metalliooni laeng: Fe+3(OH-1)3 Kirjuta järgmiste aluste nimetused: · Fe(OH)3 · Zn(OH)2 · KOH · Fe(OH)2 · Ca(OH)2 · Cr(OH)3 · LiOH Kontrolli aluste nimetusi · Fe(OH)3raud(III)hüdroksiid · Zn(OH)2 tsinkhüdroksiid · KOH kaaliumhüdroksiid · Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid · Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid · Cr(OH)3 kroom(III)hüdroksiid · LiOH liitiumhüdroksiid Koosta järgmiste aluste valemid: · naatriumhüdroksiid · magneesiumhüdroksiid · vask(II)hüdroksiid · alumiiniumhüdroksiid · baariumhüdroksiid · kaaliumhüdroksiid · mangaan(II)hüdroksiid · liitiumhüdroksiid Kontrolli aluste valemeid · naatriumhüdroksiid NaOH · magneesiumhüdroksiid Mg(OH)2 · vask(II)hüdroksiid Cu(OH)2 · alumiiniumhüdroksiidAl(OH)3 · baariumhüdroksiid Ba(OH)2 · kaaliumhüdroksiid KOH · mangaan(II)hüdroksiid Mn(OH)2 · liitiumhüdroksiid LiOH Aluste keemilised omadused:
OKSIIDID-liitained,mis koosnevad kahest ALUSED e. HÜDROKSIIDID- ainest(neist 1 on hapnik.o-a. -2.) liitained, mis koosnevad Na2O-naatriumoksiid metallkatioonist ja ühest või mitmest MgO-magneesiumoksiid OH- anioonist CaO-kaltsiumoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid Fe2O3-raud(3)oksiid Fe(OH)3-raud(3)hüdroksiid Cu2O-vask(1)oksiid NaOH-naatriumhüdroksiid N2O5-dilämmastikpentaoksiid KOH-kaaliumhüdroksiid P2O5-difosforpentaoksiid Ba(OH)2-baariumhüdroksiid CO-süsinik(2)oksiid Ca(OH)3-kaltsiumhüdroksiid N2O3-dilämmastiktrioksiid LiOH-liitiumhüdroksiid
Ta on metall. Berülliumist on ta pehmem ja plastilisem. Keemilised omadused Magneesium on keemiliselt küllaltki aktiivne. Magneesium on nii tugev redutseerija, et ta reageerib ägedalt kuiva jääga: 2Mg + CO2 2MgO + C . Magneesium oksüdeerub magneesiumoksiidiks ja kuiv jää redutseerub tahkeks süsinikuks. Magneesium redutseerib ka vääveldioksiidi vabaks väävliks. Tavalisel temperatuuril magneesium vees ei korrodeeru. Reageerimine külma veega on väga aeglane, sest reaktsioonisaadus magneesiumhüdroksiid on halvasti lahustuv. Kuumutamisel reaktsioon kiireneb, sest magneesiumhüdroksiid hakkab paremini lahustuma; eraldub ka gaasiline divesinik: Mg + 2H2O = Mg2+ + 2OH + H2 . Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg2+- ioonid: tekib sool. Erandiks on vesinikfluoriidhape ja fosforhape, milles magneesium lahustub raskesti ning magneesiumi pinnale tekib edasist reageerimist takistav soolakiht. Aluseliste
hapniku sisalduse,--------hapnikhapped: H₂SO₄- väävelhape; Hapnikuta happed: HCl-vesinikkloriidhape c. tugevuse järgi?-------tugevad happed: HCl-vesinikkloriidhape; Nõrgad happed: H₂CO₃-süsihape Tooge igal juhul näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus). 4. Kuidas liigitatakse aluseid lahustuvuse (tugevuse) järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus).--------Vees lahustuvad alused ehk Leelised: LiOH- liitiumhüdroksiid; Vees praktiliselt lahustumatud: Mg(OH)₂- magneesiumhüdroksiid 5. Liigitage järgmised ained anorgaaniliste ainete põhiklassidesse: a. K2SO4--Sool c. P4—Allotroop/lihtaine e. Ca(HCO3)2--Vesiniksool g. H2TeO4--Hape b. Mn(OH)4--Alus d. CrO--Oksiid f. Sr—Lihtaine h. N2O--Oksiid 6. Andke nimetused järgmistele ainetele: a. Sn(OH)4—Tina(IV)hüdroksiid c. I2O7—Dijoodheptaoksiid e. CuSO3— Vasksulfit b. Ni2(SO4)3—Nikkel(III)sulfaat d. HNO2—Lämmastikushape f. FeS— Raudsulfiid 7. Millised järgmised väited on õiged, millised valed
alumiiniumaminoatsetaat) ESOMEPRASOOL Zantac) MISOPROSTO MAALOX (Nexium) FAMOTIDIIN (alumiiniumhüdroksiid + OL (Artrotec) PANTOPRASOOL (Famosan) magneesiumhüdroksiid) (Controloc) RENNIE Suurendavad limaskesta LONSOPRASOOL Inhibeerivad maohappe (kaltsiumkarbonaat + verevarustust ja sekretsiooni
KEEMIA EKSAM 2014 1. Kirjuta nimetused valemina välja: Dilämmastikoksiid – N2O Alimiiniumoksiid –Al2O3 Magneesiumhüdroksiid –Mg(OH)2 Raud (III)oksiid –Fe2O3 Naatriumnitraat –NaS 2. Anna nimetus: H2 S DiVesiniksulfiidhape H 2 C O3 Süsihappe 32−¿ Sulfit SO ¿ −¿ 2 Nitrit NO¿ −¿¿ Jodiid I 3. Määra keemiline side NaCl iooniline side F2 kovalentne mittepolaarne side NO2 kovalentne polaarne side −¿¿
b. SO3 on happeline oksiid? 10. Kirjutage ja tasakaalustage järgmised reaktsioonivõrrandid. a. vask + hapnik b. väävel + hapnik c. naatrium + väävel d. tseesiumoksiid + vesi e. dilämmastikpentaoksiid + vesi f. ränidioksiid + kaltsiumoksiid g. vesinikbromiidhape + alumiinium h. ränihape + baariumhüdroksiid i. väälishape + alumiiniumoksiid j. vesinikjodiidhape + kaaliumkarbonaat k. magneesiumhüdroksiid + süsinikdioksiid l. liitiumhüdroksiid + raud(III)nitraat m. hõbenitraat + alumiiniumkloriid n. nikkel(II)sulfaat + magneesium o. vask(I)hüdroksiidi lagunemine p. fosforhappe lagunemine q. magneesiumkarbonaadi lagunemine 11. Millised järgmised ained võivad omavahel (paarikaupa) vesilahuses reageerida: a. baariumnitraat, d. naatriumoksiid, b. väävelhape, e. kaaliumsulfiid? c
HÜDROKSIIDID EHK ALUSED Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. pH>7 Koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest. ALUSTE LIIGITAMINE VEES LAHUSTUVUSE JÄRGI 1. Vees lahustuvad hüdroksiidid ehk LEELISED. Need on tugevad alused. NaOH.............................. Ca(OH)2 .................................. baariumhüdroksiid ............ Ca(OH)2 2. Vees praktiliselt lahustumatud hüdroksiidid. Need on nõrgad alused. Nt. magneesiumhüdroksiid ........ raud(III)hüdroksiid ........ Pb(OH)2 .............................. CuOH ................................. Zn(OH)2 ............................. Fe(OH)3 4. SOOLAD Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad (aluse)katioonidest ja (happe)anioonidest. kaaliumkarbonaat .......... alumiiniumsulfaat ........ raud(II)nitraat.............. kaltsiumfosfaat ........... vask(II)sulfit ..............
(2)=CaSO(4)+H(2)O *CO(2)+2Fe[OH](3)=/Fe(2)[CO(3)](3)+3H(2)O Alus+sool=hüdroksiid+sool (mõlemad peavad vees lahustuma, sool peab olema nõrga happeline sool) *2LiOH+FeS=Fe[OH](2)+Li(2)S *CuSO(4)+2NaOH=Cu[OH] (2)+Na(2)SO(4) *liitiumhüdroksiid-LiOH-I- *raud(II)hüdroksiid-Fe(OH)(2)-II-+ *kroom(III)hüdroksiid-Cr(OH)(3)-III- *alumiinium(III)hüdroksiid-Al(OH)(3)-III-+ *plii(IV)hüdroksiid-Pb(OH)(4)-IV-+ *vask(II)hüdroksiid-Cu(OH)(2)-I-+ *magneesiumhüdroksiid-Mg(OH)(2)-II-+ *raud(III)hüdroksiid-Fe(OH)(3)-III-+ *tsink(II)hüdroksiid-Zn(OH)(2)-II-+ *rubiidiumhüdroksiid-RbOH-I- *Indiumhüdroksiid-In(OH)(3)-III
pimestava valge valgusega magneesiumoksiidiks. Suuremate kompaktsete metallitükkidena ei ole magneesium eriti tuleohtlik. Magneesium on nii tugev redutseerija, et ta reageerib ägedalt kuiva jääga. Magneesium oksüdeerub magneesiumoksiidiks ja kuiv jää redutseerub tahkeks süsinikuks. Magneesium redutseerib ka vääveldioksiidi vabaks väävliks. Tavalisel temperatuuril magneesium vees ei korrodeeru. Reageerimine külma veega on väga aeglane, sest reaktsioonisaadus magneesiumhüdroksiid on halvasti lahustuv. Kuumutamisel reaktsioon kiireneb, sest magneesiumhüdroksiid hakkab paremini lahustuma ja eraldub ka gaasiline divesinik. Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt. Erandiks on vesinikfluoriidhape ja fosforhape, milles magneesium lahustub raskesti ning magneesiumi pinnale tekib edasist 2 reageerimist takistav soolakiht. Aluseliste lahustega reageerib vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht
vee või veeauruga) on aluseliste omadustega valged tahked ained, mis reageerivad nii hapete kui happeliste oksiididega. IIA rühma metallide hüdroksiidid on valged tahked ained, mis lahustuvad vees vähem kui leelismetallide hüdroksiidid. Kaltsiumhüdroksiid on suhteliselt tugev alus, leelis, vees lahustub vähe. Kustutatud lubjale vee lisamisel tekib valge piimjas lubjapiim, millest flirtimisel saadakse lubjavesi. Kaltsium- ja magneesiumhüdroksiid reageerivad nii hapete kui happeliste oksiididega, kuumutamisel jagunevad veeks ja oksiidiks. Kaltsium- ja magneesiumsoolad on valdavalt ioonilise sidemega valged tahked ained, lahustuvad vähem kui leelismetallide soolad. Kaltsiumsulfaat esineb tavaliselt kipsina (valge, suhteliselt pehme ja kergesti murenev tahke aine; mõõdukal kuumutamisel tekib põletatud kips; meditsiinis, ehituses). Looduses esineb kaltsium CaCO3-na (marmor, lubjakivi, kriit, paas), millest happe lahusega
9 nona- 10 deka- CO2- Süsinikdioksiid 14. Vesinik Saamine- elektrolüüsiga Redutseerub - lahutab elektrone - Oksüdeeruja Oksüdeerub - Liidab elektrone - Redutseeruja 15. Happed HCl- Soolhape/Vesinikkloriidhape HNO- Lämmastikhape H2SO4- Väävelhape H3PO4- Fosforhape H2SO3- Väävlishape H2S- divesiniksulfiidhape 16. Alused. NAOH- Naatriumhüdroksiid KOH- Kaaliumhüdroksiid MG(OH)2- Magneesiumhüdroksiid Al(OH)3- Alumiiniumhüdroksiid Leelised- 1a rühm. Reageerivad veega Leelismuldmetallid- Lahustuvad vees (BA(OH)2 jne Nõrgad alused- Ei lahustu vees. Tuntumad alused: NaOH- Seebikivi Ca(OH)2- Kustutatud lubi 17. Soolad Tekivad vahetusreaktsioonil happe ja aluse vahel. Cl- kloriid PO4- fosfaat CO3- Nitraat F- Fluoriid S- Sulfiid SO4- Sulfaat SO3- Sulfit I - jodiid Br- Bromiid Tuntumad soolad: NaCl- Keedusool Na2CO3- Pesusooda
CaO- oksiid; SO3- vääveltrioksiid P4O10- tetrafosforheksaoksiid; Fe2O3-diraudtrioksiid H2SO3-väävlishape-hape; H3PO4-fosforhape CuSO4-vask(II)sulfaat- sool; BaCl2-baariumkloriid Ca(NO3)2-kaltsiumnitraat; Na2CO3-naatriumkarbonaat AgNO3-hõbenitraat; Al2(SO3)2-alumiiniumsulfiit Na2S-naatriumsulfiid; K2SiO3-kaaliumsilikaat Mg(OH)2- magneesiumhüdroksiid- alus KOH-kaaliumhüdroksiid ; Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid LiOH- liitiumhüdroksiid Baarium-baariumoksiid- baariumhüdroksiid- baariumnitraat 2Ba+O2->2BaO; BaO+H2O->Ba(OH)2 Ba(OH)2+2HNO3->Ba(NO3)2+2H2O Fosfor-fosfor(V)oksiid-fosforhape-kaltsiumfosfaat 4P+5O2->P4O10; P4O10+6H2O->4H3PO4 2H3PO4+3CaO->Ca3(PO4)2+3H2O Väävel-vääveldioksiid-väävlishape-naatriumsulfit S+O2->SO2; SO2+H2O->H2SO3 H2SO3+2Na->Na2SO3+H2 Vask(II)hüdroksiid-vask(II)oksiid- vask(II)sulfaat-vask
magneesiumoksiidiks (MgO). Suuremate kompaktsete metallitükkidena ei ole magneesium eriti tuleohtlik. [2] Magneesium on nii tugev redutseerija, et ta reageerib ägedalt kuiva jääga: 2Mg + CO2 2MgO + C. Magneesium oksüdeerub magneesiumoksiidiks ja kuiv jää redutseerub tahkeks süsinikuks. Magneesium redutseerib ka vääveldioksiidi vabaks väävliks. Tavalisel temperatuuril magneesium vees ei korrodeeru. Reageerimine külma veega on väga aeglane, sest reaktsioonisaadus magneesiumhüdroksiid on halvasti lahustuv. Kuumutamisel reaktsioon kiireneb, sest magneesiumhüdroksiid hakkab paremini lahustuma; eraldub ka gaasiline divesinik: Mg + 2H2O = Mg2+ + 2OH + H2. Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg 2+-ioonid: tekib sool. Erandiks on vesinikfluoriidhape ja fosforhape, milles magneesium lahustub raskesti ning magneesiumi pinnale tekib edasist reageerimist takistav soolakiht. Aluseliste lahustega reageerib
Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa, Suurbritannia Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained Magneesium on perioodilisussüsteemi tabeli II A rühma element. Looduses esineb teda ainult ühendites, põhiliselt kas dolomiidis või magneesiumkloriidis, mida leidub merevees. Magneesium põleb õhus heleda valge leegiga. Magneesiumhüdroksiid (Mg(OH)2) on valge tahke, vees vähelahustuv aine. Ta on alus ja neutraliseerib seetõttu happeid. Magneesiumsulfaat (MgSO 4) on valge tahke aine, mida kasutatakse lahtistina, naha töötlemiseks ja tulekindlates materjalides. Magneesiumoksiid (MgO) on valge tahke aine, vees vähe lahustuv aine, hapetega reageerimisel moodustab magneesiumisooli. Tal on väga kõrge sulamistemperatuur, seetõttu kasutatakse teda ahjuvoodrite koostises. Magneesiumi avastamislugu:
Magneesium on nii tugev redutseerija, et ta reageerib ägedalt kuiva jääga: 2Mg + CO2 → 2MgO + C . Magneesiumoksüdeerub magneesiumoksiidiks ja kuiv jää redutseerub tahkeks süsinikuks. Magneesium redutseerib ka vääveldioksiidivabaks väävliks. Tavalisel temperatuuril magneesium vees ei korrodeeru. Reageerimine külma veega on väga aeglane, sest reaktsioonisaadus magneesiumhüdroksiid on halvasti lahustuv. Kuumutamisel reaktsioon kiireneb, sestmagneesiumhüdroksiid hakkab paremini lahustuma; eraldub ka gaasiline divesinik: Mg + 2H2O = Mg2+ + 2OH– + H2 . Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg2+- ioonid: tekib sool. Erandiks onvesinikfluoriidhape ja fosforhape, milles
MgCl2 + Ca(OH)2 Mg(OH)2 + CaCl2 Mg(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O 7 ÜHENDID Magneesiumi ühendid on reeglina ioonilised. Magneesiumoksiid tekib Mg põlemisel, kuid sellisel viisil saadud MgO on saastunud nitriidiga. Puhta MgO saamiseks kuumutatakse magneesiumhüdroksiidi või karbonaati. MgO lahustub vees vähesel määral ja aeglaselt, ta on termiliselt väga stabiilne, hea soojusjuhtivusega ning halb elektrijuht. Magneesiumhüdroksiid on leelis, mis lahustub vees vähesel määral ja annab valge kolloidse suspensiooni. Seda kasutatakse muuseas mao happesuse alandamiseks. , mis tekib magneesiumhüdroksiidi neutraliseerimisel maos, on kõhulahtisti. Looduses on tähtsaim Mg- ühend ilmselt klorofüll. Magneesiumi ühendid on: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS
kaltsiumoksiid, kaltsium-L-pidolaat, kaltsium-L-treonaat, kaltsiumsulfaat; 2) magneesium – magneesiumatsetaat, magneesium-L-askorbaat, magneesiumdiglütsinaat, magneesiumkarbonaat, magneesiumkloriid, magneesiumtsitraadid, magneesiumglükonaat, magneesiumglütserofosfaat, ortofosforhappe magneesiumisoolad, magneesiumlaktaat, magneesium-L-lüsinaat, magneesiumhüdroksiid, magneesiummalaat, magneesiumoksiid, magnessium-L-pidolaat, magneesiumkaaliumtsitraat, magneesiumpüruvaat, magneesiumsuktsinaat, magneesiumsulfaat, magneesiumtauraat, magneesiumatsetüültauraat; 3) raud – raud(II)karbonaat, raud(II)tsitraat, raud(III)ammooniumtsitraat, raud(II)glükonaat, raud(II)fumaraat, raud(III)naatriumdifosfaat,
Na+¹-naatrium Na2O-naatriumoksiid NaOH- naatriumhüdroksiid Aktiivsed leelismuldmetallid Ca+² -kaltsium CaO-kaltsiumoksiid Ca(OH)2- kaltsiumhüdroksiid Ba+²-baarium BaO-baariumoksiid Ba(OH)2- baariumhüdroksiid Vähemaktiivsed metallid Mg+²-magneesium MgO-magneesiumoksiid Mg(OH)2- magneesiumhüdroksiid Al+³-alumiinium Al2O3-alumiiniumoksiid Al(OH)3- alumiiniumhüdroksiid Mn+7-mangaan Mn2O7-mangaan(VII)oksiid Mn+4 MnO2-mangaan(IV)oksiid Mn+² MnO-mangaan(II)oksiid Mn(OH)2 -mangaan(II)hüdroksiid Zn+²-tsink ZnO-tsinkoksiid Zn(OH)2-tsinkhüdroksiid Cr+6-kroom CrO3-kroom(VI)oksiid
1-mono 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-okta 9-nona 10-deka //////////////// HCl vesinikkloriidhape soolhape kloriid H2SO3 väävlishape sulfiit H2SO4-väävelhape-sulfaat H2S-divesiniksulfiidhape-sulfiid H2CO3-süsihape-karbonaat H3PO4-fosforhape-fosfaat HNO3-lämmastikhape-nitraat /////////////////////// Tugevad happed HNO3 --- HCl ----H2SO4 Tugevad alused NaOH ---- KOH ---- Ba(OH)2 --- Ca(OH)2 /////////////////////////// P2O5 difosforpentaoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid(alus) Fe2O3-raud(3)oksiid Cu2S-vask1sulfiit (sool) Zn3(PO4)2-tsinkfosfaat(sool) Metall + hape = sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. (Pingerida!) Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 Metall + sool = sool + metall. Sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall. (Pingerida!) Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Li K Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au Metallide keemilised omadused:
Alumiiniumkaaliumsulfaat E 522 Alumiiniumammooniumsulfaat E 523 Naatriumhüdroksiid E 524 Kaaliumhüdroksiid E 525 Kaltsiumhüdroksiid E 526 Ammooniumhüdroksiid E 527 Magneesiumhüdroksiid E 528 Kaltsiumoksiid E 529 Magneesiumoksiid E 530 Naatriumheksatsüanoferraat (II) E 535 Kaaliumheksatsüanoferraat (II) E 536 Kaltsiumheksatsüanoferraat (II) E 538 Naatriumalumiiniumfosfaat E 541 Amorfne ränidioksiid E 551 Kaltsiumsilikaat E 552
Cu2O , HNO2 , AlCl3 , NH3 , H4SiO4 , Cl2 , Mg Reaktsioonivõrrandite koostamine. 14. Koosta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid. 1) tsink+divesiniksulfiidhape 6) süsinikdioksiid+vesi 11) magneesium+hapnik 2) alumiinium+väävelhape 7) fosforhape+kroom(III)hüdroksiid 12) kaltsiumoksiid+vesi 3) naatriumhüdroksiid+väävlishape 8) magneesiumkloriid+hõbenitraat 13) liitiumoksiid+vesi 4) süsihape+magneesiumhüdroksiid 9) alumiiniumbromiid+plii(II)nitraat 14) vääveltrioksiid+vesi 5) kaaliumkarbonaat+kaltsiumkloriid 10) alumiinium+hapnik 15) liitium + soolhape · Metalliaatomite välisel elektronkihil on enamasti vähe elektrone (1-3). A-rühma number näitab väliskihi elektronide arvu. B-rühma metallide aatomite väliskihis on enamasti 2 elektroni. · Metalliaatomite raadius on suhteliselt suur (võrreldes sama perioodi
........................metallid Seega on naatrium .........................................aktiivsusega, kui magneesium ja kaltsiumhüdroksiid on................................ alus , kui kaaliumhüdroksiid. Berülliumhüdroksiid erineb oma omadustelt tunduvalt teistest. Vees ta ei lahustu ja kuulub amfoteersete hüdroksiidide hulka ning reageerib lisaks hapetele ka leelistega 2NaOH + Be(OH)2 = Na2[Be(OH)4] naatriumtetrahüdroksoberüllaat Väga halvasti lahustub,ka magneesiumhüdroksiid, mis vaevalt värvib fenoolftaleiini , kuid talle on iseloomulikud ainult aluselised omadused ja amfoteerne ta pole, st.reageerib..................................... ,ei reageeri......................... kõikidel metallidel on aatomi väliskihis..............elektroni ja oksüdatsiooniaste ühendites on ..........., Leelismetallid ja leelismuldmetallid on tüüpilised metallid. Muldadeks kutsuti vanasti metallioksiide
kõrrega. 1.3. Maohapet neutraliseerivad ained: naatriumvesinikkarbonaat, magneesiumoksiid, alumiiniumhüdroksiid, nende ravimite toimemehhanism, kõrvaltoimed, kasutamisnäidustused. ANTATSIIDID – SOOLHAPET NEUTRALISEERIVAD – Na, Mg, Al kompleksid – maohappe neutraliseerimiseks ma liighappesuse korral (Ca-soolad ei sobi, sest soodustavad pepsinogeeni sekretsiooni nagu gastriin füsioloogiliselt) Magneesiumoksiid, magneesiumhüdroksiid, magneesiumtrisilikaat – neutraliseerivad soolhapet (reaktsioonil tekib magneesiumkloriid) – neutraliseerimine toimub pikkamööda Alumiiniumhüdroksiid – reaktsioonil tekib alumiiniumkloriid – toime kestab tunde Toimemehhanism, kasutamine: Mao liighappesuse korral, mao- ja duodenaalhaavandi ravikompleksis (lokaalne limaskesti kaitsev toime, seovad sapphappeid, Pg- de sünteesi soodustav toime)
Alumiiniumkaaliumsulfaat E 522 happesuse regulaator, stabilisaator Alumiiniumammooniumsulfaat E 523 stabilisaator, tardaine Naatriumhüdroksiid E 524 happesuse regulaator Kaaliumhüdroksiid E 525 happesuse regulaator Kaltsiumhüdroksiid E 526 happesuse regulaator, tardaine Ammooniumhüdroksiid E 527 happesuse regulaator Magneesiumhüdroksiid E 528 happesuse regulaator, stabilisaator Kaltsiumoksiid E 529 happesuse regulaator, jahu parendaja Magneesiumoksiid E 530 paakumisvastane aine Naatriumheksatsüanoferraat(II) E 535 paakumisvastane aine Kaaliumheksatsüanoferraat(II) E 536 paakumisvastane aine Kaltsiumheksatsüanoferraat(II) E 538 paakumisvastane aine
Alumiiniumkaaliumsulfaat E 522 happesuse regulaator, stabilisaator Alumiiniumammooniumsulfaat E 523 stabilisaator, tardaine Naatriumhüdroksiid E 524 happesuse regulaator Kaaliumhüdroksiid E 525 happesuse regulaator Kaltsiumhüdroksiid E 526 happesuse regulaator, tardaine Ammooniumhüdroksiid E 527 happesuse regulaator Magneesiumhüdroksiid E 528 happesuse regulaator, stabilisaator Kaltsiumoksiid E 529 happesuse regulaator, jahu parendaja Magneesiumoksiid E 530 paakumisvastane aine Naatriumheksatsüanoferraat(II) E 535 paakumisvastane aine Kaaliumheksatsüanoferraat(II) E 536 paakumisvastane aine Kaltsiumheksatsüanoferraat(II) E 538 paakumisvastane aine
Mg olulisemad ühendid (MgO, Mg(OH) 2): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Mg-ühendid on reeglina ioonilised. · Magneesiumoksiid tekib Mg põlemisel, kuid sellisel viisil saadud MgO on saastunud nitriidiga. Puhta MgO saamiseks kuumutatakse magneesiumhüdroksiidi või -karbonaati. · MgO lahustub vees vähesel määral ja aeglaselt, ta on termiliselt väga stabiilne, hea soojusjuhtivusega ning halb elektrijuht. · Magneesiumhüdroksiid on leelis, mis lahustub vees vähesel määral ja annab valge kolloidse suspensiooni. Seda kasutatakse mao happesuse alandamiseks. MgCl2, mis tekib magneesiumhüdroksiidi neutraliseerimisel maos, on kõhulahtisti. · Looduses on tähtsaim Mg-ühend ilmselt klorofüll. 18. Iseloomustage üldiselt kaltsiumiühendeid. Ca olulisemad ühendid (CaO, Ca(OH) 2, CaCO3, CaC2): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid.
magneesiumoksiidid (reageerib kuuma vee või veeauruga) on aluseliste omadustega valged tahked ained, mis reageerivad nii hapete kui happeliste oksiididega. IIA rühma metallide hüdroksiidid on valged tahked ained, mis lahustuvad vees vähem kui leelismetallide hüdroksiidid. Kaltsiumhüdroksiid on suhteliselt tugev alus, leelis, vees lahustub vähe. Kustutatud lubjale vee lisamisel tekib valge piimjas lubjapiim, millest flirtimisel saadakse lubjavesi. Kaltsium- ja magneesiumhüdroksiid reageerivad nii hapete kui happeliste oksiididega, kuumutamisel jagunevad veeks ja oksiidiks. Kaltsium- ja magneesiumsoolad on valdavalt ioonilise sidemega valged tahked ained, lahustuvad vähem kui leelismetallide soolad. Kaltsiumsulfaat esineb tavaliselt kipsina (valge, suhteliselt pehme ja kergesti murenev tahke aine; mõõdukal kuumutamisel tekib põletatud kips; meditsiinis, ehituses)
sellisel viisil saadud MgO on saastunud nitriidiga. Puhta MgO saamiseks kuumutatakse magneesiumhüdroksiidi või -karbonaati. MgO lahustub vees vähesel määral ja aeglaselt, ta on termiliselt väga stabiilne, hea soojusjuhtivusega ning halb elektrijuht. See tekib siis Mg põlemisel või Mg-ühendite lagundamisel kuumutamisega: MgCO3MgO+CO2 või Mg(OH)2MgO+H2O või Mg+H2OMgO+H2 (veeaurust tõrjub välja vesiniku). Kasutatakse tulekindlate materjalide valmistamisel ja soojusisolaatorina. Magneesiumhüdroksiid on valge pulbriline ja vees vähelahustuv aine, nõrgalt aluseliste omadustega. Soojendamisel Mg+2H2OMg(OH)2+H2. 18. Iseloomustage üldiselt kaltsiumiühendeid. Ca olulisemad ühendid (CaO, Ca(OH)2, CaCO3, CaC2): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Ioon Ca2+ on värvuseta, seepärast on Ca-ühendid värvusetud või valged. Paljud ühendid on hüdraatunud ja lahustuvad vees hästi. Vähelahustuvad või praktiliselt
annaabi.ee 
