50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
erki.2344
Õppematerjali autor
Kasutatud hindamismeetodi järgi jaotataksegi mõõtemääramatus tüüpideks. A-tüüpi hindamismeetodil leitud määramatust nimetatakse A-tüüpi määramatuseks ja B-tüüpi hindamismeetodil leitud määramatust B-tüüpi määramatuseks. 3 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, FÜÜSIKAINSTITUUT A-tüüpi hindamismeetodiks on eksperimendi käigus tehtud kordusmõõtmiste statistiline analüüs. A-tüüpi määramatuse näiteks on eksperimentaalne standardhälve. B-tüüpi hindamismeetodi korral on lähteinfo mujalt pärit (mitte aktuaalsetest kordusmõõtmistest) ja selle teabe alusel hinnatakse määramatust teisiti kui A-tüübi puhul. Niisiis, B-tüüpi hindamismeetod ei ole seotud mõõteseeria praktilise statistilise analüüsiga. B-tüüpi määramatust hinnatakse kogemuslikult, teoreetiliselt või muul viisil, lähtudes eeldatavast tõenäosusjaotusest.
Loenguplaan · Seos kahe tunnuse vahel kovariatsioon korrelatsioon Harilik lineaarne · Harilik lineaarne regressioonmudel Vähimruutude meetod parameetrite hinnangute leidmiseks regressioonmudel
....................................... 36 9.3. Summa ja vahe määramatus .............................................................................................. 37 9.4. Korrutise ja jagatise määramatus....................................................................................... 37 9.5. Kaudmõõtmise määramatus sõltuvate sisendsuuruste korral ............................................ 38 10. Mõõtetulemuste graafiline töötlemine ....................................................................................... 40 10.1. Katsepunktide lähendamine lähenduskõveraga................................................................. 40 10.2. Määramatuse ristide lisamine katsepunktidele .................................................................. 40 10.3. Teoreetilise mudeli kontrollimine ..................................................................................... 41 10.4
Kalibreerimisega on tegu ka siis, kui määratakse pingemõõturi skalaartegur või tehakse kindlaks skaalaga varustatud ampermeetri näitude ja voolutugevuse leppeväärtuste vahelised mõõtehälbed.Kalibreerimismenetluse erijuhtumiks ontingskaalaga varustatud mõõtevahendi gradueerimine.. Gradueerimine on aga mõõtevahendi sisendsuuruste (mõõtesuuruste, stiimulite) ja väljundsuuruste (mõõdiste, kostete) vahelise sõltuvuse või mõõtehälvete kindlaksmääramine tabeli, graafiku või valemi abil. seega kalibreerimisel saadakse arvuline tulemus mõõtehälbe väärtus koos selle väärtuse määramatusega, mis vastandmärgiga varustatuna on parandi väärtuse hinnanguks. Kokkuvõtteks võib öelda, et kalibreerimisel määratakse kindlaks mõõtevahendilt saadud mõõtesuuruse väärtuse hinnangu (näidu, mõõdise) ja selle suuruse leppeväärtuse vaheline sõltuvus. 69. Taatlus
● Kui sealiha hind tõuseb 1 sent ja loomaliha hind jääb konstantseks, siis loomaliha nõutav kogus suureneb 0,195 naela elaniku kohta aastas. ● Kui x2 suureneb ühiku võrra ja ülejäänud seletavad tunnused x3 , … xk jäävaks samaks, siis y muutub b2 võrra. ● Ceteris paribus: kõik muu jääb samaks ● bj on y marginaalväärtus xj suhtes, matemaatiliselt osatuletis 31. ANOVA tabel, F-statistiku arvutamine. ANOVA tabel N-valimi maht K-parameetrite arv F statistik on keskruutude jagatis. Allub Fisheri ehk F- jaotusele Programmis Gretl näeb ANOVA tabelit, kui mudeli aruandes valida Analysis -> ANOVA 32. Regressioonmudeli statistilise olulisuse kontrollimine F-testiga. Mudeli statistilise olulisuse kontrollimiseks kasutatakse F - testi
3 3 Viga Viga on mõõtmistulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse erinevus. Tõeline väärtus on füüsikalise suuruse ideaalselt täpne väärtus. Kahjuks jääb selle leidmine vaid unelmaks. Ükski mõõtmistulemus pole täpne ja igal mõõtmisel on alati tehtud viga. Vigade suuruse hindami- ne on eksperimendis sama tähtis kui füüsikalise suuruse enda mõõtmine, mõnikord tähtsamgi (näiteks metroloogias). Vigade arvutamine on töömahukam kui katsetulemuse leidmine, kuid see-eest lihtne toiming. Enamasti mõistetakse vea all põhiviga. See on suurim erinevus eksperimendis leitud väärtuse ja tõelise väärtuse vahel. Edaspidi on ka siin vea all mõeldud põhiviga. Kui 1 kg kaalupommi (põ- hi)viga on 1 g, siis ei või vihi mass erineda massist 1 kg rohkem kui 1 g võrra. Vea tähistamiseks lisatakse füüsikalise suuruse tähise ette täht ∆. Pikkuse l viga on niisiis ∆l. Mõõtetulemus võib
. . . . . . . . . . . . . 60 6.2 L'Hospital'i reegel piirväärtuse arvutamiseks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 62 6.3 Funktsiooni kasvamine ja kahanemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64 6.4 Funktsiooni ekstreemumid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64 6.5 Funktsiooni kumerus ja nõgusus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 66 6.6 Funktsiooni graafiku joonestamine * . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67 7 Algfunktsioon ja määramata integraal 69 7.1 Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70 7.2 Algfunktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70 7.3 Määramata integraal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Eksponentkeskmist kasutatakse, kui on tegemist: 1. Keskmise taseme leidmisega väga pikkades aegridades 2. Keskmise taseme leidmisega momentreas ja ajavahemikud on võrdsed 3. Keskmise taseme leidmisega perioodreas ja perioodid ei ole võrdsed 4. Aegreaga ja väärtuste standardhälbe arvutamise juures 5. Aegreaga ja selle tasandamise juures Valimivaatluse korral 1. Usalduspiiride laius sõltub väärtuste varieerumisest 2. Suurema valimi kasutamisel usalduspiirid laienevad 3. Valitud usaldatavus ei avalda mõju moodustatava valimi suurusele 4. Keskmine esindusviga ei sõltu valimi suurusest 5. Suurem valimi kasutamine vähendab väärtuste varieerumist üldkogumis Esindusviga on oma sisult: 1. Viga mis tekib aritmeetilise keskmise ebatäpsuse tulemusena 2. Kõikide võimalike esindusvigade harmooniline keskmine 3. Väljavõtukogumi ja üldkogumi struktuurid erinevuse tulemusel tekkinud ebatäpsus 4. Ei ükski eelnevatest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid