Väljaränne Eestist – kas lahendus või probleem?
Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema noorte
seas. Hoogustus see aga 2010. aastal, kui esines ka ohtralt sisserännet, kuid siiski jäi Eesti
miinustesse. Aastal 2009 oli emigreerumise näitaja isegi kolm korda väiksem. Kuid kas see on
Eestile probleem või mingil määral hoopis lahendus?
Kuidas osutub väljaränne Eestile probleemseks näitajaks? Eesti elanikkond väheneb, mis
tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka
meie riigi iive. Otsustatakse rajada pere hoopis seal, kus on paremad palgad ning lastetoetused.
Parimaks näiteks võib tuua Soome, sest sinna toimub peamine ränne, küll palkade pärast, kuid
kus lastetoetus esimesel lapsel on 100€ ning kolmanda lapse toetus 141€, mis on pea kolm korda
suurem Eestis oleva kolmanda lapse toetusest. Lisaks on üksikvanematel lisatoetust 46,60€. Kui
võrrelda seda Eestiga , kus lapsetoetus esimesel lapsel on 19,19€ ning kolmanda ja järgmise lapse
toetus 57,54€, siis võib olla ilmselge, miks vanemad otsustavad oma lapsi mujal üles kasvatada.
Kuid õnneks on inimesed nii truud oma juurtele , et üritavad oma lapsi kasvatada kakskeelseteks.
Veel üheks suure lapsetoetusega riigi näiteks võin tuua Luksemburgi, kus esimese lapse toetus on
185,60€ ning toetus kolme lapse eest kokku oleks 802,74€. Iga järgmise lapse eest saaks
täiendavalt 361,82€ toetust ning veel on 6-12- aastaste ja 12- aastaste ning vanemate laste
lisatoetused. Selle näitaja põhjal võiks öelda, et kui inimesed vaid oleksid nii teadlikud toetustest
Luksemburgis ning leiaksid endale seal ka töö, ei oleks väljaränne mitte ainult Eesti suurim
probleem, vaid ilmselt terve Euroopa.
Väljarände veel üheks probleemiks arvan olevat madalat palka. Paljud noored oma ala
spetsialistid lähevad pärast ülikooli oma kõrgharidust rakendama hoopis parematele jahimaadele,
kus neile on ilmselt kas lubatud üüratut palka või nad lihtsalt loodavad seda. Eestist rändab välja
kõige paremas tööeas elanikkond ning meie saame selleks vaid otsida võimalusi, et luua
töökohti, mis motiveeriks neid oma juurte juurde jääma.
Kuid kas on leitud mõni argument, mis tõestaks, et väljaränne Eestist on lahendus?
Vaevalt küll. On üritatud andekaid ja õpi- ning kultuurihuvilisi välismaal kõrgharidust
omandanud noori tagasi tuua projekti „ Talendid koju“ raames, mis sai oma lõpu novembris 2012.
Meedias tehti sellest palju kära 2010.aastal, kui projekt alguse sai, kuid peale seda on vaikitud.
Kas siis tõesti ei suudetud programmiga noori koju meelitada? Kas keegi üldse suudaks luua
neile piisavalt palju võimalusi oma kodumaal, et tahta siin olla ning iseseisvat elu alustada?
Mina, kui tulevane tudeng, olen kindel, et jätkan oma haridusteed Eestis, sest tähtsustan oma
juuri ning riigi ajalugu. Olen üpriski kindel, et jätkan siin ka edaspidist elu, kuid ei ole välistatud
mõned aastad võõrsil, sest kes ei tahaks teada seda tunnet, mis on välismaal elades.
Emigratsioon on olnud Eestile probleemiks aastaid. Oleme kaotanud mitmeid andekaid
noori, kuid siiski usume nende naasmisesse. Usume, et Eestis on piisavalt head võimalused käia
mööda pikka haridusteed ning loodame, et noored oskavad seda väärtustada.
docstxt/.txt
Kõik kommentaarid