1646-1716 Leibniz. Leibnizi arvuti(1671)liitis, lahutas, korrutas, jagas 1971 ARPANET ->interneti eelkäija, PASCAL, Kenback-1 1714 Kirjutusmasin, Henry Mill, 1972 Inteli 8008, 5 ¼ Disketid, esimene e-mail, SMALLTALK, PROLOG, esimene 1800 Perfokaardid, Jacquard, progetav kalkulaator HP-lt 1822 Babbage 1973 CP/M, Ethernet(Bob Metcalfe) 1847-1854 George Boole, de Morgan 1974 C (Kernighan ja Ritchie), Altair 8800, Motorola 6800, Xeroxi Alto 1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege
1714 Kirjutusmasin, Henry Mill, ei ehitatud. sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend sarnase liidesega;minimaalselt baasmõisteid, mis MACile. millegi tegemiseks. Näited:Toiduretsept. Juhend on võimalikult universaalsed). Tuuma 1800 Perfokaardid, Jacquard, ruutvõrrandi lahendamiseks. Algoritmiline probleem ülesanded:1.Loob protsessidele stabiilse ja 1989-90 FIDONET rahvusvaheline võrguots - probleem, mille lahenduse saab kirja panna üksteisest isoleeritud "elukeskkonna" ning
Herman Hollerith Algis Suurkivi Aap-11, VKHK [email protected] Hollerithist Sünd 29. veebruaril 1860 Buffalo, New York Surm 17. novembril 1929 (69) Washington, D.C. Haridus City College of New York (1875) Columbia University School of Mines (1879) Elukutse Statistik, leiutaja, ärimees Tuntud kui perfokaartide leiutaja IBM asutaja Abikaasa Lucia Beverley Talcott Autasud Elliott Cresson Medal (1890) Herman Hollerithi isiklik elu Hollerith on sündinud Buffalos, New Yorkis Õppis New Yorki linnakolledzis kolis Georgtowni, Washington, D.C.'s lõi oma tabulatsinoonimasinate tehase 31. tänava ja C&O Kanali ristmikule täna on sinna paigutatud IBM koos tänutahvliga Perfokaart Perfokaart on nelinurkne kartongist kaart kannab digitaalset informatsiooni sõltuvalt avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades. Praeguseks on perfokaart aegunud meedium...
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 2018 1. Nädal. bitt(b) = 1b, Bait(B) = 8b, kB = 1024 B, MB = 1024 kB jne 2. Nädal. Eksamiks: kreeka loogikud, süllogismid, induktsioon, deduktsioon, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Küberkaitse termineid: (turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering). Kreeka loogikud:Parmenides, -5. Saj, pikad loogilised põhjendused Zenon Eleast, -5. Saj, apooriad/paradoksid Sokrates, -5. Saj, sofistid Platon, -5,-4. Saj Aristoteles, -4. Saj, süllogismid, stoikud (1
1837 Morse elektritelegraaf. 1847-1854 George Boole, de Morgan. 1857 perfolint(Wheatstone).1867 "Type writer" sholes,glidden,soule.1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege(öloob kaasaegse predikaatarvutuse). 1890 - Hollerith'i perfokaardid->sellest firmast tekkis IBM.1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor.1920...Enigma kodeerimiseks Saksa lennu-,merevägi.1935-1937 Turingi masin1936: Churchi lambda-arvutus.1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. Võrrandite lahendamiseks(100t,tuhanded releed,150 mootorit,2000lampi). 1889-1951Ludwig Wittgenstein. 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. Info otsimise algoritmid.1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti?1939-44 Mark I (Aiken) IBMi elektriline(releed)digitaalne arvuti(5t).1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega digitaalarvuti.1948 I transistor(Shockley)- müüma hakkas Bell Corp.1949 - Maurice Wilkes koostas EDSAC, the...
