Tehniline mehaanika I - kodutöö nr 8 (0)

Väljaränne Eestist – kas lahendus või probleem?
Väljaränne ehk  emigratsioon  on olnud viimastel aastatel väga  aktuaalne  teema noorte 
seas.  Hoogustus  see  aga 2010. aastal, kui  esines ka ohtralt sisserännet,  kuid siiski jäi Eesti 
miinustesse. Aastal 2009 oli emigreerumise näitaja isegi kolm korda väiksem. Kuid kas see on 
Eestile probleem või mingil määral hoopis lahendus?
Kuidas osutub väljaränne Eestile probleemseks näitajaks? Eesti elanikkond väheneb, mis 
tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka 
meie riigi iive. Otsustatakse rajada pere hoopis seal, kus on paremad palgad ning lastetoetused. 
Parimaks näiteks võib tuua Soome, sest sinna toimub peamine ränne, küll palkade pärast, kuid 
kus lastetoetus esimesel lapsel on 100€ ning kolmanda lapse toetus 141€, mis on pea kolm korda 
suurem Eestis oleva kolmanda lapse toetusest. Lisaks on üksikvanematel lisatoetust 46,60€. Kui 
võrrelda seda  Eestiga , kus lapsetoetus esimesel lapsel on 19,19€ ning kolmanda ja järgmise lapse 
toetus 57,54€, siis võib olla ilmselge, miks vanemad otsustavad oma lapsi mujal üles kasvatada. 
Kuid õnneks on inimesed nii truud oma  juurtele , et üritavad oma lapsi kasvatada kakskeelseteks. 
Veel üheks suure lapsetoetusega riigi näiteks võin tuua Luksemburgi, kus esimese lapse toetus on 
185,60€   ning   toetus   kolme   lapse   eest   kokku   oleks   802,74€.   Iga   järgmise   lapse   eest   saaks 
täiendavalt   361,82€   toetust   ning   veel   on   6-12- aastaste    ja   12-   aastaste   ning   vanemate   laste 
lisatoetused. Selle näitaja põhjal võiks öelda, et kui inimesed vaid oleksid nii teadlikud toetustest 
Luksemburgis ning leiaksid endale seal ka töö, ei oleks väljaränne mitte ainult Eesti suurim 
probleem, vaid ilmselt terve Euroopa.
Väljarände veel üheks probleemiks arvan olevat madalat palka. Paljud noored oma ala 
spetsialistid  lähevad pärast ülikooli oma kõrgharidust rakendama hoopis parematele jahimaadele, 
kus neile on ilmselt kas lubatud üüratut palka või nad lihtsalt loodavad seda. Eestist rändab välja 
kõige   paremas   tööeas   elanikkond   ning   meie   saame   selleks   vaid   otsida   võimalusi,   et   luua 
töökohti, mis motiveeriks neid oma juurte juurde jääma.
Kuid   kas   on   leitud   mõni   argument,   mis   tõestaks,   et   väljaränne   Eestist   on   lahendus? 
Vaevalt    küll.   On   üritatud   andekaid   ja   õpi-   ning   kultuurihuvilisi   välismaal   kõrgharidust 
omandanud noori tagasi tuua projekti „ Talendid  koju“ raames, mis sai oma lõpu novembris 2012. 
Meedias tehti sellest palju kära 2010.aastal, kui projekt alguse sai, kuid peale seda on vaikitud. 
Kas siis tõesti ei suudetud programmiga noori koju meelitada? Kas keegi üldse suudaks luua 
neile piisavalt palju võimalusi oma kodumaal, et tahta siin olla ning iseseisvat elu alustada? 
Mina, kui  tulevane  tudeng, olen kindel, et jätkan oma haridusteed Eestis, sest tähtsustan oma 
juuri ning riigi ajalugu. Olen üpriski kindel, et jätkan siin ka edaspidist elu, kuid ei ole välistatud 
mõned aastad võõrsil, sest kes ei tahaks teada seda tunnet, mis on välismaal elades.
Emigratsioon on olnud Eestile probleemiks aastaid. Oleme kaotanud mitmeid andekaid 
noori, kuid siiski usume nende naasmisesse. Usume, et Eestis on piisavalt head võimalused käia 
mööda pikka haridusteed ning loodame, et noored oskavad seda väärtustada.