2017 SÄÄRE LIHASED.....................................................................................................3 Eesmine sääreluulihas................................................................................................3 Pikk varvaste sirutaja.................................................................................................4 Kaksik-sääremarjalihas..............................................................................................5 Lest-sääremarjalihas...................................................................................................6 Tagumine sääreluulihas..............................................................................................7 Pikk varvaste painutaja...............................................................................................8 Pikk pindluulihas........................................................................................................9 Lühike pindluulihas................
Talbluule Pikk Pindluu tagumiselt Suurvarba alumisele suurvarbapainutaja pinnalt pinnale Langetab pöida Pikk Sääreluu tagumiselt 2.-5. Varba alumisele varvastepainutaja pinnalt pinnale Sääremarja-kolmpealihas (algab 2 peana) Lestlihasmiselt Lest-sääremarjalihas Kolm osa ühinevad joonelt ja moodustavad Mediaalne pea: sääre alumises osas Reieluu mediaalselt võimsa kõõluse- Painutab säärt Kaksik- põndapealiselt kannakõõluse, mis
TALLINNA TEENINDUSKOOL **** ***** KT20-KES1 LIHASMAPP JUHENDAJA: SIRET RANNIK TALLINN 2020 1 Sisukord Ülajäseme pindmised lihased ........................................................................................................... 3 1. Õlavarre kakspealihas m. biceps brachii .................................................................................. 3 2. Õlavarre-kodarluu lihas m. Brachioradialis ............................................................................ 4 3. Deltalihas m. Deltoideus .......................................................................................................... 5 4. Õlavarrelihas m. Brachialis ...................................................................................................... 6 5. Trapetslihas m.trapezius ..............................................................
VAAGNAVÖÖTMELIHASED EESMINE RÜHM (1) LIHASED ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Fikseeritud alajäseme puhul Viimaselt rinnalülilt, kallutab kere ettepoole, Niude - Suur nimmelihas köikidelt nimmelülidelt ja Kinnituvad ühise kõõluse väldib tahapoole kukkumist. nimmelihas lülivaheketastelt abil reieluu pöörlile Viib reit ette ja vähesel määral te...
3. 4 M. biceps femoris Reie-kakspealihas 4. 4 M. semitendinosus Poolkõõluslihas 5. 4 M. semimembranosus Poolkilelihas 6. 4 M. plantaris Tallalihas 7. 4 M. gastrocnemius Kaksik-sääremarjalihas 8. 4 M. soleus; Lest-sääremarjalihas; ; 9. M. triceps surae Sääremarja-kolmpealihas 5 Tendo calcaneus ehk tendo Kannakõõlus ehk Achilleuse kõõlus 0. Achillis 5 M. extensor digitorum longus Pikk varvastesirutaja 1. 5 M
REIE ETTE VIIMINE, PAINUTAB JA ROTEERIB SÄÄRT SISSEPOOLE SÄÄR - Tagumine külg 1. Pikk varvastepainutaja- algab sääreluu tagumiselt pinnalt ja kinnitub 2.-5.varba põhimikule. PAINUTAB VARBAID 2. Pikk suurvarbapainutaja- algab pindluu tagumiselt pinnalt ja kinnitub suurvarba küüslüli põhimikule. PAINUTAB SUURT VARVAST 3. Sääremarja kolmpealihas-jaguneb kaheks (SUUR PEALMINE SÄÄRE OSA): KANNA PAINUTAJA/TÕSTJA Lest-sääremarjalihas- algab sääreluu tagumisel-ülemisel pinnal paiknevalt joonelt ja pindluu pealt Kaksik-sääremarjalihas- algab kahe peaga: a) reieluu mediaalselt põndapealiselt, b) reieluu lateraalselt põndapealiselt NB! Moodustavad kannakõõluse, mis kinnitub kandluu köbrule - Eesmine pind- eesküljelihased: sirutajad (varvaste sirutamine) 1. Pikk suurvarbasirutaja- algab pindluult ja kinnitub suurvarba selgmisele pinnale. SIRUTAB SUURVARVAST 2
Tervikuna:tõmbab reit taha Õrnlihas Häbemeluult Sääreluu ülaosale Painutab jalga reie suhtes ning on reie M. GRACILIS lähendaja Sääremarja- Reieluu põndad, Achielleuse kõõluse Painutab jalga; painutab säärt kolmpealihas* (Kaksik- pindluu ülemine ots varal ja lest-sääremarjalihas) kandluuköbrule M. TRICEPS SUREA Tagumine Sääreluude tagumiselt Painutavad jalga põlvest ja võimaldavad sääremarjalihas pinnalt ja reieluult tõusta varvastele (sama mis ülemine?) Jala lihased üldistavalt Lahkliha* Tupeava Pärakuava Sünnituskanali pikendus PERINEUM
põhimikule. Pikk suurvarbapainutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Pindluu tagumiselt pinnalt. Suurvarba distaalse faalanksi *suurvarba painutamine. põhimikule. Sääremarja kolmpealihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon *lest-sääremarjalihas sääreluu tagumisel- Need 3 lihast ühinevad ning moodustavad *kanna tõstmine, põlve ülemisel pinnal paiknevalt lestlihasmiselt sääre alumises osas inimese võimsaima painutamine. joonelt ja pindluu pealt. kõõluse kannakõõluse ehk Achilleuse *kaksik-sääremarjalihas algab kahe peaga: kõõluse, mis kinnitub kandluuköbrule. mediaalne pea... reieluu mediaalselt põndapealiselt, lateraalne pea... reieluu lateraalselt põndapealiselt.
Lihaste süsteem Eristatakse silelihaskude, südamelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihased kuuluvad siseelundite koosseisu ja nende kontraktsioonid ei allu inimese tahtele. Südamelihaskude moodustab südame lihaskesta ja sarnaneb ehituselt vöötlihaskoele (lihaskiud on ristivöödilised). Kuna südamelihas ei allu inimese tahtele, siis sarnaneb ta funktsioonilt silelihaskoele. Vöötlihased on tahtele alluvad lihased ning nad jagunevad skeleti- ja hahalihasteks, seede- ja hingamiselundite koostisse kuuluvateks lihasteks (keel, suulagi, neel, kõri), meeleelundite lihasteks. Skeleti- ja nahalihaseid on üle 400 lihase e muskli. Musklid moodustavad inimese kehakaalust üle 1/3 (sõltuvalt east, soost, individuaalsetest iseärasustest. Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja tervet keha. Nahalihased paiknevad pea piirkonnas. Nende ülesanne on avauste kuju ja asendi reguleerimine. Nahalihased e miimilised lihased algavad koljult ja ...
Kinnitub: lodiluule ja 1. Talbluule. b) Pikk suurvarbapainutaja (keskne kiht) - Algab: pindluu tagumiselt pinnalt. Kinnitub: suurvarba distaalse faalanksi põhimikule. c) Pikk varvastepainutaja (keskne kiht) - Algab: sääreluu tagumiselt pinnalt. Kinnitub: 2.-5. varba distaalse faalanksi põhimikule. d) Sääremarja-kolmpealihas (pindmine kiht) - koosneb kahest lihasest: · Lest-sääremarjalihas - Algab: sääreluu lestlihasmiselt joonelt ja pindluu pealt. · Kaksik-sääremarjalihas - Algab kahe peaga: mediaalne pea reieluu mediaalselt põndapealiselt. lateraalne pea reieluu lateraalselt põndapealiselt Kinnitub: sääre alumises osas moodustub võimas kõõlus: achilleuse kõõlus, mis kinnitub kandluuköbrule. Tagumise rühma lihased: toimides põlveliigesele, sääremarja-kolmpealihas painutab säärt
Kinnitub: lodiluule ja 1. Talbluule. b) Pikk suurvarbapainutaja (keskne kiht) - Algab: pindluu tagumiselt pinnalt. Kinnitub: suurvarba distaalse faalanksi põhimikule. c) Pikk varvastepainutaja (keskne kiht) - Algab: sääreluu tagumiselt pinnalt. Kinnitub: 2.-5. varba distaalse faalanksi põhimikule. d) Sääremarja-kolmpealihas (pindmine kiht) - koosneb kahest lihasest: Lest-sääremarjalihas - Algab: sääreluu lestlihasmiselt joonelt ja pindluu pealt. Kaksik-sääremarjalihas - Algab kahe peaga: mediaalne pea reieluu mediaalselt põndapealiselt. lateraalne pea reieluu lateraalselt põndapealiselt Kinnitub: sääre alumises osas moodustub võimas kõõlus: achilleuse kõõlus, mis kinnitub
Kinnitub: lodiluule ja 1. Talbluule. b) Pikk suurvarbapainutaja (keskne kiht) - Algab: pindluu tagumiselt pinnalt. Kinnitub: suurvarba distaalse faalanksi põhimikule. c) Pikk varvastepainutaja (keskne kiht) - Algab: sääreluu tagumiselt pinnalt. Kinnitub: 2.-5. varba distaalse faalanksi põhimikule. d) Sääremarja-kolmpealihas (pindmine kiht) - koosneb kahest lihasest: Lest-sääremarjalihas - Algab: sääreluu lestlihasmiselt joonelt ja pindluu pealt. Kaksik-sääremarjalihas - Algab kahe peaga: mediaalne pea reieluu mediaalselt põndapealiselt. lateraalne pea reieluu lateraalselt põndapealiselt Kinnitub: sääre alumises osas moodustub võimas kõõlus: achilleuse kõõlus, mis kinnitub
luude osadelt varbalülide liigestele. Pikk pindluult suurvarba dist. Painutab suurt varvast suurvarbapainutaja faalanksi põhimikule Pikk sääreluu tagumiselt 2.-5. varba dist. Painutab varbaid varvastepainutaja pinnalt faalanksi põhim Sääremarja- Lest-sääremarjalihas Kolm osa ühinevad ja Kanna painutaja, tõstja kolmpealihas –lestlihasmiselt joonelt mood kannakõõluse e ja pindluult Achilleuse kõõluse, mis Kaksik- kinnitub kandluu sääremarjalihas – köbrule med. pea- reieluu med. põndapealiselt lat pea- reieluu lat
luude osadelt varbalülide liigestele. Pikk pindluult suurvarba dist. Painutab suurt varvast suurvarbapainutaja faalanksi põhimikule Pikk sääreluu tagumiselt 2.-5. varba dist. Painutab varbaid varvastepainutaja pinnalt faalanksi põhim Sääremarja- Lest-sääremarjalihas Kolm osa ühinevad ja Kanna painutaja, tõstja kolmpealihas –lestlihasmiselt joonelt mood kannakõõluse e ja pindluult Achilleuse kõõluse, mis Kaksik- kinnitub kandluu sääremarjalihas – köbrule med. pea- reieluu med. põndapealiselt lat pea- reieluu lat
sääreluulihas membraan päkka Pikk pindluu tagumine pind suurvarba distaalne painutab suurvarvast suurvarbapainutaja faalanks Pikk sääreluu tagumisne pind2.-5. varba distaalne painutab 2-5 varbaid varvastepainutaja faalanks Sääremarja- 1) sääreluu lestlihasmine kolmpealihas joon ja pindluu 1)lest-sääremarjalihas 2) 1.reieluu mediaalne painutab säärt, kandluuköbru 2)kaksik-sääremarjalihas põndapealis tõstab kanda 2. reieluu lateraalne põndapealis EESMINE RÜHM Pikk suurvarba- pindluu mediaalne pindsuurvarba selgmine pind sirutab suurt varvast
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED..................................................................................
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haigu...
annaabi.ee 
