Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist
Sündmuste valimise lisakriteeriumid Uudisväärtused on keskne alus uudiseks tehtavate sündmuste valimisel. Tuleb arvestada ka teisi kriteeriumeid, mille keskseks eesmärgiks on tagada lehematerjali mitmekesisus ja selliselt erinevate lugejarühmade huvide rahuldamine + meedias kajastatu reaalsus. 1. Esiteks, ajaleht peab tooma lugejani tõelisi sündmusi. Meedia võimu laienemine ning meedia ja poliitika kokkusulamine on toonud kaasa pseudosündmusi, mis toimuvad ainult ajalehe vahenduse pärast. Ajakirjanduse ideaaliks peaks olema pseudosündmuste vältimine. 2. Teiseks saame sündmusi liigendada rühmadesse oodatavuse ja varjatuse alusel: oodatavad ja ootamatud sündmused; ise avalikuks tulevad sündmused ja varjatud sündmused. 3. Kolmandaks, ühiskonnaelu jagatakse tavaliselt valdkondadeks: poliitika, majandus, kultuur jne. ajakirjandus ei käsitle neid kõiki, vaid ainult valitud valdkondi. Leht on määratud erinevatele
Turuliidrile või kohaliku suurfirma suhtekorraldusele on avalikkusel suuremad ootused kui väikeettevõttele. Rahvusvahelise korporatsiooni kommunikatsiooni mõjutab selgelt korporatsiooni kommunikatsioonipoliitika jne. Kommunikatsioonitegevuse skaala äriorganisatsioonis võib olla väga lai: · kliendikommunikatsioon · turunduskommunikatsioon · meediasuhted · korporatiivkommunikatsioon, sh korporatiivne sotsiaalne vastutus · suhtekorraldus · sisekommunikatsioon · sotsiaalpoliitiline suhtekorraldus · finants- ja investorsuhted · kriisikommunikatsioon · sponsorlus ja heategevus. Ettevõtte kommunikatsioonitegevuse juhtimisel on võimalik kasutada kõiki eespool toodud kommunikatsioonitoiminguid. Eesti äriettevõtete praktika näitab, et eelisjärjekorras on turunduskommunikatsioon,
toimimisse. Internet kui selline ei eksisteeri kusagil juriidilise isikune ega allu ühelegi rahvuslike seaduste kogumile või määrustele, kuid kasutajad siiski vastutavad seaduste ees nii oma kodumaal kui väljaspool. Hoolimata sellest, et Internetti juba tõenäoliselt loetakse massimeediumiks, on selle levik piiratud ja funktsioonid pole veel selgelt määratletud. 11. Meediumide erinevused: vabadus vs. kontroll. Meediumite erinevusest üldiselt: 1) Tänapäeval on meediume üksteisest tunduvalt raskem eristada kui varem mõned meediavormid levivad nüüd erinevate kanalite kaudu, mis vähendab vormi ja kogemuse algset ainulaadsust. Nt filmi on võimalik kätte saada mitme kanali kaudu (televisioon, kassett, Internet jm). 2) Digitaliseerumisel põhinev tehnoloogiline lähenemine tugevdab eelnevat protsessi. Selged piirid
(piirjooned meediumide vahel on ähmastunud Globaliseerumise tendentsid vähendavad iga konkreetse rahvusliku meediasüsteemi eripärast sisu ja .tavasid Rahvuslike ja globaalsete meediakorporatsioonide jätkuvad integratsioonitrendid on viinud erinevad .meediumid ühe katuse alla, mis soodustab konvergentsi teisel viisil Meedia ja ühiskonna vahelistel suhetel on tavaliselt nii poliitiline dimensioon kui ka normatiivne ja .sotsiaalkultuuriline aspekt .Poliitiline keskseks küsimuseks on vabadus ja kontroll Ajaleht põhjendab oma ajaloolist tegevusevabaduse nõuet palju otsesemalt oma poliitiliste .funktsioonidega Radikaalsuspotentsiaal on kõigis avaliku kommunikatsiooni vormides, kuivõrd nad võivad kritiseerida .ühiskonnas levinud kontrollisüsteeme Kontrolli normatiivne dimensioon tungib samade üldpõhimõtete alusel, kuigi mõnikord teatud .meediumide puhul erinevate tulemustega :Sotsiaalne kontroll meedia üle kontrolli liigid Sisu poliitilistel kaalutulustel -
konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusmõistmise huvides. Tsensuuri ei ole."1 Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konvenstioonis vastab sellele artikkel 10 ,,Igaühel on õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ja vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma võimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. Kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse seda seostada niisuguste formaalsuste, tingimuste, piirangute või karistustega, mis on fikseeritud seaduses ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste reputatsiooni või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi erapooletuse säilitamiseks."2
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
juurdepääsurollidega); 2) diskursus, mis puudutab teemasid, mida vaadeldakse vastavalt nende relevantsusele võrdna kohtlemine; oikultuur. (olulisusele) ja mis kujundavad arvamusi. kolm avalikkuse arengu etappi: 1) representatiivne (esindav, Global Pr teooria 6 kontekstuaalsed muutujat: poliitiline-, meedia- ja ökonoomiline süsteem; kultuur, esinduslik) avalikkus; 2) kodanlik avalikkus (tekkis 18. sajandil); 3) avalikkuse poliitiline struktuurimuutus. aktiivsuse ulatus; arenduse tase. Kui kommuprotsess: 1) kohtumine, düaadiline kommu; 2) rühmaavalikkus (avalik kommu); 3) SK eestis: erineb lääne omast mõneti. Sk kui meediasuhtlus. Sk-dena praktiseerisid exajakirjanikud. Vajalik meediaavalikkus. avalikkuse keskne struktuurielement on orienteerumine teisele
Kõik kommentaarid