Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailma makromajandus (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

GEOGRAAFIA

Maailma makromajandus


Majadustegevust mõjutavad tegurid:
  • Looduslik keskkond
  • Kultuuriline tagamaa
  • Tehnoloogilised võimalused
  • Tööjõu haridustase
  • Riigi poliitilised otsusesd
    Tänapäeva majandusele iseloomulikud jooned:
  • Globaliseerumine
  • Väga aktiivne rahvusvaheline majandus
  • Tööjõu aktiive liikumine
  • Välisabiprogrammid
  • Rahvusvaheliste firmade domineerimine majandses
    Majanduse aregutase sõltub otseselt ühiskonna arengutasemest, st millist tootmisviisi kasutatakse. Majandusliku arengutaseme järgi võib maailma jagada kaheks: Põhjaks ja Lõunaks.
    Seoses maailma polariseerumisega arenenud ja arenevateks riikideks (Põhjaks ja Lõunaks) on tänapäeva majanduses järgmised iseloomulikud jooned:
  • Abiprogrammide väga suur vajadus Lõunariikides.
  • Looduskasutus on paljudes maailmariikides ebaotstarbekas ( globaalsed keskkonnaprobleemid).
  • Elatakse võlgu, dendents on aga nende suurenemisele.
  • Tööjõud liigub Lõunariikdiest põhjariikidesse, sell kuid madal arengutase ei võimalda seda tööjõudu kasutada.
  • Tehnoloogiad, spetsialistid ja kapital Lõunariikides on sageli Põhjariikidest ning selle kaudu mõjutatakse Lõunariikide poliitikat.
    Majandustegevuse vormid:
  • Primaarsed majandusharud —looduskeskkonda kasutavad toorainet hankivad harud.
  • Sekundaarsed majandusharud— tooraine töötlemine (tööstus).
  • Tertsionaalsed harud—teenindavad tootvaid harusid ja inimest (transport, olmeteenisdus, välismajandus, kaubandus jne).
  • Kvarternaarne tasand—nad aitvad inimtegevusel areneda (teadus, haridus , infotööstus).
  • Kvinaarne tasand—juhtimistegevus (riikidevahelised ühendused).
    Majandustegevuse ruumilise paigutuse seaduspärasused:
  • Primaarsed harud paigutuvad vastavate loodusressursside piirkonda.
  • Sekundaarsed harud paigutataske maksimaalse kasumi teenimise eesmärgil.
  • Kõrgtehnoloogilised harud paigutatakse teadusasutuste, kvaliteetse tööjõu ning heade sidepidamisvõimalustega piirkodadesse.
  • Majandusharude globaliseerumisele on olulist mõju avaldanud infrastruktuur, st side, transpordi ja olmeteeninduse tase.
    Tootmiskompleks on omavahel seotud majandustegevuse valdkonnad, mille tulemusena jõuab tarbijani valmistoodang . Selle moodustavad kolm majandustegevuse valdkonda:
  • Põhitegevusharud
  • Äriteenuste osutamine
  • Toodangu realiseerimiseks kasutatavad teenused
    Selleks, et tootmiskompleks toimiks peab hästi väljakujunenud olema spetsialiseerumine ja koopereerumine.

    Regionaalpoliitika


    Regionaalpoliitika on riikidevahelise organisatsiooni poolt kavandatavad abinõud majandustegevuse ruumilise korralduse parandamiseks. Abinõudeks võivad olla:
  • Mahajäänud piirkondadesse infrastrukruuri abiprojektide rajamine.
  • Ettevõtluse soodsam maksustamine mahajäänud piirkondades.
  • Elanikkonna sotsiaalne ja majanduslik toetamine .

    Primaarsed majandusharud


    Põllumajandus
    Maakera maismast on põllumjandusliku maad 30% ( haritav maa—10% = 15 mln km² ja looduslik rohumaa—20%).
    Põllumajandusliku tegevuse nõuded:
  • Maa efektiivne kasutamine
  • Õige maakorraldus
  • Maa õige maksustamine
  • Rikutud maade taaskasutusesse toomine (rekultiveerimine)
  • Õigesti läbi viia maaparanduslike töid

    Agrokliima väätmete tingimused põllumajanduslikuks tegevuseks

    Ekvatoriaalne
    Liiga niiske kliima on peaaegu viljatute muldadega põllumajanduslikukus tegevuseks ebasobiv. Haritatavat maad, peamiselt istandusi, on seal kõigest 40mln hektarit, rohumaad pole
  • Vasakule Paremale
    Maailma makromajandus #1 Maailma makromajandus #2 Maailma makromajandus #3 Maailma makromajandus #4 Maailma makromajandus #5 Maailma makromajandus #6 Maailma makromajandus #7 Maailma makromajandus #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor jouksss Õppematerjali autor
    konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    29
    doc

    Geograafia materialid

    ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärjel. Puhuvad passaattuuled. Need tingimused on sademete tekkimiseks ebasoodsad ja seega ongi troopiline kliima väga kuiv. Troopilise kliimaga aladel asuvad maailma suurimad kõrbed (Sahara, Araabia ja Mehhiko kõrb jne.). Lähistroopilise kliimaga aladel on ülimalt kuum suvi, kuid pehme talv. Suvel valitsevad seal troopilised tingimused, talvel aga parasvöötme olud. Parasvööde on meile kõigile ilmselt tuttav. On see ju meie koduvööde. Ainukese vöötmena on siin neli aastaaega. Parasvöötmes on selgesti eristatavad mandriline ja mereline kliima. Mandrilist kliimat iseloomustab küllaltki jahe suvi ja pehme talv. Valitsevad läänetuuled, mis

    Geograafia
    thumbnail
    9
    doc

    10.klassi Geograafia

    Esmasektor Kutsutakse ka hankivaks sektoriks. Siia kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Mõne klassifikatsiooni puhul ka maavarade kaevandamine. Kui laiemalt vaadata siis tuleks siia liita ka toorainet töötlevad harud, nagu toiduaine-, kerge ­ ja metsatööstus. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähem arenenud ühiskondades on suurem osa inimestest hõivatud just selles sektoris. Põllumajandus Peamiseks ressursiks on põllumajandusmaa, mis maismaast hõlmab ligi kolmandiku. Põllumajandusmaa jaguneb haritavaks maaks (10%) ja looduslikuks rohumaaks (21%). Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev, see sõltub: looduslikest tingimustest, ajaloolistest iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse allharud: Taimekasvatus: teraviljad, mugul

    Geograafia
    thumbnail
    7
    doc

    Põllumajandus

    aastaajalisest jaotusest o pehme ja vihmane talv, kuum ja põuane suvi o mullad on viljakad - vihmavesi võib mäenõlvadel põhjustada erosiooni o kasvatatakse puuvilju, köögivilju ­ viinamarjad, oliivid, tsitruselised, talinisu, mais o kasvatatakse kitsi ja lambaid · Troopiline vööde o temp. ei lange kunagi alla 0' C o kõige jahedamatel kuudel temp. 15-20 o nendel aladed maailma suurimad kõrbed o põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. o kasvatatakse ­ suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuu... o kasvatatakse kaameleid ja lambaid · Lähisekvatoriaalne vööde o aastaringselt soe o sademed langevad ebaühtlaselt o sageli esineb ikaldusi põua tõttu o kasvatatakse ­ hirss, maapähkel, puuvill, riis o tegeletakse veisekarjakasvatusega

    Geograafia
    thumbnail
    22
    docx

    Loodusgeograafia ja nende kasutamine

    Loodusgeograafia ja nende kasutamine I Maa kui ressurss. Põllumajandus 1.Maailma maakasutus Põllumajandu slik maa(1/3 maast) Haritava maa hulgast sõltubki Haritav maa looduslik millise tootmisvormi valime ja rohumaa Kui odav või kallis tuleb see tootmine. õp lk 86 diagramm. Kui maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj. aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. Istandus Põllumaa ehk põld(iga aasta tootmisele. (mitmeaastane) Majanduslik künname ja külvame) Looduslikud ud 2.põllumajanduse eeldused ehk põllumajandust mõjutavad tegurid. Kliima [taimekasvu periood ehk Kapital (ressurss, mis on lood

    Põllumajandus
    thumbnail
    5
    docx

    Põllumajandus, kalandus, metsamajandus

    kõrgtehnoloogia saavutusi. Arengumaades tehakse tööd endiselt käsitsi või loomade abil algeliste põllutööriistadega. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus- e. naturaalmajanduslikuks (omatarbimine) ja turumajanduslikuks (kaubaline). Esimesel juhul kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks, kaubaliste põllumajanduse esmane eesmärk on aga toodangu müük. Agrokliimavöötmed - milliseid kultuure ja kariloomi ühes või teises maailma piirkonnas kasvatada saab, sõltub eelkõige vegetatsiooni pikkusest, sademetest, pinnamoest ja mullastikust. Taimekasvuperioodi akt. Temp. Summa alusel eristatakse agrokliimavöötmeid. Polaarkliimas on kogu aasta külm ja pm tegelemine võimatu. Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastikutingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure - redist, sibulat, varast kartulit. Taimede arengut kiirendab

    Geograafia
    thumbnail
    5
    doc

    Esmasektor

    Madalam saagikus, kuid kõrgem hind, tervislikum toodang. MAAILMA TOIDU- JA KESKKONNAPROBLEEMID · 19. saj. lõpul hakkasid Euroopa riigid järjest enam sõltuma sisseveetavatest toiduainetest. · Arenenud riikides turg toiduainetest küllastunud, põllumajandussaaduste ülejääke raske müüa. Maailmas u. 800 miljonit elanikku, kes kannatavad alatoitluse, nälja käes. Teravaim on toiduprobleem Lõuna-Aasias, Aafrikas, Andide piirkonna riikides. · Maailma toidukaubanduses on tähtsaimad müüjad Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna ja Vahemere maad. Neil on suuri toiduaine (vili, liha, piimatooted, puuviljad) ülejääke · Arengumaade probleemiks: traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, suur rahvaarv, suur asustustihedus ­ maapuudus, halvad loodusolud. · Arenenud riikides on ületootmine. Riigid piiravad või toetavad põllumajandust, rakendades põllumajanduspoliitikat.

    Geograafia
    thumbnail
    20
    docx

    PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED.

    Infoajastu põllumajandus Täielikult kaubaline, kitsalt spetsialiseerunud. Kultuuride saagikus ja loomade tootlikkus kõrge. Hästi on arenenud äriteenused. Moodne suund on ökoloogiline ehk mahepõllundus , kasutatakse peamiselt looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid. Madalam saagikus, kuid kõrgem hind, tervislikum toodang. MAAILMA TOIDU- JA KESKKONNAPROBLEEMID · 19. saj. lõpul hakkasid Euroopa riigid järjest enam sõltuma sisseveetavatest toiduainetest. · Arenenud riikides turg toiduainetest küllastunud, põllumajandussaaduste ülejääke raske müüa. Maailmas u. 800 miljonit elanikku, kes kannatavad alatoitluse, nälja käes. 10 Teravaim on toiduprobleem Lõuna-Aasias, Aafrikas, Andide piirkonna riikides. ·

    Geograafia
    thumbnail
    8
    docx

    PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS

    45° lõunalaiuseni (Argentiina, Tšiili). Suurimad tootjad on Hiina, India, Venemaa.  Mais - Kesk-Ameerikast hakkas levima Põhja-Ameerikasse ja Lõuna-Ameerikasse, hiljem Euroopasse. Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembeline taim ning seda kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, välja arvatud polaaralad ja kõrgmäestikud. Suurimad tootjad USA, Hiina ja Brasiilia.  Riis – Hiinast Aasiasse, Aasiast üle maailma. Riisi kasvatatakse kõikides maailmajagudes, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes, alates 50° põhjalaiusest kuni 40°lõunalaiuseni.[5] Riisitaimed on sooja- ja niiskuselembelised ning väga valgusnõudlikud. Mida paremad on valgustingimused, seda paremat saaki saab. Suurimad tootjad Hiina, India ja Indoneesia.  Kohv – Sai alguse Etioopiast, levis Araabiasse ja Türki. Suurimad tootjad on Brasiilia, Colombia ja Vietnam

    Põllumajandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun