Mehaanika

Mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi
Kategooriad
Faile
Abimehanismid - Eesti Mereakadeemia
28
Aerodünaamika - Eesti Lennuakadeemia
2
Automaatregul. alused ja ajs elemendid -
1
Automehaanika -
3
Dünaamika - Tallinna Tehnikaülikool
7
Elastsusõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
4
Hüdraulika - Tallinna Tehnikakõrgkool
4
Hüdraulika - Kutsekool
5
Hüdraulika i - Tallinna Tehnikaülikool
1
Hüdraulika ja pneumaatika - Tallinna Tehnikakõrgkool
16
Hüdrogaasimehaanika - Tallinna Tehnikaülikool
1
Hüdromehaanika -
1
Insenerimehaanika - Tallinna Tehnikaülikool
13
Insenerimehaanika - Eesti Maaülikool
4
Keevitustehnoloogia -
1
Koostelukksepp - Kutsekool
1
Luksepp - Kutsekool
28
Lõikamine - Tallinna Tehnikaülikool
2
Lõiketöötluse praktikum - Tallinna Tehnikakõrgkool
5
Masinamehaanika - Tallinna Tehnikaülikool
24
Masinelemendid II -
6
Mehhaanika süsteemide modelleerimine - Tartu Ülikool
1
Mehhaniseerimine - Akadeemiline
5
Mehhanismide elektrisüsteemid - Kutsekool
6
Mehhatroonikasüsteemid - Tallinna Tehnikaülikool
3
Pinnasemehaanika - Tallinna Tehnikakõrgkool
2
Pinnasemehaanika, geotehnika - Tallinna Tehnikaülikool
19
Põhiõppe projekt - Tallinna Tehnikaülikool
4
Rakendusmehaanika - Eesti Mereakadeemia
6
Rakendusmehaanika - Tartu Ülikool
4
Sepistamine -
1
Tehniline mehaanika - Tallinna Tehnikaülikool
39
Tehniline mehaanika ii -
6
Teoreetiline mehaanika - Eesti Maaülikool
7
Teoreetiline mehaanika - Eesti Mereakadeemia
4
Teoreetiline mehaanika - Tallinna Tehnikakõrgkool
16
Tolereerimine ja mõõtetehnika -
12
Tugevus - Akadeemiline
1
Tugevusõpetus - Tallinna Tehnikakõrgkool
10
Tugevusõpetus - Eesti Maaülikool
6
Tugevusõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
1
Tugevusõpetus - Euroülikool
1
Tugevusõpetus i - Tallinna Tehnikaülikool
46
Tugevusõpetus ii - Tallinna Tehnikaülikool
33
Universaalsed seadmed ja rakised -
1


Kategooria mehaanika populaarseimad õppematerjalid

Teoreetiline mehaanika 1.AT I rda 1. Skalaarsed suurused on sellised suurused mida iseloomustab ainult arvuline väärtus: mass,maht. Vektoriaalseid suuruseid iseloomustab arv ja suund: jõud,kiirus,kiirendus. 2. Vabad vektorid- rakenduspunkt võib olla meelevaldne. Libisevad- rakenduspunkti võib nihutada mööda sirget millel vektor asub. Rakendatud- vektorid mille rakenduspunkt on kinnitatud. 3. Vektorid on võrdsed kui nad on paralleelsed,võrdse suurusega ja suunatud ühele poole. Vektorid on vastupi...
Luugile mõjuv rõhust põhjustatud resultantjõud, selle asukoht ja luugi lukkudes tekkivad toereaktsioonid
Variant 1: Ülesanne 1 4m paksuse liivakihi all on 5m savi. Veetase asub 1m maapinnast. Veetasemest kõrgemal on liiva mahukaal 18,7kN/m3 ja veesisaldus 17,8%. Allpool veetaset on liiva poorsus samasugune. Savi mahukaal on 15,5 kN/m3 ja suhtelise kokkusurutavuse moodul mv = 1 MPa-1. Liiva poorsus veealandamisel ei muutu ja veepinnast kõrgemal pärast alandamist on liiva omadused samad kui olid enne alandamist ülemise meetri osas. Liiva erikaal ?s = 26,7 kN/m3. Kui palju muutub savikihi paksus ...
! " #! "$ # % & ' # "# " ! ! ! & ( )% ! ) $ "' # * ( )% ! 8 #9 55! * " +,- $ +./0- : ;3<=2>- $ 12,3/4 " ?=42@ $ $5!...
Tala sisejõu epüürid tasandilise jõusüsteemi korral
...ti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=?Fi=0 Mo=?Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüsteem- lõikuvad kõik ühes punktis, keha tasakaal ei muutu. Ekvivalentne resultandiga, on rakendatud vaadeldava süsteemi jõudude mõjusirgete lõikepunktidele. Liikumine-keha asendi muutus taustsüsteemis Liuge hõõrdumine- kehad puutuvad omavahel kokkuvolditud Mass- kaal jagatud raskuskiirendusega (m=P:g) Masskese-punkt, kuhu oleks nagu kogu mass kogunenud Mehaanika- teadus,mis uurib tahkete kehade,vedelikeja gaaside paigalseisu/liikumist/selle põhjust/tagajärge. Punktmass- materiaalne keha,mille mõõtmeid liikumise uurimisel ei arvestata Resultandi mõjusirge- jaotab jõudude rakenduspunktide vahelise sirglõigu osadeks pöördvõrdeliselt liidetvate jõudude arvväärtusega. Sidemete aksioom- iga seotud keha võib vaadelda vabakehana, kui asendada sidemed sideme reaktsiooniga Sidemete liigid- silepind, karepind. Staatika- uurib keha tasakaalu/neile r...
Kontrolltöö nr.1D 1.Põhimõisted (defineeri): Andur. Tajur. Reguleeriv organ. Võimendi. Täitur. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava füüsikalise suuruse (parameetri) teiseks suuruseks, mida on parem võimendada, mõõta või juhtimiseks kasutada. Tajur on välistoimele tundlik ning sellele vahetult reageeriv anduri osa Reguleeriv organ – element, mis vahetult mõjub reguleerimisobjektile reguleeritava suuruse hoidmiseks nõutud tasemel. ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehhanikainstituut Kodutöö Rõngakujulise plaadi pingete arvutus Üliõppilane: Õppejõud: Kalju Kenk Tallinn 2009 Rõngakujulise plaadi pingete arvutus On olemas rõngaskujuline plaat raadiustega a ja b ning paksusega h, mille siseäär on toetatud (vaba), välisäär on müüritud. Plaadi peale mõjub ühtlaselt jaotatu...
PAGE 1 PAGE 5 Ülevaade kaasaegsetest suundadest pinnasemehaanikas Klaasikaline pinnasemehaanika, mis on aluseks tänapäeva inseneripraktikas vajumite ja pinnase kandevõime arvutustele, kasutab kahte lihtsat mudelit. Deformatsioonide ja vajumite arvutamisel käsitletakse pinnast ideaalselt elastse või vähemalt lineaarselt deformeeruvana. Tugevusülesannete lahendamisel ei huvituta deformatsioonidest ja pinnast vaadeldakse ideaalselt plastse materjalina. Tegelik vundamendi vajumi sõltuvus temale mõjuvast koormusest on mittelineaarne ja sõltu...
Kontrolltöö nr.3D. 1.Elastse tagasisidega kaudtoimega kõigerežiimse pöörlemissageduse regulaatori kinemaatiline skeem. Kaudtoimega elastse tagasisidega regulaatoreid kasutatakse seal, kus on nõutud siirdeprotsessi kiire kulgemine ja staatilise vea puudumine. 1.seadesektor 11.kolvi alumine varras; 2.seadevedru (kõigerežiimne vedru); 12.servomootor; 3.tugilaager; 13.servomootori kolb; 4.vihid; 14.reg...
Kodutöö ülesanded 1. Ahto Allik Mootori prototüüp : Wärtsila Vasa 16 V 32 Mootori prototüübi ja antud andmete põhjal : n- 700 p/min, kasutatav põhikütus IFO180 Q a- 41500kJ/kg , ps - 0,25 MPa , t0 - 10 0C , tmv. – 0 0C , p0 – 0,825 *105 Pa, Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga põhikütuselt kõrgema kütteväärtusega kütusele Q a = 42500 kJ /kg 2. Aleksandr Tutukin Mootori prototüüp : Hunday B&W 6L60MCE Ns = 1200 kw ...
Masinamehaanika, eksam, küsimused ja vastused, vastused, küsimused
Kontrolltöö nr. 2D. 1.Elektronvõimendid. Elektronvõimenditena kasutatakse elektronlampe või transistorvõimendeid. Elektronlamp on elektronvaakuumseadis, milles elektronide voogu tüürivad erilised elektroodid, mida nim. võredeks. Kolme elektroodiga elektronlampi – trioodi – tüürvõre potentsiaali väikesed muutused põhjustavad anoodvoolu suuri muutusi. seda trioodide omadust rakendatakse elektrivõngete võimendamiseks. Transistorvõimendi põh...
Koormus, kg Dünamomeetri näit Jõud F, kN Surve p, kPa Mõõtekella näit 0 1 0 0,0 0 6 1,42 0,6 21,1 -0,36 12 1,83 1,2 42,3 -0,95 18 2,25 1,8 63,4 -1,81 24 2,67 2,4 ...
rõnga kõrgus rõnga pindala rõnga maht märg pinnas kuiv pinnas h, mm A, cm2 V, cm3 m1, g m2, g 25,000 60,000 150,000 292,470 250,660 F, kN nihkepinge, kPa Mõõtkellanäit delta h I II 0,0 0 2,257 1,840 0,0000 0,3 50 2,438 1,925 0,1330 0,6 ...
Joonis 4.2 Nihkediagramm 325 300 275 250 225 nihkepinge kPa 200 175 150 125 100 75 50 25 ...
] 3URILLO/[[ X ,Y FP :Y FP  -}XG)P}MXEXY ...
III:Määrata pinnase kokkusurutavuse näitarvud kompressiooni- ehk ödomeeterteimiga. IV:Määrata pinnase tugevusparameetrid otsese nihketeimiga ehk lõiketeimiga.


AITA TEISI JA VÕIDA VINGE ROMOSS 10400mAh AKUPANK

Lae üles oma kodutööd, esseed, arvustused, kontrolltööd või mida iganes hariduslikku ja VÕIDA vinge akupank
Mida rohkem faile laed seda suurem võimalus on võita!


Uploadi failid