Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lahkumineku positiivsed ja negatiivsed tagajärjed (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Lahkumineku positiivsed ja negatiivsed tagajärjed
Lahkuminek on mõlemale osapoolele muudatusi pakkuv. Enamasti domineerivad negatiivsed aspektid, sest teise inimesega koos veedetud aeg on pikk ning ei ole kerge unustada kõike, mis juba olnud. Samas on aga teadlased leidnud ka küllaltki palju kaalukaid positiivseid vaatekohti, mis seoses lahkuminekuga vaid kasu toovad.
Lahkumineku tagajärgi naise ja mehe poolt eraldi vaadatuna on käsitlenud Toivo Niiberg oma raamatus „ Naiseks , emaks ja daamiks“. On leitud, et üldiselt tunnevad just naised ennast enne lõplikku lahkuminekut halvemini kui pärast seda. Mehed seevastu kannatavad pärast lahkuminekut rohkem. Mõne aja mõõdudes tunnevad lahku läinud
Lahkumineku positiivsed ja negatiivsed tagajärjed #1 Lahkumineku positiivsed ja negatiivsed tagajärjed #2 Lahkumineku positiivsed ja negatiivsed tagajärjed #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor likoor Õppematerjali autor
Arutlus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
odt

Üksikvanema plussid ja miinused

lapsed mükse ja keelitusi, mis neid õiges suunas minemas hoiaks. Ideaalis valitses igas peres kodurahu ja elu kulgeks oma vaikset rada pidi, kuid reaalsus on hoopis midagi muud. Pahatihti valitseb perekonnas vägivaldne isa või esinevad erinevad teistsugused probleemid, mis lapsele kui kõrvaltvaatajale võivad tekitada tõsiseid raskusi edaspidises elus. Kuna lapsed panevad tähele ja jätavad suurepäraselt kogetu meelde, siis koduvägivalla või mõne muus halva kogemuse läbielamise tagajärjed võivad olla lapse vaimsele tervisele laastavad. Õnneks ei kannatata palju ebaõiglast käitumsist, seega minnakse lahku. Loomulikult ei soovi ükski lapsevanem oma last üksinda kasvatada, iga lapsevanem sooviks, et lapsel oleks nii ema kui isa eesmkuju, kuid leian, et lahkuminek on parem, kui kannatada ebainimlikku käitumist. Mõistagi ei ole lapse jaoks kerge ka vanemate lahkuminek. ...... Mina kui vanemate lahkumineku üle elanud laps nüüd möödunud ajale tagasi vaadates olen

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
10
doc

Abielulahutus ja lahutusjärgne adaptsioon

REFERAAT Anne-Liis Tänav 11 a. klass Abielulahutus ja lahutusjärgne adaptsioon Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Lahkuminek ja abielulahutus 2.1 Mis viib abielu lahutuseni 2.2 Lahutuse etapid 3. Elu pärast lahutust 3.1 Tunded pärast lahutust 3.1.1 Naised & Mehed 3.1.2 Lapsed 3.2 Kuidas edasi minna 4. Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus/materjalid 1.Sissejuhatus Inimestevahelised suhted on alati keerulised. Olgu nendeks siis sõprussuhted, vanema ja lapse vahelised suhted või partnerlussuhted. Aga just suhted võimaldavad tunda paljusid võrratuid tundeid nagu sõprustunne , usaldus, armastus

Perekonnaõpetus
thumbnail
8
doc

Abielulahutus

visatakse nagu näljasele kassile toiduraasukesi, kes sest kõhtu täis ei saa, aga samas ka uut söögikohta otsima ei lähe. Teine viis oma süütunnet leevendada on "leida" endale ise karistus, karistada endi ise oma käitumise eest, näiteks "satutakse" ebaeetilistesse situatsioonidesse, korjatakse endale teiste viha ja pahameel, hakatakse jooma, suitsetama jne. Partneri jätja algne eufooria ja vabanemistunne võivad mõne kuu möödudes taanduda raskemate tunnete ees. 7. Kurbus, masendus. Lahkuminek on võrreldav leinaga ­ ka see on lähedase inimese kaotus. Kurbus leiab tihti väljundi une- või toitumishäiretes, enamasti kõhnutakse. Ümbrus võib tunduda ebamaine, justkui filmimaastik, kaob keskendumisvõime, tõuseb enesekriitika. Meeleolu vaheldub väga kiiresti - tundes end vahetevahel justkui uuesti sündinuna vajutakse äkki jälle lohutamatusse kurbusse. Võimetus valitseda oma meeleolusid ajendab küsima: kas ma hakkan hulluks minema

Inimese õpetus
thumbnail
52
docx

Perekonna ökoloogia ja eetika loeng

kahjustav 3)tahtlik kasvatus- kahju tekitamine. Lapse väärkohtlemine pole ühekordne akt, vaid see on korduv ja tahtlik tegevus, kus väärkohtleja on võimupositsioonil. Lapse väärkohtlemise erinevad klassifikatsioonid: 1. tekitatud kahju järgi- psühholoogiline, füüsiline või seksuaalne 2. lähtudes väärkohtleja aktiivsusest- aktiivne või passiivne 3. lähtudes toimumiskohast- peresisene või pereväline Lapse väärkohtlemine viib arengulistele probeemidele: 1. Tagajärjed on pikaajalised 2. Ohvri ja ahistaja staatused on püsivad 3. Tegevusel on varjatud iseloom. Tihti esinevad erinevad lapse väärkohtlemise liigid koos. Lapse väärkohtlemist on raske defineerida, sest: 1. Ei laita konsensust selles, milliseid vanemluse vorme võib ühiskonnas aktsepteerida 2. Kas defineerida täiskasvanu käitumisest, mõjust lapsele või mõlemast 3. Kas kahju termin peab sisalduma def-is või ei 4. Käsitlemine kas teaduslikust, seadusandlikust või kliinilisest aspektist

Perekonnaõpetus
thumbnail
15
doc

Tänapäeva perekonnavormid

Perekond avaldab lapsele toimet ka oma igapäevaelu kaudu · Millest räägitakse? ­ on see valdavalt positiivne või negatiivne, teemadesisu , kuidas vastatakse küsimustele. · Väärtushinnangud ­ mis on tähtis ( pere või töö, tõde või valetamine). · Traditsioonid ­ kas need püsivad või lastakse neil hääbuda. · Moraal · Iga pereliikme õigused ja kohustused. Lahutus · Lahutus on abieluliste suhete ametlik lõpetamine ehk abikaasade lahkuminek. · Abielu saab lahutada kas perekonnaseisuasutuses või kohtus. Kohtus vormistatakse lahutus siis, kui lahkumineku juurde jäävad lapsed ja vara jagamine. · Abikaasad kirjutavad lahutusavalduse ja siis on neil üks kuu järelemõtlemisaega. · Kui üks abielupool ei ole lahutusega nõus või on tekkinud laste ja vara pärast probleeme, minnakse lahutama kohtusse. Kohtukulud on suured ja võtab palju aega.Kõige parem on omavahel saavutada kokkulepe.

Inimeseõpetus
thumbnail
96
rtf

Psühholoogia arvestus

29. Kultuuriśoki staadiumid (4) 30. Suhtlemistõkked (vähemalt 7) (Robert Bolton Igapäevaoskused.) 1) Enesehinnang Enesesse suhtumine. Enesehinnang Mina kontseptsioon aitab kirjeldada seda kes me oleme. Enesehinnangu abil me aga hindame seda millised me oleme. Sageli kasutatakse enesehinnangu sünonüümina ka mõistet eneseväärtustamine. Mina kontseptsiooni aspektid erinevad oma tähenduslikkuse poolest. Teatavad mina kontseptsiooni osad on selgelt positiivsed (näiteks “edukas”), samas teised äratavad meis negatiivseid tundeid (näiteks “ebaõnnestunud”). Kui inimese mina-skeem on seotud peamiselt positiivsete kujutlustega endast, siis on ka tema enesehinnang (self-esteem) kõrge. Enesehinnang on minakontseptsiooni hinnanguline komponent, üldine enesekohane reflekteeriv hoiak, mis on suunatud sellele, kuidas isik tunneb ennast kui hinnangu objekti ja mida arvab” (Campbell 1990). Psühholoogiliselt on kõrge enesehinnang meeldiv;

Psühholoogia
thumbnail
14
odt

Eksamiküsimused inimeseõpetuses

Kasutud- tekitavad vaid halva meeleolu ega võimalda tõhusalt tegutseda. Moonutatud- ei ole kooskõlas olmemasolevate faktidega. Usutavad- ei tule pähegi asetada kahtluse alla nende tõesust. Tahtmatud- sa ei mõtle nende üle järele ja nende väljalülitamine võib osutada väga raskeks. Enesejälgimine. Püüa oma mõtete ja tunnete kõrvaltähele panna ka neid saatvaid kehalisi reaktsioone. Olukorra määratlus- Automaatmõte- Emotsioon- Kehaline reaktsioon. Kui negatiivsed automaatmõtted on kirja pandud, on võimalik neid erapooletu kõrvalseisja vaatekohast hinnata. Edasi tööta kahes suunas: püüa hinnata oma mõtte tõeära ja leia teisi vaatlusaluse mõttega võistlevaid või neile alternatiivseid hinnanguid ja järeldusi, mis antud olukorras samuti võiksid tekkida. 10. Liitlaslik ja narkootiline armastus. Liitlaslik armastus Narkootiline armastused

Psühholoogia
thumbnail
82
docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

avaldub depressioonis, vaenulikkuses ja võimetuses kontrollida oma impulsse pingeliste ja kriitilistes olukordades - Ärevus, Vaenulikkus, Masendus, Enesekontroll (teadlikkus), Impulsiivsus, Haavatavus Ekstravertus - seadumus kogeda positiivseid emotsioone; eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas. Vastandina introverdid, kes eelistavad üksindust. - Soojus, Seltsivus, Kehtestavus, Aktiivsus, Seiklusjanu, Positiivsed emotsioonid Avatus kogemusele - seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu; ebakonventsionaalsed, võtavad hõlpsasti omaks uusi ideid ja mittetraditsioonilisi väärtusi. Vastandina konservatiivid, kes eelistavad vana ja järeleproovitut uuele ja tundmatule. - Fantaasiale, Kunstile, Tunnetele, Tegudele, Ideedele, Väärtustele Sotsiaalsus - seadumus usaldada teisi inimesi olla omakasupüüdmatu ja leplik; on valmis teisi aitama, olles

Suhtlemispsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun