Mehaanika

Teoreetiline mehaanika 1.AT I rda 1. Skalaarsed suurused on sellised suurused mida iseloomustab ainult arvuline väärtus: mass,maht. Vektoriaalseid suuruseid iseloomustab arv ja suund: jõud,kiirus,kiirendus. 2. Vabad vektorid- rakenduspunkt võib olla meelevaldne. Libisevad- rakenduspunkti võib nihutada mööda sirget millel vektor asub. Rakendatud- vektorid mille rakenduspunkt on kinnitatud. 3. Vektorid on võrdsed kui nad on paralleelsed,võrdse suurusega ja suunatud ühele poole. Vektorid on vastupidised kui nad on paralleelsed võrdse suurusega ja suunatud vastupidiselt teineteisele. 4. Vektori projektsioon teljele on võrdne projekteeritavavektori suuruse ja vektori ning telje positiivse suuna vahel asuva nurga koosinuse korrutisega. 5. Newtoni I seadus- ehk inertsiseadus, keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. 6.Supperpositsiooni aksioom- Tasakaalus olevate jõudude lisamine või ära jätmine ei m

Variant 1: Ülesanne 1 4m paksuse liivakihi all on 5m savi. Veetase asub 1m maapinnast. Veetasemest kõrgemal on liiva mahukaal 18,7kN/m3 ja veesisaldus 17,8%. Allpool veetaset on liiva poorsus samasugune. Savi mahukaal on 15,5 kN/m3 ja suhtelise kokkusurutavuse moodul mv = 1 MPa-1. Liiva poorsus veealandamisel ei muutu ja veepinnast kõrgemal pärast alandamist on liiva omadused samad kui olid enne alandamist ülemise meetri osas. Liiva erikaal ?s = 26,7 kN/m3. Kui palju muutub savikihi paksus ehk palju vajub maapind kui veetaset alandatakse 2m? Leida kogupinge, neutraalpinge ja efektiivpinge savikihi peal ja all enne ja pärast veealandust? ? 18,7 kN ?d = = = 15,8 3 1 + w 1 + 0,178 m ? 26,7 e = s ?1 = ? 1 = 0,695 ?d 15,8 e * ? w 0,695 * 10 S r = 1, ? w = = = 0,260 ?s 26,7 kN ? = ? d (1 + w) = 15,8(1

] 3URILLO/[[ X ,Y FP :Y FP  -}XG)P}MXEXY WDVDQGLV \ XVLKLV  Y )$ N1 )% N1 N1 )  N

Luugile mõjuv rõhust põhjustatud resultantjõud, selle asukoht ja luugi lukkudes tekkivad toereaktsioonid

Toereaktsioonid

Kontrolltöö nr.1D 1.Põhimõisted (defineeri): Andur. Tajur. Reguleeriv organ. Võimendi. Täitur. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava füüsikalise suuruse (parameetri) teiseks suuruseks, mida on parem võimendada, mõõta või juhtimiseks kasutada. Tajur on välistoimele tundlik ning sellele vahetult reageeriv anduri osa Reguleeriv organ – element, mis vahetult mõjub reguleerimisobjektile reguleeritava suuruse hoidmiseks nõutud tasemel. Võimendi on seade milles teostatakse sisendsignaali võimsuse suurendamine välise energiaallika abil. Täitur on regulaatori element, mis läbi anduri ja võimendi tulevale signaalile (korraldusele) reageeri. Selleks võib olla elektri-, hüdro-, või pneumomootor, solenoidventiil, kraan, siiber jne. 2. Automaatsüsteemide klassifikatsioon (defineeri): Automaatsignalisatsioonisüsteemid (ASS). Laeva automaatikaseadmed klassifitseeritakse: A. Otstarbe järgi: 1.Juhtimisseadme

! " #! "$ # % & ' # "# " ! ! ! & ( )% ! ) $ "' # * ( )% ! 8 #9 55! * " +,- $ +./0- : ;3<=2>- $ 12,3/4 " ?=42@ $ $5! 627 " $5! A,B<  C ! " #! "$ # % & ' # "# " ! C D E F G

ruumpinguse abil. Iga peapinge põhjustab elementaarristtahuka pikenemise selle pinge sihis ja ahenemise selle ristsihis. Pingete arvutamiseks mingis kindlas punktis võtame appi lõpmata väikese suurusega elementaarristtahuka. Mingis kindlast punktis esinevatest pingetest annab meile selge pildi ka Mohri ring. Kasutatud kirjandus: Lellep, K. (2011). Paigutis ja deformatsioon. Allikas: Tehnilise mehaanika põhialused: http://ekool.tktk.ee/ Lellep, K. (2011). Pinge. Allikas: Tehnilise mehaanika põhialused: http://ekool.tktk.ee/ Metsaveer, J., & Raukas, U. (2001). Varda sisejõud ja pinged. Tallinn: TTÜ KIRJASTUS. Ollik, K., & Roots, O. (1965). Tugevusõpetus. Õpik kõrgematele tehnilistele õppeasutustele .

PAGE 1 PAGE 5 Ülevaade kaasaegsetest suundadest pinnasemehaanikas Klaasikaline pinnasemehaanika, mis on aluseks tänapäeva inseneripraktikas vajumite ja pinnase kandevõime arvutustele, kasutab kahte lihtsat mudelit. Deformatsioonide ja vajumite arvutamisel käsitletakse pinnast ideaalselt elastse või vähemalt lineaarselt deformeeruvana. Tugevusülesannete lahendamisel ei huvituta deformatsioonidest ja pinnast vaadeldakse ideaalselt plastse materjalina. Tegelik vundamendi vajumi sõltuvus temale mõjuvast koormusest on mittelineaarne ja sõltub pinnase elastsetest ja plastsetest deformatsioonidest (joonis 2). Klassikaline pinnasemehaanika ei kirjelda seda.  Kaasaegne pinnasemehaanika üks põhisuundadest ongi sobiva arvutusmudeli loomine deformatsiooni leidmiseks mistahes jõu puhul kuni piirseisundini so purunemiseni välja. Enamike materjalide puhul kirjeldab deformatsiooni sõltuvust pingeseisundist viimase muutumisel laias diapasoonis kõige paremini elasto

Kontrolltöö nr.3D. 1.Elastse tagasisidega kaudtoimega kõigerežiimse pöörlemissageduse regulaatori kinemaatiline skeem. Kaudtoimega elastse tagasisidega regulaatoreid kasutatakse seal, kus on nõutud siirdeprotsessi kiire kulgemine ja staatilise vea puudumine. 1.seadesektor 11.kolvi alumine varras; 2.seadevedru (kõigerežiimne vedru); 12.servomootor; 3.tugilaager; 13.servomootori kolb; 4.vihid; 14.reguleeritav tugi; 5.varras; 15.hoob; 6.telg; 16.katarakti silinder; 7.siiber; 17.katarakti drosselklapp; 8.siibri hülss; 18.katarakti kolb; 9.drosselklapp; 19.tagasiside hoob; 10.küttelatt; 20.vedru: Automaatsüsteemi tasakaaluolekus vihtidele 4 mõjuv tsentrifugaaljõud on vastavuses seadevedru 2 pingusega ja varras 5 (võrdlev element) on rangelt fikseeritud asendis. Regulaatori kõik elemendid on paigal, servomootori kolb on fikseeritud mingis asendis, vedrul 20 on 0 pingus, st ta

Tala sisejõu epüürid tasandilise jõusüsteemi korral

Abs. jäik keha- 2 punkti vaheline kaugus kehas ei muutu Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub Ekvivalentsed jõusüsteemid- jõusüsteemid, millel sama mõju vaadeldavale kehale. Kas siis seisab paigal või hakkab liikuma sama kiirendusega Hõõrdetegur- iseloomustab pinna karedust Fh=fN Jõud- kehade vastastikune mõju(otsene/kaudne) Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nim jõusüsteemi, mis mõjutades paigalseisvale kehale ei kutsu esile selle liikumist Jõumoment punkti suhtes- vektor, mis võrdub jõu rakenduspunkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=?Fi=0 Mo=?Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüsteem-

Kontrolltöö nr. 2D. 1.Elektronvõimendid. Elektronvõimenditena kasutatakse elektronlampe või transistorvõimendeid. Elektronlamp on elektronvaakuumseadis, milles elektronide voogu tüürivad erilised elektroodid, mida nim. võredeks. Kolme elektroodiga elektronlampi – trioodi – tüürvõre potentsiaali väikesed muutused põhjustavad anoodvoolu suuri muutusi. seda trioodide omadust rakendatakse elektrivõngete võimendamiseks. Transistorvõimendi põhiosaks on pooljuhtelement. Transistoril on kolm väljaviiku: emitterist (piirkond, mis initsieerib laengukandjaid baaspiirkonda (baasi), kollektorist (piirkond, mis ekstraheerib st. tõmbab välja baasist laengukandjaid) ja baasist. Baas on emitteri ja kollektori vaheline pooljuhtkiht 2.Hüdraulilised võimendid. Kahe joatoruga jugavõimendi. Hüdraulilistes võimendites juhtseade tööpõhimõtte järgi jaotatakse juga, siiber, drossel, kompensatsioon ja kombineeritud juhtseadmeteks.

