteb madalas vees. Sööb kirpvähilisi, putukavastseid, harjasusse. MAGEVEELINNUD Merivardid(tuttvart, punapea-vart), sinikaelpart, piilpart, luitsnokk- part, rägapart, jääkoskel, hallhani, sarvikpütt, tuttpütt, naerukajakas, väikekajakas, jõgitiir, mustviires, väiketüll, vihitaja, veetallaja, tiigikana, vesikana. *KORMORAN on suure kõvera nokatipuga lind. Sulestik on tal tume, aga nii peal kui külgedel leidub ka valgeid laike. See hane suurune lind võib kaaluda umbes kolm kilo. Kormoran on hea ujuja ja lendaja ning ülihea sukelduja, kuid käimine on vaevarikas.
vihtuimse moodi neli varrelist jäset, kopskala moodi ujupõiest arenenud, õhu hingamiseks kohane kops, ja ühe kaasaegse kiiruimse kala moodi (konvergentselt tekkinud!) komme mõõna ajal veest vabaneval rannal ukerdada. 85. Eesti vetes elavate imetajate ja lindude näiteid (loengukonspektis seda eriti pole, kuid mõtelge ise!) Näited: saarmas, kobras, mink, hallhüljes, valgehüljes; linnud: kormoran, tuttpütt, sarvikpütt, sinikael-part, piilpart, aul, sõtkas, randtiir, naerukajakas, kalakajakas, hõbekajakas. Loeng: Veekogude loomastik 86. Bentaali ja pelagiaali, bentose ja planktoni mõisted; näiteid bentose ja planktoni loomadest Pelagiaal- avavesi; bentaal- põhjavesi; bentos- põhjaloomastik. Näited: (plankton) keriloom (Brachionus mülleri), vesikirbuline (Daphnia longispina), aerjalgne, sõudikuline (Cyclops strenuus). Bentos: Chironomus plumosus , Potamothrix moldaviensis , Euglesa sp., Hydracarina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
