Nikotiini ja suitsetamise mõju närvisüsteemile ja elunditele

Kirotar, Annette

Nikotiini ja suitsetamise mõju närvisüsteemile ja elunditele (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Nikotiini ja suitsetamise mõju
närvisüsteemile ja elunditele
Annette Kirotar
Marti Jäger
GAG
2012
Süda ja vereringeelundid
Ahendab veresoone pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb.
Hapnikusisaldus veres väheneb.
Suurendab südamelihaste infarkti ohtu.
Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites .
Hingamisteed ja kopsud
Hingamisteede ärritus;
köha;
kopsutoru ja hingamisteede põletikud;
kopsuvähk.
Seedeorganid
Mao talitlushäired;
kõhulahtisus;
meestel tavalisest sagedamini maohaavad ;
suu ja söögitoru vähk;
aeglustab seedimist;
kahjustab suu limaskesta.
Kesknärvisüsteem
Mingil määral stimuleeriv toime.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Nikotiini ja suitsetamise mõju närvisüsteemile ja elunditele #1

Nikotiini ja suitsetamise mõju närvisüsteemile ja elunditele #2

Nikotiini ja suitsetamise mõju närvisüsteemile ja elunditele #3

Nikotiini ja suitsetamise mõju närvisüsteemile ja elunditele #4

Nikotiini ja suitsetamise mõju närvisüsteemile ja elunditele #5

Nikotiini ja suitsetamise mõju närvisüsteemile ja elunditele #6

Nikotiini ja suitsetamise mõju närvisüsteemile ja elunditele #7

Nikotiini ja suitsetamise mõju närvisüsteemile ja elunditele #8

Nikotiini ja suitsetamise mõju närvisüsteemile ja elunditele #9

Nikotiini ja suitsetamise mõju närvisüsteemile ja elunditele #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Annette Kirotar Õppematerjali autor

Powerpoint nikotiini ja suitsetamise mõjust närvisüsteemile, seedeelunditele, hingamisteedele ja kopsudele, südamele ja vereringeelunditele, suguelunditele, nahale.

suitsetamine Nikotiin närvisüsteem elundid bioloogia

Sarnased õppematerjalid

docx

Tubakas, suitsetamine

Suitsetamine Referaat ...... VII klass Veebruar 2012 Tubakatarvitamine Läbi aegade on tubakat peamiselt suitsetatud, kuid üha rohkem on hakatud tarbima suitsuvabasid tubakatooteid. Tubakatooted jagunevad kahte kategooriasse: ühed on need, mida suitsetatakse ja teised on tubakatooted, mis on nii-öelda suitsuvabad ning mida tarbitakse kas närimise, ninna tõmbamise või mingil muul teel. Suitsetamine Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda, tekivad nn. ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud. Võivad tekkida

Inimeseõpetus

pptx

Suitsetamisest loobumise toetamine

SUITSETAMISEST LOOBUMISE TOETAMINE MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK?  Organism võib suitsetamisele reageerida:  Oksendamisega  Peapööritusega  Südamelöökide rütmi häiretega  Söögitoru ja mao kramplike kokkutõmmetega  Minestamisega MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK?  Nikotiin tekitab kergesti sõltuvust  Suitsetaja elab tavaliselt 713 aastat vähem kui oleks võinud  Sigarettides palju erinevaid kahjulikke aineid  Tavalisteks haigusteks suitsetajatel on kopsupõletik, bronhiaal astma ja tuberkuloos  Kahjulik kõrvalistele isikutele  Suitsetamine vähendab päheõppimise efektiivsust, arvutamistäpsust ja mälu mahtu  Põhjustab peavalu, ärrituvust  Vähendab kehalist jõudu  Halvendab koordinatsiooni, kiirust ja vastupidavust MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK?  Suitsetaja vananeb kiiremini  Tekib „suitsetaja köha“  S

Bioloogia

pptx

SUITSETAMINE

Üks nõel pannakse veel lisaks, see kontrollib, et inimene ei hakkaks suitsust loobudes ülemäära sööma. Nõelad jäävad kõrva (peal on plaaster) seniks, kuni kõrva aktiivsed punktid neid kinni hoiavad. Patsiendid on väga erinevad ja protsessi kestust prognoosida üsna võimatu. Ühel inimesel võtab see aega mõne nädala, teisel mõne tunni, aga kolmandal mitu kuud. Suitsetamise jätab maha 90-95% nendest, kes seda meetodit kasutavad. 2. NIKOTIINIPLAASTRID Plaaster sisaldab nikotiini mitmes õhukeses lamineeritud kihis. Kui plaaster on paigaldatud, vabaneb sellest aeglaselt nikotiin ja imendub läbi naha vereringesse. Nikotiini kontsentratsioon veres ei tõuse järsult ja nii kõrgele tasemele nagu see esineb peale sigareti suitsetamist. Plaaster on mõeldud nikotiini manustamiseks ainult päeval. Tuleb paigaldada hommikul ja eemaldada õhtul. Plaastri võib paigaldada näiteks puusale, õlavarrele või rindkerele.

Inimese õpetus

odt

Suitsetamine

.......................................................................lk.3 1.TEOREETILINE KÄSITLUS............................................................................................................lk.4 1.1Suitsetamise ajalugu.............................................................................................................lk.4 1.2Tubakas............................................................................................................................... lk.5 1.2. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE...........................................................................lk.6 KOKKUVÕTE......................................................................................................................................lk.8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................................lk.9 2 SISSEJUHATUS

Bioloogia

odt

SUITSETAMINE

Anna Haava nim Pala Kool Referaat SUITSETAMINE Koostaja:Ranno Raamets Juhendaja: Tiina Karu Pala 2010 Sissejuhatus Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Uues uuringus tõestavad teadlased, et isegi ainult 3 sigaretti päevas võib põhjustada südamehaigusi.Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal.

Bioloogia

rtf

Meelemürgid

murduvad. · Lootevigastused ja imiku psüühikahäired on amfetamiini, india kanepist tehtud joovastusaine, heroiini ja kokaiini tarvitamisest põhjustatud mürgituse otsene tagajärg. · Surm võib saabuda muu hulgas heroiini, kokaiini, barbituraatide ja GHB üleannustamise tagajärjel. · Uimastid võivad esile kutsuda raskeid psüühikahäireid ja kergemaid psüühilisi kõrvalekaldeid. Meelemürkide mõju häirib paljusid psüühilisi funktsioone, nagu ärkvelolek, teadvus, reaktsioonivõime ning mälu ja meeleolu seisund. · Aine pikaajalise kuritarvitamise järel võivad hälbed muutuda raskeks ning mõnel juhul on uimasti liigtarvitamise tagajärjeks rasked ja püsivad talitlushäired ja iseloomu-muutused. Psühhoosi põhjus võib olla india kanepist valmistatud uimasti, kesknärvisüsteemi mõjutavate ainete, hallutsinogeenide ja kokaiini kuritarvitamine.

Inimeseõpetus

docx

Suitsetamise kahjulikkusest

Suitsetamise kahjulikkusest Argipäeva sümptoomid Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Uues uuringus tõestavad teadlased, et isegi ainult 3 sigaretti päevas võib põhjustada südamehaigusi. Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal

Inimeseõpetus

odt

Suits

Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest (Raukas, A. "Eesti Päevaleht" 17.02.1997) Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu; haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pakendis vabadust ning elu ülistamist? Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas

Bioloogia

Rohkem sarnaseid