Muistsed kütid ja korilased Õpik lk 22-25 MEELDETULETUSEKS · 6.miljonit a tagasi inimlased e hominiidid · 2.miljonit a tagasi kõne teke · U 200 000 a tagasi - neandertallane · Enam kui 100 000 a tagasi tänapäeva inimese otsene esivanem HOMO SAPIENS ( "tark inimene"). · Inimrassid europiidid, mongoliidid ja negriidid. · Elati gruppidena ehk sugukondadena. · Suguk. elu juhtisid kõige targemad ja vanemad. · Sugukonnad moodustasid omavahel hõime. Meeldetuletus! · Mehed tegelesid küttimise ja kalandusega · Naised hoidsid kodu, kasvatasid lapsi, tegelesid korilusega ja valmistasid toitu. · Suurem osa tööriistu kivist ja luust. · VIBU jahiloomi sai tabada kaugemalt! · Elati koobastes, onnides ( kaetud loomanahkadega). · Osati kasutada tuld! · Esimene koduloom oli koer. · Esimesed kunstiteosed olid joonistatud koobastele! · Enne jahiretke viidi läbi spets. rituaalid. ...
Muistse d kütid ja korila sed Nora&Marielle Kütid ja korilased · Kohe hakkame rääkima sellest, kes on homo sapiens,kuidas nad elasid, kes olid nende koduloomad jne. · Loodan,et teile meeldib meie powerpoint,head vaatamist!! Kes on homo sapiens? · Homo sapiens on inimese kõige lähem eellane,kuid ka sina oled homo sapiens.See on ladina keelne nimi, mis tähendab tarka inimest. · Alguses pesitsesid nad Euroopas,Aasias,Aafrikas,A ustraalias ning hiljem ka Ameerikas. Kuidas nad elasid? · Muistsed inimesed elasid sugukondadena.Seal oli tavaliselt mitukümmend isikut.Kõigil hõimudel oli sama keel.Hõim on mitu sugukonda ja lähestikku elavat isiksust koos. · Naiste ning meeste tööd olid erinevad.Mehed küttisid,naised tegid ...
Referaat Muinasaeg Sisukord 1. Inimkonna ajaloo algus.........................................................................................................................................3 2. Muistsed kütid ja korilased...................................................................................................................................3 3. Varajased põlluharijad ja karjakasvatajad.............................................................................................................3 4. Kujuneb klassiühiskond .......................................................................................................................................4 5. Muinasaeg Eestis...................................................................................................................................................4 ...
Ajaloo konspektid Sissejuhatus Selleks, et paremat ülevaadet saada inimkonna pikast ajaloost, jagatakse see periooditeks. Esiaeg ehk Muinasaeg kõige pikem periood, see algas inimese tekkimisega ümbes neli miljonit aastat tagasi ja lõppes kirja leiutamise, kirjalike allikate ilmumisega (u 3500 3000 a. Ekr) Vanaaeg Algas kirja tekkimisega, tekkisid linnad, riigid, templid, lossid. Lõppes Rooma Keisririigi lagunemisega. Rekonstruksioon Hävinud esemete, ehitiste või elusolendite tõenäolise kuju taastamine. Etnoloogia Teadus, mis uurib maailma rahvaid ja nende kombeid. Sajandeid märgitakse sageli numbritega. Õpi ära rooma numbrid 1. 21. 1 I 4 IV 7 VII 10 X 13 XIII 16 XVI 19 XIX ...
ESTONIAN BUSINESS SCHOOL Deniel Hüüs KANEPI OLEMUS JA SELLE MÕJU Juhendaja: Viljo Kallas Tallinn 2015 Sisukor 1 Illustratsioonide sisukord............................................................................................................3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Kanepi päritolu........................................................................................................................1 1.1. Olemus.............................................................................................................................1 1.1.1. Varred.................................................................................................................
Uurimustöö Kanep Juhendaja: Helen Oppar Koostas: Kevin Suurkivi Varstu 2009 ÜLDANDMED: Kanep ehk Cannabis üks levinumaid narkootikume, mis näiteks Hollandis on legaliseeritud. Kanep jaguneb omakorda marihuaanaks, hashiseks ja vedelaks hashiseks ehk vedelaks kanepiks. *Marihuaana on kanepi emastaimede kuivatatud ja peenestatud ladvad ja õisikuosad. *Hashis on tavaliselt valmistatud kanepi näärmerakkude vaigutaolisest eritisest käsitsi. *Vedel hashis on valmistatud hashise lahustamisel atsetoonis või alkoholis. Marihuaana sisaldab kanepi narkootilist mõjuainet THK-d kõige vähem, 1%-12%, aga on leitud ka 25% THK-d sisaldavat marihuaanat. Hashis sisaldab THK- d tunduvalt rohkem, umbes 8%-25%. Vedel hashis sisaldab THK-d kuni 60%. Cannabis indica ehk india kanep on kanepi alaliik, mida tuntakse cannabis sativa nime all on laialt tuntud ka meil. Sellest saadakse narkootilist ainet kannabis, millest saadakse omakor...
Rakvere Reaalgümnaasium Margus Braust 10. M klass KANEP JA MARIHUAANA psühholoogia referaat Hindaja: Eda Peinar Rakvere 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. KANEPI PÄRITOLU.........................................................................................................4 2. OLEMUS............................................................................................................................5 2.1 Marihuaana ..................................................................................................................6 3. KASUTAMISVIISID....................
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nen...
I. ESIAJALUGU 1. INIMESE KUJUNEMINE Neandertallase kolju nüüdisaeg Homo sapiens neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr Neandertallane inimahvid 6 Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega olendi kujunemise lugu on pikk ja keeruline. Selle uurimisega tegelevad mitme eriala teadlased paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud. Inimese otsesed eelkäijad olid...
I. ESIAJALUGU 1. INIMESE KUJUNEMINE Neandertallase kolju nüüdisaeg Homo sapiens neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr Neandertallane inimahvid 6 Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega olendi kujunemise lugu on pikk ja keeruline. Selle uurimisega tegelevad mitme eriala teadlased paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud. Inimese otsesed eelkäijad olid...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Ants Käbi Xa AJALUGU Juhendaja: Mart Saarmets Tallinn 2011 2 Sisukord ESIAJALUGU.........................................................................................................................................................4 1. INIMESE KUJUNEMINE.......................................................................................................................................4 Mõtlemise ja kõne teke....................................................................................................................................5 Kütid, kalastajad ja korilased......................................................................................................................... 5 Maaharijad ja karjakasvatajad.............................................
Arheoloogia tähendab mineviku inimtegevuse uurimist, peamiselt inimtegevusest säilinud materi-aalse kultuuri ja keskkonna-andmete kogumise ja analüüsi abil. See sisaldab esemeid, ehitusjäänuseid, taime- ja looma-jäänuseid (ökofakte), ja kultuur-maastikku (kõik kokku: arheoloogiline aines). • Selgitab välja ja uurib muistiseid • Tegeleb mineviku inimeste, ehitiste ja rajatiste, maastike jm-ga • Lähtub uurimisel arheoloogilisest ainesest • Teeb koostööd lähierialadega Arvestab seadusest ja teaduseetikast tulenevate nõuetega Muistised – Muistis(t)ekesksed uuringud – Esemed → esemeuurimus – Ökofaktid → keskkonnaarheoloogia Kultuurmaastik – Maastikuarheoloogia – Merenduslik kultuurmaastik → merenduslik arheoloogia Süntees – Interdistsiplinaarne arheoloogia e paljude erialade võimaluste kooskasutamine – Teoreetiline arheoloogia ehk arheoloogilise tõlgenduse loomise ...
EESTI AJALUGU Muinasaeg 8500 e.Kr 13 saj. algus: · Valdav osa Eesti ajaloost · Teadlik ajalugu hõlmab viimast 700 aastat Kiviaeg: · Pulli asula(peaks olema vanim asula) · Kunda kultuur(rikkalikud esemete leiud) · kütid-korilased · püstkojad Kammerkeraamika kultuur u. 3000 e.Kr · omapäraselt ilustatud savinõude järgi · väga laia levikuga · esimesed tõendid meie soome-ugri päritolu kohta · arenenum tööriistade valmistamine · esimesed teadmised matusekommete kohta · kõrge kunstitase Venekirveste kultuur u. 2500 e.Kr · algeline loomakasvatus ja põllumajanduse algus · Balti hõimude kujunemise algus Rauaaeg · elu-olu edasi arenemine · põllumajanduses aletamine · soorauamaagi kogumine · paikse eluviisi juurdumine · käsitöö kiire areng · kaubavahetuse algus Läänemere religioonis · esimesed raudesemed pärinevad 1. sajandist · eestlaste esmamai...
Eksam kahest osast, üks osa puudutab seda, et tuleb erinevaid teooriaid teada, teiseks osaks on uurimistöö etteantud kirjanduse põhjal.10 000-15 000 tähemärki st u 6lk. Peab võtma mingi tsivilisatsiooni või kultuuri ja vaatama selle arengut erinevate teooriate valguses, kinnitab, kummutab jne. Viited. Võib saata e-postiga, tähtaeg on nädal enne eksamit. Tsivilisatsioon või kõrgkultuur on kompleksed ühiskonnad, mis langevad kokku riikidega või nende kujunemisega. Võib eristada mitmeid tunnuseid, mis neid tsivilisatsioonita ühiskondadest eristavad. Teatud klassiühiskonna kujunemine, proffesionaliseerumine(ametid, tööjaotus). Jumalike ja vaimulike jõude austava seltskonna kujunemine, vaimne kõrgkultuur, kirjaoskus. Anastavalt majanduselt üleminek tootvale majandusele. Põhijoontes jagatakse kaheks: 1. Tsivilisatsioonid mille teket pole mõjutanud olemasolevad tsivilisatsioonid e välismõjud puuduvad, nimetatakse primaarseteks tsivilisatsioon...
# ESIAJALUGU JA SELLE PERIODISEERING Gurly Vedru loengute põhjal, TLÜ 2008 Esiajalugu hõlmab vanimat ajajärku inimkonna minevikus, millest enamiku kohta puuduvad kirjalikud allikad. Kestvuselt hõlmab esiajalugu miljoneid aastaid, samas kui vanimad kirjalikud allikad on vaid umbes 6000 aastat vanad. Seetõttu on esiajaloo põhiliseks allikmaterjaliks arheoloogilised objektid, ehk muistised ning esiajalugu uurivaks teadusharuks on arheoloogia ehk muinasteadus. Esiajaloo uurimistulemused sõltuvad peamiselt kasutada olevate allikate hulgast ja kvaliteedist ning samuti nende allikate tõlgendamisest. Kaevamiste või muude välitöödega kogutud arheoloogiline leiumaterjal ei anna mõistagi ülevaadet kõigest, mis puudutab muistsete inimeste elu-olu. Kõige rohkem väljendub selles materiaalne kultuur, st füüsilised asjad ja nende kat...