Loomade kohastumused eluks
vees
Kuidas kalad ja konnad hingavad?
Kuidas loomad vees liiguvad?
Karl Pütsepp
2012
Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine
samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)” alusel.
1. Selgrootud vees
• Selgrootute hulka kuuluvad putukad,
vähid, ussid , ämblikulaadsed, teod, karbid,
kaheksajalad jne.
Jõevähki jääb Eestis järjest
vähemaks. Ta on oma
elupaiga suhtes väga
nõudlik.
Kuidas selgrootud vee all
hingavad?
• Jõevähk hingab lõpustega.
• Paljud putukavastsed samuti lihtsamate
lõpusetaoliste elunditega .
• Mõnedel putukatel õhutoru (nt. vesihark ).
VESIHARK
Õhutoru
2. Kuidas kalad vees hingavad?
• Kalade hulka kuuluvad kõhrkalad (haid,
raid), sõõrsuud ( silmud ) ja luukalad
( ahven , särg, haug jne.).
• Kalad ei pea veepeale hingama tulema .
• Nad hingavad lõpustega.
I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni).
Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusünteesi. Näited: ainuraksed: amööb, hüdra jt algloomad (protistid); hulkraksed: imetajad, linnud jne. 2. Loomade kudede neli põhitüüpi: ehitus, ülesanded, näited Kattekude ehk epiteelkude: marrasknahk, limanahk, näärmekoed; ülesanne: kaitsta organismi väliskeskkonna kahjulike mõjude eest, osaleda aine- ja energiavahetuses (nt nahk) Sidekude (sageli rohke rakkudevahelise ainega): pärisnahk, luud, kõõlused, sidemed, veri; ülesandeks organite sidumine ja ainete transport nende vahel Lihaskude: silelihased ja vöötlihased; ülesanne: võimaldab organismil liikuda
Kõik kommentaarid