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehhanikainstituut Kodutöö Rõngakujulise plaadi pingete arvutus Üliõppilane: Õppejõud: Kalju Kenk Tallinn 2009  Rõngakujulise plaadi pingete arvutus On olemas rõngaskujuline plaat raadiustega a ja b ning paksusega h, mille siseäär on toetatud (vaba), välisäär on müüritud. Plaadi peale mõjub ühtlaselt jaotatud koormus intensiivsusega P. Võetakse koordinaadistiku O,r,?,z, mille teljede asend on näidatud joonisel. Lähteandmed: h = 0,03 m E = 200 GPa a=2m b = 0,5 m ? = 0,3 ?a = 120 MPa Leidmiseks: Maksimaalne koormuse intensiivsus P. Lahendus: Ülesande lahendamiseks kasutasin lihtsustatud lahendusviis - õhukese elastse plaadi korral. Sissejuhatus elastusteooriasse kursusest tean läbi painde funktsiooni silindrilestes koordinaatides: P ? r 4 C1 ? r 2 C ? r2 w= ?

Koormus, kg Dünamomeetri näit Jõud F, kN Surve p, kPa Mõõtekella näit 0 1 0 0,0 0 6 1,42 0,6 21,1 -0,36 12 1,83 1,2 42,3 -0,95 18 2,25 1,8 63,4 -1,81 24 2,67 2,4 84,5 -2,21 30 3,11 3 105,7 -3,93 36 3,51 3,6 126,8 -5,79 42 3,93 4,2 147,9 -14,4 48 4,35 4,8 169,1 -37,05 L, cm B, cm Pindala A, cm2 16,7 17 283,9 Vajum S, mm M. Mõõt

Joonis 4.2 Nihkediagramm 325 300 275 250 225 nihkepinge kPa 200 175 150 125 100 75 50 25 0 0 50 100 150 200 250 300 350 vertikaalsurve kPa Joonis 4.3 -0,45 -0,40 -0,35 -0,30 -0,25 vertikaalpaigu

rõnga kõrgus rõnga pindala rõnga maht märg pinnas kuiv pinnas h, mm A, cm2 V, cm3 m1, g m2, g 25,000 60,000 150,000 292,470 250,660 F, kN nihkepinge, kPa Mõõtkellanäit delta h I II 0,0 0 2,257 1,840 0,0000 0,3 50 2,438 1,925 0,1330 0,6 100 2,529 1,999 0,2155 0,9 150 2,576 2,061 0,2700 0,6 100 2,570 2,052 0,2625 0,3 50 2,548 2,031 0,2410 0,0 0 2,460 1,970 0,1665 0,3 50 2,535 2,011 0,2245 0,6 100 2,570 2,049 0,2610 0,9

Kodutöö ülesanded 1. Ahto Allik Mootori prototüüp : Wärtsila Vasa 16 V 32 Mootori prototüübi ja antud andmete põhjal : n- 700 p/min, kasutatav põhikütus IFO180 Q a- 41500kJ/kg , ps - 0,25 MPa , t0 - 10 0C , tmv. – 0 0C , p0 – 0,825 *105 Pa, Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga põhikütuselt kõrgema kütteväärtusega kütusele Q a = 42500 kJ /kg 2. Aleksandr Tutukin Mootori prototüüp : Hunday B&W 6L60MCE Ns = 1200 kw n- 115 p/min, kasutatav põhikütus IFO 180 Q a- 42500kJ/kg , ps - 0,2 MPa , t0 - 30 0C , tmv. - 200C , p0 – 0,925 *105 Pa, Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga põhikütuselt madalama kütteväärtusega kütusele Q a = 40500 kJ /kg 3. Andrei Veselov Mootori prototüüp : Hunday B&W 6L60MCE Ns = 1300 kw Mootori prototüübi ja antud andmete põhjal : n- 120 p/min, kasutatav kütus IFO 180 Q a- 42000kJ/kg , ps - 0,25 MPa ,

Pingeteooria

Masinamehaanika, eksam, küsimused ja vastused, vastused, küsimused