Kumulatsioon ühes morfeemis on mitu tähendust Kvantitatiivne sotsiolingvistika tegeleb keeleüksuste varieerumise täppisanalüüsiga Lause koosneb ühest või mitmest üksteisele järgnevast sõnast Lingua franca keel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad Lingvistika keeleteadus tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga Logograafiline kirjaviis kirjaviis, milles üks märk vastab ühele sõnale Markeerimatus mingi keelevormi tavalisus Markeeritus mingi keelevormi erilisus Metafoor sõna/väljendi kasutamine ülekantud tähenduses, kujundlikult Metakeel keel, mille abil kirjeldatakse mingit teist keelt Mitmeliikmeline opositsioon vastandus grammatilise kategooria liikmete vahel, mõned markeerimata ja teised markeeritud Modaalsus kõneleja ei iseloomusta sündmust otse, vaid oma suhtumise kaudu Moodustaja ühest/mitmest sõnast koosnev üksus, millel teatud funkts suuremas
süntaktilise ja tähendusliku terviklikkuse ning intonatsiooni põhjal (lause lõpus tavaliselt intonatsioon, st põhitoon langeb ning tekivad pikemad pausid) Lingua franca: on abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad. Tihti on tegu seguga mitmest keelest. Lingvistika: (keeleteadus) loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus Logograafiline kirjaviis: kirjaviis, milles üks märk vastab ühele sõnale (nt hiina) Markeerimatus: mingi keelevormi tavalisus, loomulikkus, lihtsus Markeeritus: mingi keelevormi erilisus, ebatavalisus, keerukus Metafoor: mõtlemise mehhanism, ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises valdkonnas Metakeel: keel, mida kasutatakse loomulike keelte kirjeldamiseks. Metakeeleks võivad olla grammatilised formalismid või ka mingi loomulik keel, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega.
kõnes eristatav süntaktilise ja tähendusliku terviklikkuse ning intonatsiooni põhjal (lause lõpus tavaliselt intonatsioon, st põhitoon langeb ning tekivad pikemad pausid) Lingua franca on abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad. Tihti on tegu seguga mitmest keelest. Lingvistika(keeleteadus)- loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus Logograafiline kirjaviis - kirjaviis, milles üks märk vastab ühele sõnale (nt hiina) Markeerimatus - mingi keelevormi tavalisus, loomulikkus, lihtsus Markeeritus - mingi keelevormi erilisus, ebatavalisus, keerukus Metafoor - mõtlemise mehhanism, ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises valdkonnas Metakeel - keel, mida kasutatakse loomulike keelte kirjeldamiseks. Metakeeleks võivad olla grammatilised formalismid või ka mingi loomulik keel, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega. Mitmeliikmeline opositsioon - vastandus grammatilise kategooria liikmete vahel,
Labiaalsete vokaalide ü, ö tootmiseks kulub rohkem artikulatoorset pingutust kui illabiaalsete vokaalide i, e tootmiseks. Selline tasakaalu puudumine iseloomustab tegelikult kõiki keele allsüsteeme. Põhilisemat ja lihtsamat opositsiooni nimetatakse markeerimata liikmeks, keerulisemat markeeritud liikmeks. Opositsiooni liikmete ebasümmeetria kajastub keelekasutuses. Markeerimata liige on lihtsam ja/või optimaalsem kui markeeritud liige. Markeerimatus on seotud loomulikkusega - markeerimata foneemide tootmine on vähem vaeva nõudev kui markeeritud foneemide kasutamine. Fonoloogia haru, mis tegeleb selliste probleemide uurimisega häälikusüsteemide ja fonoloogiliste protsesside analüüsis, nimetatakse loomulikuks fonoloogiaks. Markeerituse põhimõte ei ole siiski mingi alati kehtiv, loodusseaduse sarnane üldistus. Fonoloogiliste opositsioonide neutraliseerumine
Vaba morfeem võib oma suvalise allomorfi kujul esineda iseseisva sõnavormina, ilma et temaga kohustuslikult liituks teisi morfoloogilisi elemente; nt punane, tool, see, söö, all, eriti, kui, hästi, ja, ai võib mõnikord esineda liitsõnades, milles ta ei ole vaba, nt inglise keeles some-one, every-one. Some, every ja one on üldiselt vabad, kuid nendes sõnades on nad leksikaliseerunud liitsõnade osadeks. 35. Grammatiline kategooria VT ül. 20 36. Markeeritus ja markeerimatus Markeerimatus mingi keelevormi tavalisus loomulikkus, lihtsus. Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre, olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud ((nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses). Markeerimata foneemide tootmine on vähem vaeva nõudev kui markeeritud foneemide tootmine. Neid kasutatakse rohkem, st neil on suurem funktsionaalne
patsient – tegevuse vastuvõtja (kokk keetis SUPI) kogeja – tegevuse vastuvõtja (TÜDRUK nägi lilli) topik - referent, mille kohta lause lisab uut infot või mille kohta küsitakse uut infot fookus - lause osa, mis annab edasi uut informatsiooni. Markeeritus – markeeritud liige on morfoloogilise tunnusega (nt –d sõnas koerad on mitmuse tunnus), koer on markeerimata. AGA ei pruugi olla morfoloogilise tunnusega Markeerimatus – loomulikkus. Morfoloogiline nähtus on markeerimata, kui see on laialt levinud erinevates keeltes, omandatakse lastekeeles varakult, on keeles laia levikuga jne. Genitiivatribuut - Omastavaline täiend ehk genitiivatribuut on lauses omastava käände vormis esinev nimisõnaline täiend, nt minu auto. Nagu milline tahes omastavas käändes sõnavorm vastab omastavaline täiend küsimustele kelle? mille?.
sõnadeks. 23. Morfeemianalüüs morfoloogiline segmentimine. 24. Morfeem, morf, allomorf Morfeem on väikseim tähendusega keeleüksus. Morf on morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf on morfeemi variant. 25. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega või sõnadega. Seotudmorfeem on enamasti grammatilise tähendusega. 26. Markeeritus ja markeerimatus Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme. Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre, olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses). 27. Glossimine grammatilise info lisamine. 28. Reduplikatsioon morfoloogiliste elementide liitmise vorm, tüve täielik kordumine. 29
Seotud morfeemide liigid: 1) Afiksid - sufiksid - infiksid - prefiksid 2) ???????????? 36. Grammatiline kategooria Grammatilise kategooria liikmed: · väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi · esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) · väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil 37. Markeeritus ja markeerimatus Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme. Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre, olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses). 38. Sõna??????????????? Sõna määratlusest: paus ja vahe; lahutamatus, üksiesinemine, foneetilised piirid ja semantilise üksusega staatus. 39
Seotud morfeemide liigid: 1) Afiksid - sufiksid - infiksid - prefiksid 2) ???????????? 36. Grammatiline kategooria Grammatilise kategooria liikmed: · väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi · esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) · väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil 37. Markeeritus ja markeerimatus Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme. Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre, olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses). 38. Sõna??????????????? Sõna määratlusest: paus ja vahe; lahutamatus, üksiesinemine, foneetilised piirid ja semantilise üksusega staatus. 39
Seotud morfeemide liigid: 1) Afiksid - sufiksid - infiksid - prefiksid 2) ???????????? 36. Grammatiline kategooria Grammatilise kategooria liikmed: väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil Markeeritus ja markeerimatus Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme. Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre, olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses). 38. Sõna??????????????? Sõna määratlusest: paus ja vahe; lahutamatus, üksiesinemine, foneetilised piirid ja semantilise üksusega staatus. 39
tähendust), nt loog : loo ja käskiva kv vorm looma verbist või pood : poe ja käskiva kv vorm pugema-verbist; lugevat (v-kesksõna osastav ja kaudse kv vorm > päritolult seotud). Kategooriaks nimetatakse morfoloogiliste tunnustena vormistuvaid üksteist välistavate grammatiliste tähenduste klasse, nt arvukategooria, käändekategooria, ajakategooria, pöördekategooria jne. Markeeritus ja markeerimatus –grammatiliste tunnustega varustatus v tunnuse puudumine. Mõisted on teineteisega otseseoses: mis on keeles tavaline, loomulik, on vormiliselt markeerimata e tunnuseta, ja mis pole optimaalselt loomulik ega tavaline, on markeeritud e tunnusega vormistatud. Morfotaktika – morfeemide järjestumise ja üksteisega liitumise reeglistik, mis eesti keeles on üldjuhul järgmine: LIHTTÜVI – LIITED – TUNNUSED – LÕPUD
kõnes eristatav süntaktilise ja tähendusliku terviklikkuse ning intonatsiooni põhjal (lause lõpus tavaliselt intonatsioon, st põhitoon langeb ning tekivad pikemad pausid) Lingua franca: on abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad. Tihti on tegu seguga mitmest keelest. Lingvistika: (keeleteadus) loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus Logograafiline kirjaviis: kirjaviis, milles üks märk vastab ühele sõnale (nt hiina) Markeerimatus: mingi keelevormi tavalisus, loomulikkus, lihtsus Markeeritus: mingi keelevormi erilisus, ebatavalisus, keerukus Metafoor: mõtlemise mehhanism, ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises valdkonnas Metakeel: keel, mida kasutatakse loomulike keelte kirjeldamiseks. Metakeeleks võivad olla grammatilised formalismid või ka mingi loomulik keel, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega. Mitmeliikmeline opositsioon: vastandus grammatilise kategooria liikmete
liide, sm kO küsimus) 40. Grammatiline kategooria Grammatiline kategooria liikmed 1)väljendavad samasse mõistelisse valdkonda (nt AEG) kuuluvaid tähendusi; 2)esinevad üksteisega vastanduvalt (st korraga ei saa esineda näiteks kaht aja valdkonda kuuluvat morfeemi, millest üks väljendaks olevikku ja teine tulevikku); 3)väljenduvad ühe keele sees tavaliselt sarnasel viisil (nt ajatunnus markeeritakse verbisufiksiga vms). 41. Markeeritus ja markeerimatus Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme. (NT arv: ainsus mitmus; kääne: nimetav muud; aeg: olevik muud; tegumood: aktiiv passiiv, isikuline umbisikuline; kõne: jaatav- eitav). Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre, olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam
) · Vaba ja seotud morfeem (kui seotud morfeem on seotud nõrgalt, siis nimetatakse kliitik, nt ee k g/ki-liide, ms kO küsimus, ingl k genitiivi s) · Grammatiliste kategooriate omadused (ühes keeles üsna stabiilne hulj, fikseeritud positsioon, üldine tähendus, kohustlikkus, kuuluvus sõna juurde/külge) · Afiksid (pre-, in- ja sufiks + tsirkumfiks, vrd sks k ge+mach+t) · Tagalogi k hiraman 'laenama'; h-in-iraman 'laenas' · Markeeritus ja markeerimatus (nt arv: ainsus-mitmus; kääne: nimetav muud; aeg: olevik-muud; tegumood: aktiiv passiiv, isikuline umbisikuline; kõne: jaatav eitav) markeerimata on lihtsam vorm teen ja markeeritud on teeme · Sõna määratlemisest (paus ja vahe lahtuamatus, üksiesinemine, foneetilised priirid, semantilise üksuse staatus: tavaline sõna? ebatavaline sõna?). · Grammatiseerumine; grammatika ja leksika suhe. tekkimise protsessid, see võib olla
tunnustena vormistuvaid üksteist välistavate tähenduste klasse, nt arvukategooria, käändekategooria, ajakategooria, pöördekategooria jne. Samasse abstraktsesse mõistevaldkonda kuuluv tähendus; esinemine üksteisega vastanduvalt; väljendumine sarnasel viisil (nt tegumoetunnus verbisufiksi abil). Grammatilist tähendust, mida morfoloogiline tunnus või selle puudumine väljendab, nimetatakse selle liikme kategoriaalseks tähenduseks. 14) Markeeritus ja markeerimatus mõisted on teineteisega otseseoses: mis on keeles tavaline, loomulik, on vormiliselt markeerimata e tunnuseta, ja mis pole optimaalselt loomulik ega tavaline, on markeeritud e tunnusega. 15) Morfotaktika morfeemide järjestumise ja üksteisega liitumise reeglistik, mis eesti keeles on üldjuhul järgmine: LIHTTÜVI LIITED 2 TUNNUSED LÕPUD. Erandiks ki-liidepartikkel. Nt ela-mu-te-ni-gi. 16) Morfoloogiline
annaabi.ee 
