Meedia

Tere minu nimi on .... . Täna räägin ma teile teemal „ Reisimine kui õppimine“ Minu kõne kestab neli minutit ning küsimustele vastan peale esitluse lõppu. „Reisimine kui õppimine“ Reisimist alustasin ma, võiks öelda, et varakult. Esimest korda käisin välismaal enne esimest klassi koos oma vanaemaga. Sellest alates on minu pere iga aasta üritanud reisida vähemalt kaks korda aastas. Ma olen väga tänulik oma perele, kes on alati leidnud võimaluse mulle maailma näidata. Ma arvan, et siit tulenebki minu armastus reisimise vastu. Reisimine on tegevus, mida enamus inimesi armastavad. Ükski inimene ei tule välismaalt tagasi mõeldes, et reisimine on halb. Reisida võib nii riigisiseselt kui ka riigiväliselt. Mida siis puhkus välismaal meile tegelikult annab? Reisimine on eelkõige parim viis vabanemiseks igapäeva rutiinist. See on aeg, mil inimene võib puhata, mõtiskleda ning avastada iseennast. Me ei tuleta tavaliselt meel

Internetis nii palju aega kui tavaliselt. Ma ei vaadanud ka telerist ühtegi saadet ega kuulanud raadiot. Igapäevaselt ma tegelikult vaatan üsna palju telesaateid ja vahel kuulan ka raadiot. Tundsin end meediavabal päeval üsna tegevusetult. Olen harjunud veetma õhtut arvuti ja teleri seltsis, kuid nüüd ei saanud ma kumbagi neist kasutada. Selle vaba aja täitsin inglise keele kodulugemisega. Ma arvan, et pidev meedia keskel olemine on ühtlasi nii positiivne kui ka negatiivne. Tähtis on teada, mis toimub sinu kodukohas või maailmas üldiselt. Kuid meediakanalite pidev kasutamine võib röövida aega, mida võiks hoopis veeta koos perega. Tihti jäävad just põnevate telesaadete või Internetis poole ööni surfamise tõttu tähtsad kohustused tegemata, õpilastel nimelt koolitööd. Tänapäeva ühiskonnas on üsna võimatu veeta tervet ööpäeva meediata, kui sa just 24 tundi järjest ei maga

Kodukirjand Sixten Ainumäe Meedia TPT PA-09A 05.05.2011 Meedia on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Meedia näited: Kõne, video, paber, ajaleht, film,television,Internet Meedia edastamiseks peab olema 4 tähtsat punkti olemas. Need on kõneleja , kõne , kuulaja ja tulemus. Kõneleja on see, kes viib kõne kuulajani ja kui see on edastatud jõuab kuulajani tulemus. Selle informatsiooni alla kuuluvad uudised , meelelahutus , arvamus ja ka inimeste veenmine kui ka manipuleerimine inimestega. Massikommunikatsioonis on kasutusel erinevad vahendid. See on vahend , mille abil levitatakse info laiale auditooriumile. Massikommunikatsiooni jaotatakse

Meedia mõju ERAELU PUUTUMATUS Õ. lk 33 Relika Roostalu äia argumendid: ? „Ma pole andnud ühelegi meediaväljaandele autoriõigusi ega muid volitusi minu isiku või lähedaste isikuandmete ( nimi, aadress) avalikustamiseks. “ ? Meedia tähelepanu tagajärjel on häiritud tema kodurahu, näiteks on võõrad inimesed hakanud terroriseerima tema peret ning häiritud on tööl käimine. ? „Olen teadlik, et ajakirjanikud on omavoliliselt suhelnud minu pereliikme, 85-aastase vanainimesega ja üritavad tema öeldut avalikustada. Keelan pere peana ja tõsiste tagajärgede

Vastutustundetu massimeedia Massimeedia on suure levialaga, tal on oma roll ning ta mõjutab suurt osa ühiskonnast. Arvan, et enamjaolt on massimeedia vastutustundetu. Meedia poolelt on rõhuasetus tehtud ajakirjanduse ja kodaniku sõnavabaduse õigusele ning õigusele infot saada. Paraku on aga meedia negatiivsete sõnumitega nii üle ujutatud, et positiivsete jaoks ei jää ruumigi. Näite võib tuua sellest kuidas Postimehe koostatud statistika esilehel ilmuvate uudiste kohta andis tulemuseks negatiivsete sõnumite tugeva ülekaalu. Negatiivse sõnumiga uudised mõjuvad ka ühiskonnale negatiivselt. Seda tõestab näiteks Eesti Päevalehe artikkel „Suitsiidiuudis tapab 58 inimest“. Iga kord kui mõni enesetapp jõuab

20 Ortograafia viga meedias Edvin Lehtla AA-16 1. Ou, seda, et 30 oktoober saade mulle külla tulla (Sotsiaalmeedia, saate) 2. Kas keegi saab aidata mind kodutööga mul see tegematta. (Sotsiaalmeedia, tegemata) 3. Mõned inimesed ei oska kohe ültse süüa teha (Sotsiaalmeedia,üldse) 4. Elu on täitsa mõtettu (Sotsiaalmeedia, mõttetu) 5. Kas keegi teab kust küüni saab teha (Sotsiaalmeedia, küüsi) 6. Võimuesindajaid huvitas see, kus täpselt leidis aset intsitent (Elu24, intsident) 7. Vanamehele ei maitsenud pakutud kohvi sellepeale oli ta.. (Elu24, kohv) 8. Odavad mandarinid otse rimist (Reklaam, mandariinid) 9. Apelsiini saak oli see aasta väga kesine (Postimees, apelsinid) 10. Õpilane küsis õpetajalt ,et kas ta võib kodu poole sammuda (delfi, koju) 11. Rautselt paneb õpetaja mulle kahe (Sotsiaalmeedia, raudselt) 12. Kas sina oled juba kindlustunud oma vara? (Reklaam, kindlust

4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Meediale pakutav info peab olema uudisväärtuslik vastava meediakanali tarbijate seisukohast, kusjuures uudisväärtuslikkuse üle otsustamisel on peakriteerium see, kas teema on värske ja päevakajaline, lugejatele lähedane ja teatud mõtte ebatavaline. Uudisväärtust lisavad ka mõju lugejale, prominentide osalemine ja konfliktsus. Niisiis, meedia kujutab endast neid tehnilisi vahendeid, mis hõlmavad kogu vaimse liikumise, võimaldades kultuurilise ja sotsiaalse pärandi edastamise ühtedelt inimestelt teistele ka nägemise - ja kuulmisulatusest kaugemate ehk siis suurte vahemaade taha. Meedia all tuleks mõista veel palju enamat, kui vaid tehnilisi vahendeid.

teatud otsuseid ja miks seadused on sellised nagu need on. Mittejuristi jaoks võivad aga kohtuotsused tunduda ülekohtused ja seadused liiga jäigad. Probleem tekibki sellest, et juristid räägivad nö oma keeles, on liialt valdkonnas sees, kaotades võime vaadata asju tavakodaniku seisukohast, mistõttu juristkonna tegevus jääbki tihtipeale laiema üldsuse jaoks arusaamatuks ja kaugeks. Meedia on aga meedium, mille kaudu edastatakse võimalikult suur hulk erinevaid teemasid ühiskonnani. Meedia on vahelüli mille ülesandeks on avalikkuse suurendamine erinevates ühiskonna osades, nende osade sidumine üksteisega ja teatava kontrolli ja kriitika edastamine, juhtides tähelepanu valupunktidele ühiskonnas, sealhulgas ka probleemidele õigussüsteemis. See kajastus viimati eriti tugevalt Joosep Laiksoo juhtumi puhul, kus meedias „surmakutsariks“ ristitud Joosep Laiksoo põhjustas segastel asjaoludel 17-aastaselt üksi

AJAKIRJANDUS JA KOMMUNIKATSIOON I 2015 ÜHE PERE MEEDIAPÄEV ANALÜÜTILINE ESSEE Selle essee eesmärgiks on anda ülevaade ühe pere, täpsemini minu enda pere, meediapäevast ning meediakasutusest ühe päeva jooksul. Analüüsi käigus antakse võimalikult põhjalik ülevaade iga pereliikme, sh ka autori enda meediatarbimisest ja –harjumustest, mida oli võimalik jälgida nii ühe päeva kui ka pikema aja jooksul. Analüüsi alla võetakse mitte ainult kindlad meediumid või veebikeskkond, vaid üleüldisem pilt. Lühidalt tuleks anda ülevaade pereliikmetest, kelle harjumusi ja tarbimist analüüsi käigus kirjeldatakse. Analüüsitava pere puhul võib rääkida konkreetselt neljast erinevast indiviidist: autor, 19-aastane üliõpilane, kes veedab enamuse ajast koolis ning nädalavahetustel teenindajana tööl; ema, 44-aastane administraator, kellel on igapäevaselt ligipääs meediale nii tööl, kui kodus; vanaema, 84-aastane pensionär, ke

Meediaga seotud mõisted avaliku elu tegelane- tegelena, kes töötab üldsuse tähelepanu all või see, kelle otsused mõjutavad keskkonda avaliku elu tegelane piiratud ulatuses- on see, kes sekkub avalikku vaidlusesse või inimene, kes on tähelepanu alla sattunud seoses mõne ebahariliku sündmusega avalik arvamus- on massiteadvuse avaldumisvorm, mille moodustab viis, kuidas ligikaudu ühetaolistes oludes elavad inimesed tegelikkusesse suhtuvad ning mis hõlmab inimeste arvamuste ja hoiakute kogumit. Nt ajakirjandus avalik ruum- täiesti avalik koht, kus võivad kõik olla. Seal viibivaid inimesi võib pildistada ja intervjueerida (nt: park, tänav, rand) demagoogia- hämamine, pettelubaduste tegemine, tõe moonutamine (nt: poliitikas) diskussioon- arutelu, vaidlus, väitlus, arutlus ekspert- oma ala proffesionaal, asjatundja fakt- tõsiasi, konkreetne ja kontrollitav infoagentuur- ajakirjandusele uudiseid, informatsiooni hankiv organisatsioon juhtkiri- arvamusloo avaliik.

Meediajumalad Kui me vaatleme meediat globaalse nähtusena, siis on väga keeruline, kui mitte võimatu nimetada mingit isikut või organisatsiooni meediajumalaks. Kui jätta välja tsensuuririigid, siis on meedia neutraalne süsteem, mida otseselt ei kontrolli mitte keegi. Pigem on meedia nagu fusioon hetkel mingites valdkondades võimul olevate allikate väärtushinnangutest. Kindlasti on olemas inimesi või organisatsioone, kes oskavad massimeediat hästi ära kasutada, kuid sellisel juhul on ohvriks hoopis meedia ise, sest tihtipeale ei näe inimesed sellest liinist kaugemale, kui midagi häirima jääb. Meedia puhul kontrollib alati keegi mingi aja jooksul mingit konkreetset teemat, aga konstantseid „jumalaid“ ilmselgelt olemas ei ole.

Meedia – see on vabadus ja vastutus Tänapäeval on meedia meie jaoks midagi sellist mida on võimatu mitte tähele panna. See puudutab meid kõiki. Meedia on tänapäeval niivõrd suure osakaaluga, et võib öelda : see isegi mõjutab masse. Kuid seejuures peab see kindlasti pidama kinni teatud piirides. Ühelt poolt on meedia vabadus, kuid teisalt ka vastutus. Võib öelda, et Eestis on meedia suhteliselt vaba. Ajakirjanikele pole seatud erilisi piire mis piiraks nende vabadust. Enamasti võivad nad kirjutada kõigest. Võivad pidada blogisid, kirjutada arvustusi, arvamuslugusid ning avaldada enda arvamusi kuna Eestis on kehtiv sõnavabadus. Üks meedia eesmärke ongi kutsuda inimestes esile vaidlusi, arutlusi, diskussioone ning ajakirjanike teravad arvamused ongi need kõige paremad alused nendeks.

Minimeediamonitooring Postimees 2008 Keila koolide muutmine erakooliks hirmutab õpetajaid 27.03.2008 00:01 Väljaande omauudis Keila linn otsustas, et linnale kuuluv algkool ja gümnaasium lähevad sihtasutuse omandisse. See külvab aga õpetajate seas paanikat. Esimestena läks seda teed Pärnu, kus 2007. aasta juulist hakkas üks sihtasutus haldama Pärnu hansagümnaasiumi, Pärnu Ülejõe gümnaasiumi, Pärnu Koidula gümnaasiumi ja Pärnu vanalinna põhikooli. Hinnang on neutraalne. Kuna Hansagümnaasiumit mainiti ainult artikli lõpus koos Koidula, Vanalinna ja Ülejõe kooliga. Opositsioon hoiatab Pärnu linna suure laenukoorma eest 16.04.2008 10:30 Väljaande omauudis Pärnu linnavolikogu asus arutama negatiivset lisaeelarvet ja uue spordihalli rajamist. Linnaeelarvet tuleb kärpida ligi 30 miljoni krooni võrra. Endine abilinnapea tõi näiteks olukorra Pärnu Koolide Sihtasutusega, millel lubati käesoleval aastal võtta

Kuna Eestis ajakirjandus ei ole väga välja arenenud veel ja see ei eksisteeri väga kaua, siis ei saa meie meediat mingisse kindlasse meediasüsteemi kirjutada. Aga Eestil on midagi ühist mõninga nendest. Näiteks kui uurida Eesti meediat Kesk-Euroopa meediasüsteemiga (Hallini ja Mancini näitel), siis võib öelda, et meie ajakirjanduses on tõesti suur mõju riigi poolt ning riik omab mingit jõudu meedia üle, aga samas on olemas ka ajakirjaniku vabadus. Sõnavabadus. Igaühel on olemas enda arvamus ja seda võib kirjutada või välja öelda. Kesk-Euroopa meediasüsteemi iseloomustab ka tugev ajakirjanike professionalism. Selles osas mina natukene kahtlen. Ma olen kindel, et meie ajakirjanike seas on väga palju häid ja kogenuid inimesi. Kuid mind paneb kahtlema meie meedia profesionaalsus, kui tööle võetakse

Lapse areng sotsiaalses keskkonnas – meediakasvatuse osa 1. Keskkonda kui indiviidi arengu mõjutajat on kõige täpsemini avanud Uri Bronfenbrenner (1979) oma bioökoloogilise teooriaga, kus defineeritakse neli vastastikuste mõjude süsteemi, mis mõjutavad inimese arengut ja rolli ühiskonnas: Kuidas vaadelda selle süsteemi taustal meedia mõjutusi ja meediakasvatuse võimalusi või rolli – lähtudes ainest „Lapse areng sotsiaalses keskkonnas “ kui tervikust? (1p) Meedia on seotud kõigi nelja süsteemiga- mikrosüsteem, makrosüsteem, eksosüsteem ja mesosüsteem. Nede omavaheline seos meediaga on tihe ning seetõttu peaksid ka kõik nende süsteemide esindajad ja nende süsteemidega seotud tegelased olema huvitatud lapsele meedia õpetamisest. Meediat on oluline õpetada lastele meediat selleks, et and suudaksid mõista ja

4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Meediale pakutav info peab olema uudisväärtuslik vastava meediakanali tarbijate seisukohast, kusjuures uudisväärtuslikkuse üle otsustamisel on peakriteerium see, kas teema on värske ja päevakajaline, lugejatele lähedane ja teatud mõtte ebatavaline. Uudisväärtust lisavad ka mõju lugejale, prominentide osalemine ja konfliktsus. Niisiis, meedia kujutab endast neid tehnilisi vahendeid, mis hõlmavad kogu vaimse liikumise, võimaldades kultuurilise ja sotsiaalse pärandi edastamise ühtedelt inimestelt teistele ka nägemise - ja kuulmisulatusest kaugemate ehk siis suurte vahemaade taha. Meedia all tuleks mõista veel palju enamat, kui vaid tehnilisi vahendeid.

Nt earollid, soorollid, klassirollid Aktant(rollitäitja) ja indiviid on erinevad Indiviid- on väärtus omaette, see et keegi täidab orgis mingit rolli ei ütle midagi indiviidi kui terviku kohta Rolli tegevuse meedias määrab institusiooni normatiivne tase ehk orgi väärtused ja normid. Institusiooni kaudu teistuvad ühiskonna vajadused väärtused ja normid. Ajaleht on kollektiivne organisaator Autoritaarses ühiskonas meedia ülevalt alla, kontrollitud ja juhitud, kujundab avalikku arvamust Demokraatilik meedia on inimeste teenistuses, Avalik arvamus kujuneb alt üles Rollikäsitluses on vahendaja ja mõjutaja – need on üksteisele vastaspooled Mõjutaja – propagandist, pooldab midagi ja mis sellele lähenemisviisile kasulik ei ole lendab prügikasti Vahendaja –erapooletu, sõltumatu, Konstruktivistlik ja süsteemiteoreetiline lähenemisviis

) Pressiteade on meediakanalitesse edastatud teade, mis üldjuhul sisaldab pressiteate väljastajaga seotud uudist või seisukohavõttu. Ehkki pressiteade on pigem suhtekorralduslik kui ajakirjanduslik žanr, peab edukas pressiteade vastama ajakirjanduslikele nõudmistele, kuna see on suunatud eelkõige ajakirjanikele, kasutamiseks ajakirjandusliku algmaterjalina. Pressiteade peab äratama ajakirjanikes huvi, seepärast peab see sisaldama midagi uudislikku, mille kajastamisest meedia oleks huvitatud. Selleks võib olla nii uus, algupärane uudis (nt teade mingi ürituse toimumisest, raamatu ilmumisest, saavutusest või auhinnast) kui ka jätk juba ajakirjanduses käsitletud teemale (kellegi kommentaar meedias käsitletud uudisele, vastus kellegi avalikule sõnavõtule, väite ümberlükkamine vms).

Inimene viibib meedia mõjuväljas kogu oma elu. Meie kaasaegses maailmas me ei kujuta ette elu ilma meediata. Kui vaadata mõnda aega tagasi, siis meedia oli nii kontrollitav ja usaldusväärvne, kuna informatsioon oli seal piiratud. Meie maailmas meedia on kõigile, see on hästi kättesaadav ning meedia on ümber meid. Kui ärkan hommikul üles, lähen vanni, seal mängib raadio ja ma kuulan uudiseid, siis lähen jälle tuppa, lülitan arvuti sisse ja loen ajalehte, pärast seda ma lähen ühikast välja, ja seal ka võib leida mõni ajalehte. Lähen mööda tänavat ja näen igasuguseid reklaame, kauplustest ka, ja seal mõnikord uudised on ka. Ühe sõnaga meedia on ümber meid, aga me ei pane seda tähele. Me lihtslat kuulame seda kõike ja eriti ei mõtle selle peale,

Meedia Inimesed on läbi aegade infot talletanud ja edastanud väga erinevail moel. Teabe levitamise vahendid ehk meedia on inimkonna ajaloo jooksul väga palju muutunud, näiteks kunagiste teabekandjate savitahvli,pärgamendi ja papüüruste asemel on tänapäeval paber ja tahvelarvuti. Ka on muutunud kutselise ajakirjanduse roll ühiskonnas. Esimesed ajakirjad olid teadusajakirjad (loodus- ja arstiteaduslikud), aga ka õpetusliku sisuga ehk niinimetatud moraaliajakirjad. Tööstuslik pööre 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandil tõi kaasa olulisi muutusi, mis andsid tõuke meedia arengule