1981 – I kaasaskantav arvuti(Osbourne I);IBM (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. INTEGER; Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, 1800 Perfokaardid, Jacquard, 5150 PC ja cga graafikakaart(16 värvi), 32000 – VAR sum,i:INTEGER; üks kategooriline järeldus. Stoikud: lausearvutus esimene 32-bit prose (National Semiconductor) BEGIN - Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade
ja kuidas näidataselliselt moodustatud lausete õigsust. Kui esimene, siis teine; esimene; järelikult teine. ((X -> Y) & X) -> Y Pascal 1640: aritmeetiline masin, mis ainult liitis ja lahutas. Leibniz 1671: arvuti liitis, lahutas, korrutas, jagas. Kirjutusmasina inglise patent, Henry Mill, 1714 Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes’ klaviatuur ca 1874(kasutatakse tänapäeval) Dvoraki klaviatuur ca 1936(ei kasuta) Ca 1800, Jacquard Perfokaardid 1822: Difference Engine Charles Babbage esimene programeeritav arvuti Esimene programmeerija: Ada Lovelace Morse 1837: elektritelegraaf Wheatstone 1857: perfolint George Boole, de Morgan- Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Gottlob Frege 1879 predikaatarvutuse.Näide: Isa(Jaan,Mihkel). Isa(Jaan,Ants). Isa(Ants,Peeter). Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z). 1890 Herman Hollerith- perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks
Blaise Pascal 1640 ehitas ainult liitva ja lahutava masina. Kokku ehitas 50 masinat Saksa filosoof Leibniz 1646- 1716, leiutas 1671 arvuti mis liitis, lahutas, korrutas ja jagas. 1714 võettis Henry Mill inglismaal patent kirjutusmasinale, kuid seda ei ehitatud. 1829 Willam Austin Burt võttis patendi Ameerikas kirjutusmasinale. Sholes' klaviatuur ca 1874 (QWERTY laotus), Dvoraki klaviatuur ca 1936 (1982 tunnustati ANSI poolt) Jacquard 1800 võttis kasutusele oma kangastelgede juhtimiseks perfokaardid. 1928 tegi IBM oma perfokaardid. Charles Babbage (kellelt pärineb programmeeritava arvuti mõiste. Babbage't, kui Arvuti isa peetakse esimese mehaanilise kalkulaatori(arvuti) loojaks, mis omakorda pani aluse keerulistemate disainide loomisele.) 1991. aastal loodi perfektselt töötav arvuti just Babbage'i plaanidele ja skeemidele tuginedes. 1822: Difference Engine, jäi pooleli (mehhaanilise kalkulaatori, mille ülesandeks oli arvutada polünoomifunktsioonide
Aristoteles (470-399 e.m.a) : väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt 1967- IBM builds the first floppy disk Süllogism (Aristoteles): 1967 - Seymour Papert designed LOGO as a computer language for children. 1. eeldus: iga x on y. 1968 - Robert Noyce and Gordon Moore found Intel Corporation 2. eeldus: mõni z on x. 1968 - Douglas C. Engelbart, of the Stanford Research Institute, demonstrates järeldus: mõni z on y. his system of keyboard, keypad, mouse, and windows at the Joint Computer Iga b on a Conference in San Francisco's Civic Center. He demonstrates use of a word Mitte ükski b pole a ...
lt is the first WYSIWYG progfam for a Personal computer. B simplified dcrivative ofBCPL (Kcn Thompson) Perfokaardid ca 1800 Jacquard Oifference Engine 1822 - analoftiline masah, Chades Babbage, progr' Ada 1974- MITS (onanik Ed Roberts) cmpletes the first prototype Altair 8800
1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme.
lausearvutus (pead Eksammh Eksamoskama Eksamtõeväärtustabelit Eksamkoostada), Blaise EksamPascal Eksam– Eksam1640 aritmeetiline masin(50tk): liitis ja lahutas Leibniz Eksam– EksamSaksa filosoof 1646 – 1716, Leibnizi Eksamarvuti(1671) Eksamliitis, Eksamlahutas, Eksamkorrutas, Eksamjagas lõi Boole’ga sarnaneva loogikasüsteemi (deprecated) püüdis luua universaalset sümbolkeelt “arutlemise aritmeetika” jaoks perfokaardid Eksam– Eksamkartongist kaardid mis kandsid digitaalset informatsiooni, 1d ja 0d = aukude olemasolu kangasteljed Eksam– Eksamsuur perfokaartidega töötav kangakudumismasin Babbage Eksam– Eksamehitas difference engine mis jäi pooleli Hollerith Eksam– Eksam ehitas perfokaartidega masina USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks Hollerith’i Eksamfirmast Eksam=>IBM
S. Herner valis selle artikli oma 1984.a. ilmunud `Infoteaduse lühiajaloos`infoteaduse alguspunktiks. Herner väitis, et Bush pööras esimesena tähelepanu informatsiooni rollile uurimis ja arendustöös ning osutas infoplahvatuse probleemile. Buschi artiklit seostatakse ka hüpertekstsüsteemi ideega 10. Millised infotöötluse, talletamise ja otsingu tehnoloogiad olid kasutusel 20.sajandi I poolel? 20saj I poolel oli kasutusel perfokaardid, mikrofotograafia ja magnetsalvestuste rakendamine infotööstuses. Perfokaartseadmed (perfokaartsiseperforatsioon, ääreperferotsioon); silmikkaart e. visuaalkaartide süsteemid; sälkkaart(kus iga kaart on üks teavik). Zatocoding oli kodeerimis süsteem mehaaniliselt sorteeritavate servmulgustusega kaartide jaoks. Mikrofotograafia: rull, lõimikmikrofilm, mikrofiss otsing mikrofilmilt.
1. Suuruse numbrid ja mida nad tähendavad ? 1 bit = 1 binary digit 1bait = 8bitti 1kilobait = 1024 baiti Megabait = 1,048,576 baiti Gigabait = 1,073,741,824baiti Terabait = 1 trillion baiti Esimene mikroprose: intel 4004 von Neumann-type computer - Stored-program Computer KÜSIMUSED: Nimeta vähemalt üks oluline teooria- alane tulemus Alan Turingilt. Millisel aastakümnel see tulemus saadi? Turingu test 1940 Millal loodi programmeerimiskeel Fortran (pluss- miinus kolm aastat on OK)? Mille poolest on Fortran eriline? 1957, kõrgema taseme programmeerimiskeel, mis võimaldas loop´ida. Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17. sajandil , liitis, lahutas, korrutas, jagas Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ...
V (või e. disjunktsioon) - (ei e. eitus) => (järeldus e. implikatsioon) == (samasus e. ekvivalents) Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege 1879: Kontseptuaalne notatsioon ("Begriffsschrift") loob kaasaegse predikaatarvutuse Näide: Isa(Jaan,Mihkel). Isa(Jaan,Ants). Isa(Ants,Peeter). Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z). Tõesta, et eksisteerivad z, u nii et Vanaisa(z,u). Hollerith’i perfokaardid 1890: Herman Hollerith: perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks Firmast tekkis IBM Vaakumtorud Vacuum Tube (1906, Lee Deforest) Three elements device used as electronic switch and amplifier: two electrodes separated by a grid in a vacuum glass enclosure. Principle Cathode - emits electrons; Plate (anode) - receives the electrons;
leida soovitud toodet. Laoaadresse on kasutatud kaupade asukoha tuvastamiseks laos lihtsustatud kujul sajandeid. Nii märgiti eelmise sajandi algul laohoonetes katust kandvate postide ja katusefermide vahed täh- tede ja numbrite kombinatsiooniga ning kirjeldati need koos hoiustatavate toodetega lao raamatu- pidamises. Kui lao raamatupidamises võeti kuuekümnendatel aastatel kasutusele perfokaardid, muutus laoaadresside sidumine ladustatavate toodetega hõlpsamaks. Arvutustehnika leviku ja ärilise otstarbega tarkvarade arendamise tõttu võeti kasutusele laoarvestusprogrammid, mis moo- dustasid enamasti ettevõtte terviklikust majandustarkvarast ühe osa. Laoarvestusprogrammis muutus virtuaalsete laoaadresside loomine ja nende sidumine kindlate tooteartiklite ning nende kogustega eriti hõlpsaks
TVV TTV TV TVV VVT VTT VTT VVV VVV VTV Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege 1879: Kontseptuaalne notatsioon ("Begriffsschrift") loob kaasaegse predikaatarvutuse Näide: Isa(Jaan,Mihkel), Isa(Jaan,Ants), Isa(Ants,Peeter). Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z). Tõesta, et eksisteerivad z, u nii et Vanaisa(z,u). Frege filosoofina: logitsist Hollerith’i perfokaardid 1890: Herman Hollerith: perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks Hollerith’i firmast tekkis IBM. Vaakumtorud- 1900: vaakumdiood, Lee de Forest: 1906: vaakumtriood. Hulgateooria: Georg Cantor Elas 1845-1918. Hulgateooria rajaja. Paradokside avastamine matemaatikas. Matemaatika alused korraga ebakindlad. Russell & Whitehead 1910-1913: massiivne loogikatraktaat. Principia Mathematica: Paradoksid -> tüüpide teeoria. Filosoofilised vaated: logitsism. Formalism; Hilbert
Nii märgiti eelmise sajandi algul laohoonetes katust kandvate postide ja katusefermide vahed täh- tede ja numbrite kombinatsiooniga ning kirjeldati need koos hoiustatavate toodetega lao raamatu- pidamises. Kui lao raamatupidamises võeti kuuekümnendatel aastatel kasutusele perfokaardid, Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR muutus laoaadresside sidumine ladustatavate toodetega hõlpsamaks. Arvutustehnika leviku ja ärilise otstarbega tarkvarade arendamise tõttu võeti kasutusele laoarvestusprogrammid, mis moo- dustasid enamasti ettevõtte terviklikust majandustarkvarast ühe osa. Laoarvestusprogrammis