Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...................................................................
Energiavarude hulka loetakse tavaliselt need varud, mida on sel ajal kehtivate piirangutega tehniliselt võimalik kasutusele võtta. Kuigi kehtivad piirangud ja keskkonnakaitselised nõuded karmistuvad pidevalt, suurenevad samaaegselt tehnilised võimalused energiavarude ohutuks kasutuselevõtuks. Seetõttu on maa energiavarude suurus ajas muutuv. Energiavarusid jagatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastumatute energiavarude hulka kuuluvad aegade jooksul maapõues moodustunud fossiilsed kütused, samuti tuumkütused. Suurem osa inimkonna energiavajadusest kaetakse praegu taastumatute energiaallikatega, mille hulka kuuluvad kivisöed ja pruunsöed, põlevkivi, nafta ja õliliivad ning maagaas. Enamikes riikides loetakse ka turvas taastumatute fossiilsete kütuste hulka, kuigi turba moodustumine on pidev protsess ja kaevandamine toimub juurdekasvu ulatuses. Maailma energiavarude võrdlemisel aastase tarbimisega (vt Tabel 1 .1, Tabel 1 .2 ja Tabel 1
0,2% seda piiri tähistatakse Po2. Tõmbekatse abil on võimalik määrata materjali plastsust. Plastsust iseloomustatakse kahe teguriga: Suhteline pikenemine d = (l lo)/l 100 [E100%] l - pikkus peale katsetust, lo katse keha pikkus enne katset. Ristlõikepinna suhteline ahenemine y = (S o -S)/S100[%] tõmbetugevus d = P o /S = kg/mm² = N/mm² voolavustugevus Gt = P t /S kg/mm². Materjali sitkuse määramine seda määratakes löögikatsega pendelvasara abil selleks valmistatakse proovikeha. Pendelvasar tõstetakse teatud kõrgusele, katsekeha asetatakse tugedele nii, et lõike soon ühtiks vasara liikumise suunaga. Vasar päästetakse lahti, mis liikudes purustab katsekeha ja tõuseb veel ülejäänud energia varal teatud kõrgusele h. Purustamiseks tehtud töö A leitakse valemiga A = G * l (H - h)[J] g vasara kaal; l pendli pikkus. Terased
0,2% seda piiri tähistatakse Po2. Tõmbekatse abil on võimalik määrata materjali plastsust. Plastsust iseloomustatakse kahe teguriga: Suhteline pikenemine d = (l lo)/l 100 [E100%] l - pikkus peale katsetust, lo katse keha pikkus enne katset. Ristlõikepinna suhteline ahenemine y = (S o -S)/S100[%] tõmbetugevus d = P o /S = kg/mm² = N/mm² voolavustugevus Gt = P t /S kg/mm². Materjali sitkuse määramine seda määratakes löögikatsega pendelvasara abil selleks valmistatakse proovikeha. Pendelvasar tõstetakse teatud kõrgusele, katsekeha asetatakse tugedele nii, et lõike soon ühtiks vasara liikumise suunaga. Vasar päästetakse lahti, mis liikudes purustab katsekeha ja tõuseb veel ülejäänud energia varal teatud kõrgusele h. Purustamiseks tehtud töö A leitakse valemiga A = G * l (H - h)[J] g vasara kaal; l pendli pikkus. Terased
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Pinnased on looduslik produkt, mille omadusi tavaliselt ei saa muuta. Looduslikult tekkinud materjalid on keerulisemad, ebaühtlase koostisega. Nende ehitust ja omadusi aitab paremini mõista tekketingimuste tundmine. Pinnasemehaanika on tihedalt seotud geoloogia distsipliinidega, esmajoones insenergeoloogiaga. Kõigi ehitusmaterjalide puhul tuleb nende omadused katseliselt määrata. Terase, puidu või betooni puhul on võimalik tugevuse või jäikuse määramine tuhandete üksikkatsetega. Tehase tingimustes on materjali tootmine kontrolli all ja koostise ning tehnoloogilise protsessi nõuete täitmine tagab materjali vajalikud omadused. Projekteerijal ei ole vaja tegeleda katsetamisega vaid ta saab vajalikud omadused tabelitest. Vastutusrikkamatel juhtudel ehitusel tehtavad üksikud katsed (näiteks betooni tugevuse määramiseks) tehakse kontrolli eesmärgil. Pinnaste puhul on olukord sootuks teistsugune. Igal ehitusplatsil on oma geoloogiline ehitus
7.1.2 Väliskliima 137 7.1.3 Siseõhu temperatuuri hindamiskriteeriumid 139 7.1.4 Siseruumide niiskuskoormuse hindamiskriteeriumid 140 7.2 Tulemused 141 7.2.1 Sisekliima sõltuvus välistemperatuurist 141 7.2.2 Siseõhu suhtelise niiskuse sõltuvus välistemperatuurist 143 7.2.3 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus talvel 144 7.2.4 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus suvel 145 7.3 Sisetemperatuuri vastavus standardi sihtarvudele 146 7.4 Niiskuskoormused korterites 148 8 Ventilatsiooni toimivus ja siseõhu kvaliteet 152 8
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid