Miks treenitud inimene ei tunne lihasvalu pärast suuremat pingutust?
Lihasvalu
tekkimist mõjutab kõige rohkem harjutamise intensiivsus.
Lihaseid
treenides tekib lihastes laktaat ehk piimhape . Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel
või verega lisandunud glükoosist.
Intensiivsel
lihastööl, 70% maksimaalsest hapnikutarbimisest, tekib lihastes
laktaat, mis seejärel imendub verre. Lihastes on laktaadi
kontsentratsioon alati suurem kui veres.
Kui
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
snapdragon
Õppematerjali autor
vahel kestab kuni pulss taastub alla 120 (väga madalate pulsilävede korral lasta pulsil taastuda allapoole Tervise ehk taastumise pulsitsooni); Intervallmeetod: pingutus pulsiga anaeroobse läve ümber 5 min, teha 4 kordust, taastumispaus korduste vahel 1 min. Monitooring ja määramine Sportlase toitumine Sportlased kulutavad tänu suuremale kehalisele aktiivsusele palju rohkem energiat, kui mitteaktiivsed inimesed. Kui tavainimesel on energiakulu ~ 20002800 kcal päevas, siis sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal päevas. Kõige suurem energiakulu on mõõdetud rulluisutamisel kiirusega 18,5 km/h 25,9 kcal/min ja suusatamisel mäkketõusul 22,0 kcal/min. Ujumine 45 tõmmet minutis kulutab 19,3 kcal/min ja jooksmine kiirusega 17,5 km/h kulutab 18 kcal/min. Sportlaste toitumine Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud
Nendeks on mitmesugused spetsiaalettevalmistavad H-d (lõikude läbimine, võtete seeria maadluses, spetsiaalharjutuste kompleks sportmängudes). Mittespetsiifilisteks testideks on tegevused, mis võimaldavad hinnata organismi eri süsteemide üldist võimekust (jooksmine, VP võimete hindam: *Cooperi test, Conconi test aeroobse ja anaeroobse lävi pulsi ja kiiruse määramiseks, SLS tavaliselt 70-80 lööki/min, *südame löögimaht 60 ml, treenitud inimesel 100 ml, *optimaalne hingamissagedus puhkeolekus 12-16 korda/min, koormusel 30-40 korda/min; kopsuventilatsioon treenimata in 5-7 l, treenitud in 7-10 l. 25. Painduvust kontrollil hinnatakse liigeste liikuvuse ulatust ja on mõõdetav liigutuste max amplituudiga. Selleks kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi vahendeid goniomeetrit. 7
Enne intensiivsete treeningutega alustamist on soovitav vähemalt kahe aasta jooksul välja arendatud küllaldane baasvastupidavuse tase (Jürimäe, Mäestu 2011). Anaeroobsest lävest kõrgema intensiivsusega treeningud sooritatakse enamasti intervallmeetodil ehk rakendatakse tsüklilist koormust. Intervalltreening on koormus- ja puhkeintervallide rangelt reglementeeritud sooritamine tingimustes, kus uus tööintervall algab mittetäieliku taastumise foonilt. Treenitud sportlase puhul soovitatakse hoida puhkeintervallid sama pikad kui tööintervallid. Intervalltreeningu eesmärgiks on eelkõige südame funktsionaalse võimekuse tõstmine, mis on aeroobse energiatootmise seisukohalt oluline parameeter, ning ka anaeroobse töövõime arendamine. Intervalltreening arendab ka kopsude ventileerimisvõimet (Thool 2006). Põhiline arenduslik mõju organismile tagatakse intensiivse lihastööga.
Tallinna Arte Gümnaasium Vastupidavustreening Uurimistöö Autorid: Mattias Raime ja MarkusEslon Juhendaja: Kristo Sepp Tallinn 2013 Sisukord: 1) Tiitelleht. Lk 1 2) Resümee eesti ja võõrkeeles (inglise keel). Lk 2-3 3) Sisukord 4) Sissejuhatus. 5) Mis on vastupidavus? 6) vastupidavuse metoodika. 7) vastupidavus treeningu energeetilised alused ja spetsiifika. 8) aeroobse treeningu kasutegur jõutreeningule. 9) vastupidavus skeemid. 10) vastupidavus testimine. 2 Resümee Käesolevas uurimistöös käsitletakse vastupidavustreeningut järgmistest aspektidest: mis on vastupidavus ning mis on vastupidavustreening. Lisaks sellele uuriti milline ülesehitus on vastupidavustreeningul ning kuidas sellist treeningut läbi viia. Töö autoreid huvitas kõige rohkem antud uurimistööga seonduvalt võimalus, teada saada palju huvitavaid ja uusi harjutusi mis on väga
VEDELIK JA SPORT Vedeliku tähtsus · Organismis on vedelikku 50 70% kehamassist · Inimene kaotab vedelikku uriiniga higistamisega kopsude kaudu naha kaudu · Keskmiselt vajab mees 2800ml ja naine 2000ml vedelikku päevas · Keskmise intensiivsusega lihastööl kaotame 0,5 1,0 liitrit tunnis, intensiivsel koormusel ligi 3 l. Organismis vedelikku ca 60% · Elu on võimalik ilma hapniku ja valguseta, kuid mitte ilma veeta · Vedelikul ja soolasisaldusel tihe seos · Veesisaldus on erinev eri vanuses ja sooliselt Vastsündinu 0.75 l/kg Poiss 0,64, tüdruk 0,53 l/kg Mees 0,53, naine 0,46 l/kg Kehavedelik jaotub · 1. Intravasaalne ruum Vereplasma, vastab 5% kehakaalust · 2. Interstitsiaalne ruum Rakuvaheruum, vastab 15% kehakaalust · 3. intertsellulaarne ruum Raku siseruum, vastab 40% kehakaalust Kehavedeliku tähtsus · Makromolekulide koostisosa · Madalmolekulaarsete ainete
ülesehituse ja efektiivse soorituse. mitmekülgsus- organism on tervik, treening olgu mitmekülgne, et vältida ülekoormust. 1 järk-järgulisus- koormused kasvavad järk-järgult. teadlikkus- põhjendus oskus. näitlikkus- ettenäitamine, video, sõnaline seletus. süstemaatilisus individualiseerimine- inimesed on erinevad. Sportlikule treeningule iseloomulikud printsiibid: Suunitlus maksimaalsele tulemusele, süvendatud spetsialisatsioon ja individualiseerimine. Üldise ja spetsiaalse ettevalmistuse ühtsus. Treeningprotsessi pidevus. Seos järk-järgulisuse ja tendentsi vahel äärmisteks koormusteks. Koormuse dünaamika lainelisus. Treeningu protsessi tsüklilisus. Treeningu koormuse doseerimine: Treenitus ja selle näitajad:
Maris Kallus KKS 2010 Inimese organismi keemiline koostis 1. Elusa ja eluta looduse võrdlus: 1) Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2) Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3) Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4) Elusorganismid on võimelise paljunema. 2. Inimese keha ja maakoore atomaatse koostise võrdlus: Kui võtta 8 enamlevinud keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et 3 neist langevad kokku – O (mk 47%, ik 25,5%); Ca (mk 3,5%, ik 0,31%); K (mk 2,5%, ik 0,06%). Maakoor : I O – 47%; II Si – 28%; III Al – 7,9%. Inimese keha : I H – 63%; II O – 25,5%; C – 9,5%. 3. H, O, C, N kui peamised keemilised elemendid, millest koosnevad elusad rakud: Hapnik – osaleb oksüdatsiooniprotsessides, millel põhineb
Seega on treeneril paatkonna ettevalmistamisel täita väga tähtis roll ning tuleb olla kursis väga erinevate valdkondadega. Käesoleva väljaande esimeses osas antakse ülevaade sõudmise ajaloost ja sõudetehnika arengust, millele järgneb paadi seadistamise ja tehnika õpetamise alustest. Samuti võib käesolevast väljaandest leida põhiteadmised sõudmise bioloogilistest alustest ja treeningumetoodikast. Kõik selle väljaandega tutvunud inimesed peaksid olema võimelised läbima treenerikoolituse esimesed astmed ning olema võimelised töötama sportlastega. Samuti peaks käesolev väljaanne andma informatsiooni ka sportlastele, et paremini mõista keerukat treeninguprotsessi parema tulemuse saavutamiseks. Jaak Jürimäe Priit Purge 5 1. Sõudmise ajalugu 1.1 Sõudepaadi kujunemine On teada, et Vana-Egiptuses kasutati paate ja aere juba 2500 aastat e. Kr. Kui alguses olid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid