Metallide reageerimine soolade vesilahustega (0)

Mustang  on Põhja-Ameerika preeriates vabalt ringi liikuv metsistunud hobune. Ta kuulub 
seltsi kabjalised, sugukonda hobuslased ning perekond ja liik on Equus caballus.
Ajalugu
Mustangid pärinevad XVI sajandil hispaanlaste poolt Ameerikasse toodud hobustest. Osa 
nendest  hobustest pääses  vabadusse  ja metsistus seal.
Mustang ei ole algupäraselt metsik loom. Ta eksisteerib tänu inimesele, kes hobuseid 
Ameerikasse kaasa tuues ning vabadusselastes neil metsistuda lasi. Ometi põhjustas inimene 
ka mustangi peaaegu täieliku hävimise. 17. sajandi lõpul esines mustangi vähemalt üheksas 
Põhja- ja Ameerika lääneosariigis. Sel ajal elas seal 2-5 miljonit isendit. Kui inimene hakkas 
preeriat harima, tõrjus ta sealt mustangid välja, tappes tuhandeid loomi. Kõige enam mustange 
tapeti  siiski 20. sajandil. Püüti kinni arvukalt loomi, et neid Buuri sõjas ja I Maailmasõjas 
kasutada. Mustange püüti ka selleks, et neid igapäevases elus kasutada. Mustange on maha 
lastud koertele ja kassidele toidu hankimiseks ning nende naha saamiseks. 1960-ndate aastate 
keskpaiku oli mustange 18 000 - 34 000. 1970-ndate aastate alguseks oli järele jäänud vähem 
kui 10 000 mustangi.
Mustangi nimetus pärineb hispaaniakeelsest sõnast ´´mesteno´´- ´´omanikuta´´. 
Omadused
Mustang saavutab oma suuruse alles 4-7 aastaselt. Hilinenud kasvu põhjuseks on nende 
keskkond. Kevadel ja suvel nad kasvavad kiiresti, kuid sügisel ja talvel napid süüa ning kasv 
pidurdub. Nende keha kasutab rasva ja kogu olemasoleva toidu tootmiseks kehasoojust. 
Täiskasvand Mustangi turjakõrgus on kuni 150cm.Kaal võib ulatuda  500kg.
Metsikutel  hobustel  on tugevad jalad millel on tugevad kabjad, mis peavad taluma 
igasuguseid looduslikke  pindu.Nad on keskmise või raske luustikuga.
Hobuseid on erinevat värvi –umbes pooled  hobused on punakad- pruunid , et maastikuga ühte 
sulada ning teised hallikad, mustad, valged, hallikas-pruunid ja ka  Palomino  värvi. Ühesõnaga 
Mustangeid on igasugust värvi.
Toit
Mustang toitub ainult  taimedest  nagu ka teised hobuslased. Kuna toitu siiski napib ning 
ümbruskonnas kättesaadavate rohu- ja põõsaliikide toiteväärtus on madal, on mustang 
kohastunud karmi  dieediga, mida teised hobuslased välja ei kannataks. Samuti aitab mustang 
kaasa mõningate taimede levimisele, kuna paljude taimede seemned läbivad tema deedtrakti 
viga saamata. Ameerika preeriates  elamise  ajal on mustang kohastunud seal valitsevate 
tingimustega, äärmuslikel juhtudel tuleb ta mitu päeva toime ka ilma toidu  ja veeta, kuna 
elutingimused on seal eriti  karmid . Mustang on õppinud veele juurdepääsuks jääd lõhkuma 
ning samuti võib ta janu kustutamiseks teatud liiki kaktuseid närida.
Paljunemine
Märade innaaeg jääb aprilli- ja juulikuu vahele. See tähendab, et üksteist kuud pärast 
viljastamist sündivad varsad tulevad ilmale kevadel ja suvel, mis annab neile võimaluse enne 
talve tulekut  suuremaks  kasvada. Kui mära hakkab poegima, eraldub ta karjast ning otsib 
endale kõrvalise paiga.Poegi on tavaliselt 1, vahest 2. Vaatamata sellele, et mustangide karv 
on erinevat värvi, on vastsündinud varsad maapinnal  lamades  pea nähtamatud. Nagu muudki  
hobused, tõuseb mustangivarss  jalgadele  ning  jookseb ringi juba mõni tund pärast 
sündimist.Koos emaga naaseb ta karja juurde mõni päev pärast ilmaletulekut ning jääb sinna 
vähemalt järgmise aastani.Täkk ei kannata karjas teisi täkke ning kui  varss  saab 
kolmeaastaseks, aetakse ta karjast minema. Karja juurest ära  aetud noortel täkkudel on palju 
energiat ning nad on agresiivsed. Nad on märade ligimeelitamiseks ja oma karja loomiseks 
siiski veel liiga noored ning seetõttu hoiavad nad mitme aasta jooksul omaette.Hobune saab 
suguküpseks 3 aastaselt.
Harjumused
Mustangid moodustavad täkust ning tema haaremist  koosnevaid  väikesi  karju , kuhu kuulub 2-
18 mära, nende varsad ning hulk noori hobuseid. Karjad -tabuunid- kindlustavad parema kaitse 
kiskjate eest, üksik mustang ei oleks võimeline end kaitsma. See oli eriti oluline varem, kui 
inimene ei hävitanud veel nii ulatuslikult mustangide terriooriumidel elutsevaid  hunte , koiotte 
ja puumasid. Kari elab teatud alal, mida ta kaitseb ning kust toitu hangib. Nad taluvad ka oma 
territooiumi servas elutsevat teist karja ning aeg-ajalt ühinevad karjad võitluses kiskjate vastu. 
Karjas on sageli ka juhtmära, kes juhib karja ohutusse kaugusesse, sel ajal kui täkk ohuga 
rinda pistma jääb. Oma karja kaitsev, tagajalgadele tõusev ja korskav täkk on muljetavaldav 
vaatepilt .