Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Organisatsioonikäitumine I KT kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid
Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

Esitatud küsimused

  • Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid?
  • Mida väidab isiksusjoonte teooria?
  • Mida nimetatakse tajuks?
  • Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks?
  • Kuidas muuta hoiakuid?
  • Mida nimetatakse väärtushinnanguteks?
  • Milliste väärtustüüpide kaudu kirjeldas G Allport isikut kui tervikut?
  • Mis on suhtlemise põhisisu?
  • Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum?
  • Kuidas käitub ja suhtleb alistuva stiiliga" inimene?
  • Kuidas käitub ja suhtleb agressiivse stiiliga" inimene?
  • Kuidas käitub ja suhtleb kehtestava stiiliga" inimene?
  • Millised on tüüpilisemad suhtlemisbarjäärid?
  • Mida nimetatakse konfliktiks?
  • Millised on konstruktiivsed konfliktid?
  • Millised on destruktiivsed konfliktid?
  • Millised on vertikaalsed konfliktid?
  • Millised on horisontaalsed konfliktid?
  • Millised on konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused?
  • Mida nimetatakse stressiks?
  • Mis on eustressi ja distressi erinevus?
  • Millised on enamlevinud üldised stressorid?
  • Millised on enamlevinud tööalased stressorid?
  • Kuidas selgitate mõistet läbipõlemine"?
  • Milline võib olla inimesetöötaja mõtteline positsioon grupis?
  • Mida nimetatakse grupimõtlemiseks?
  • Millised on vastavalt E Sheini järgi kuus peamist põhimõtet grupis otsustamisel?
  • Millised on olulisemad grupis otsustamise tehnikad?
  • Millised on meeskondade ja gruppide sarnasused ja erinevused?
  • Mida nimetatakse sünergiaks?
  • Milline on dünaamiline meeskond Changi järgi?
  • Millised on meeskonna arenguetapid?
  • Millised on meeskonna liikmete rollid Belbini järgi?
  • Millised on meeskonna erinevad inimtüübid?

Lõik failist

KORDAMISEKS kevad 2018
Kontrolltöö nr 1
1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? – Vaatlused, juhtumite (situatsioonide) analüüsid, küsitlused, eriuurimused, eksperimentaalsed uurimused, laboratoorsed eksperimendid, intervjuud
2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? – Väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused , mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise.
3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe – Flegmaatik – stabiilne introvert; rahulik, tasakaalukas, kannatlik , ei lähe kergelt närvi, mõtlik, truu ja ustav, passiivne, hoolikas
Sangviinik – stabiilne ekstravert ; entusiastlik , sotsiaalne, aktiivne, meeldiv, elav, muretu, mugav, avatud
Melanhoolik – neurootiline introvert; analüütiline, vaikne, seltsimatu,
Vasakule Paremale
Organisatsioonikäitumine I KT kordamisküsimused #1 Organisatsioonikäitumine I KT kordamisküsimused #2 Organisatsioonikäitumine I KT kordamisküsimused #3 Organisatsioonikäitumine I KT kordamisküsimused #4 Organisatsioonikäitumine I KT kordamisküsimused #5 Organisatsioonikäitumine I KT kordamisküsimused #6 Organisatsioonikäitumine I KT kordamisküsimused #7 Organisatsioonikäitumine I KT kordamisküsimused #8 Organisatsioonikäitumine I KT kordamisküsimused #9 Organisatsioonikäitumine I KT kordamisküsimused #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keityader Õppematerjali autor
KORDAMISEKS kevad 2018
Kontrolltöö nr 1

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
docx

Organisatsioonikäitumine I kontrolltöö (2018)

Eysenck (1973) ­ kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum ­ ettevõtja tüüp, vajab vähem raamistikke. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või organisatsioon, siis on ta välise kontrollikeskmega inimene - vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks? Taju on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, misläbi me märkame väliseid stiimuleid, nagu sündmusi või suhtlemist kellegagi. Sõelume, valides välja mida soovime tähele panna. Tõlgendame ja klassifitseerime, tehes seda eelneva kogemuse või

Organisatsioonikäitumine
thumbnail
14
pdf

Organisatsioonikäitumine - KT1 vastused (2019)

Eysenck (1973) – kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum – ettevõtja tüüp, vajab vähem raamistikke. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või organisatsioon, siis on ta välise kontrollikeskmega inimene - vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks? Taju on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, misläbi me märkame väliseid stiimuleid, nagu sündmusi või suhtlemist kellegagi. Sõelume, valides välja mida soovime tähele panna. Tõlgendame ja klassifitseerime, tehes seda

Organisatsioonikäitumine
thumbnail
12
docx

Organisatsioonikäitumine Kontroltöö küsimused

1. Milliseid uurimismeetodeid kasutatakse organisatsioonikäitumises teaduslike tulemuste saavutamiseks? 1. Vaatlused 2. Juhtumite analüüsid 3. Küsitlused 4. Eriuurimused 5. Eksperimentaalsed uurimused 6. Laboratoorsed eksperimendid 7. Intervjuud 2. Kirjeldage erinevaid isiksusjoonte teooriaid. Hippokratese ajast:  inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise.  4 temperamenditüüpi. 2 isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus- introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. Weiss (1996): väitis, et on olemas viis põhilist isiksuse parameetrit, mis määravad kindlaks inimese käitumise. Need võtmejooned on: - Meeldivus – indiviidi võib tajuda meeldivana või väga ebasõbralikuna - Avatus kogemustele – indiviid võib olla avatud mõtlemisega või olla kinnine ja kitsarinnaline - Ekstravertsus ja introvertsus – s

Organisatsioonikäitumine
thumbnail
7
docx

Organisatsioonikäitumine

Organisatsioonikäitumine I KT 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlused; juhtumite (situatsioonide) analüüsid; küsitlused; eriuurimused; eksperimentaalsed uurimused; laboratoorsed eksperimendid; intervjuud. 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Melanhoolik ­ Tujukas, ärev, pessimistlik, tagasihoidlik, ebasotsiaalne, vaikne, rigiidne (neurootiline, introvertne) Koleerik ­ Agressiivne, tujukas, impulsiivne, optimistlik, aktiivne, paigalpüsimatu, muutlik (neurootiline, ekstravertne) Flegmaatik ­ Passiivne, ettevaatlik, mõtlik, rahulik, kontrollitud, usaldusväärne, stabiilne (introvertne, emotsionaalselt stabiilne) Sangviinik ­ Sotsiaalne, jutukas, muretu, liiderlik, outgoing, talkative, liv

Organisatsioonikäitumine
thumbnail
10
docx

Organisatsiooni käitumine Kontrolltöö nr. 1

Kontrolltöö nr 1 1. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid: Vaatlused Juhtumite analüüsid Küsitlused Eriuurimused Eksperimentaalsed uurimused Laboratoorsed eksperimendid Intervjuud 2. Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Temperamenditüüpid: Flegmaatik ­ stabiilne introvert Sangviinik ­ stabiilne ekstravert Melanhoolik ­ neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 4. Sisemise kontrollkeskme erinevus välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Tajumine on ps?

Organisatsioonikäitumine
thumbnail
18
docx

Juhtimine

• Staabistruktuuri kuuluv spetsialist; • Väliskonsultant, kuid ta ei tunne piisavalt organisatsiooni. Muudatuste elluviimisel on vajalik alluvate toetus. 54.Selgitage muudatustele vastuseisu põhjused? Isiklikud huvid; Usaldamatuse õhkkond töötajate ja juhtkonna vahel; Info puudulikkus; Hirm ebaõnnestumise ees; Kaaslaste surve; Kultuurilised eripärad; Isiksuste vahelised konfliktid; Mittemotiveerivad tasustamissüsteemid. 55.Mida nimetatakse õppivaks organisatsiooniks? Õppiv organisatsioon on iga organiseeritud inimkogum, mis on pidevas dünaamilises arengus nii kogumi kui indiviidide tasandil. 56.Millised on õppimist toetavad ja takistavad tegurid? Toetavad jõud: Takistavad jõud: - konkurentsist tulenev surve; - õppimisele vastutöötavad grupinormid; - uute tehnoloogiate kasutuselevõtt; - rahulolu jooksvate töötulemustega; - juhtkonnapoolne surve

Juhtimine
thumbnail
13
docx

II KT kordamisküsimused vastustega

o Kaaslaste surve; o Kultuurilised eripärad; o Isiksuste vahelised konfliktid; o Mittemotiveerivad tasustamissüsteemid. Inimlikust vastuseisust tulenevad ka organisatsiooni vastuseisu allikad: o väljakujunenud harjumus teha asju ikka ja jälle samal viisil; o inertsus ­ tendents jätkata samas suunas. 54.Selgitage õppivaks organisatsiooni olemust. Õppiv organisatsioon on iga organiseeritud inimkogum, mis on pidevas dünaamilises arengus nii kogumi kui indiviidide tasandil. Nii inimesed kui organisatsioon on pidevalt kestvas õppimistsüklis, mis koosneb kolmest komponendist: o teadmised, oskused ja võimed o teadlikus ja vastuvõtlikus o suhtumine ja veendumused. Õppiva organisatsiooni ülesehitamine on kestva õppimise protsess.

Organisatsiooni juhtimine
thumbnail
16
pdf

Organisatsiooni juhtimine KT2

• Usaldamatuse õhkkond töötajate ja juhtkonna vahel; • Info puudulikkus; • Hirm ebaõnnestumise ees; • Kaaslaste surve; • Kultuurilised eripärad; • Isiksuste vahelised konfliktid; • Mittemotiveerivad tasustamissüsteemid Inimlikust vastuseisust tulenevad ka organisatsiooni vastuseisu allikad: • väljakujunenud harjumus teha asju ikka ja jälle samal viisil; • inertsus – tendents jätkata samas suunas. 54. Selgitage õppivaks organisatsiooni olemust. Õppiv organisatsioon on iga organiseeritud inimkogum, mis on pidevas dünaamilises arengus nii kogumi kui indiviidide tasandil. Nii inimesed kui organisatsioon on pidevalt kestvas õppimistsüklis, mis koosneb kolmest komponendist: - teadmised, oskused ja võimed - teadlikus ja vastuvõtlikus - suhtumine ja veendumused Õppiva organisatsiooni ülesehitamine on kestva õppimise protsess. 55. Millised on õppimist toetavad ja takistavad tegurid? Toetavad jõud: - konkurentsist tulenev surve;

Organisatsiooni juhtimine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun