„Laps räägib
siis, kui kana pissib.“
See väidab seda,
et lapsed ei tohiks enda arvamust avaldada ning koguaeg rääkida,
vaid võivad rääkida vaid siis, kui neile on selleks luba antud.
Ilmselt on see mõeldud selleks, et lapsed vaiksemalt oleksid. Leian,
et see on väär, sest siis lapse arvamust ei kuulata ning see jääbki
teadmata. Kasutataksegi selleks, et laps vait oleks.
„Virk ema - laisad tütred, laisk ema - virgad tütred.“
Et kui ema laste
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristi048
Õppematerjali autor
võivad teha samuti ka öeldule vastupidist. Vanemal ajal oli füüsiliseks karistuseks karistamine vitsaga. Muidugi oli ka olemas palju karmimaid viise kuidas karistada (näiteks lüüa pead vastu pliidi rauda), aga need karmina meetodid on minu arvates juba liiga karmid. Kui aga võrrelda vanemaid karistusmeetodeid praegustega, siis võiks öelda, et nüüd on mindud palju heldemaks. Kui lapsevanemad ütlevad, et neil on ka oma elu, siis mina ütleks selle peale, et nende elu ongi laste kasvatamine ja tööl käimine, et lapsi kasvatada. Kui inimesed on otsustanud, et tahavad lapsi saada, siis tuleb ka arvestada ka sellega, et mis edasi saab ja kas nad on ikka selleks valmis.
Kerschensteiner eristab nn intellektuaalset autoriteeditunnet, mis tähendab, et mõistetakse ja tunnistatakse seda, et ühiskonnas peab olema kord – vastasel juhul tekib kaos. Sellest erinev on aukartustunne, mida Kerschensteiner nimetab kõige tähtsamaks ja kestvamaks. See on austamistunne millegi üleva ees, mis oma suuruse ja võimuga, ka iluga sunnib meid oma väiksust tundma. Selline peaks olema püsiv vahekord täiskasvanuks, iseseisvaks saanud laste ja nende vanemate vahel. Nendest samm edasi järgneb autoriteediusk, mis võib põhineda traditsioonil, järeleaimamisel, kohandamisel ja harjumisel. Arvatavasti on autoriteedipõhine e aotoriteetne kasvatus üks tõhusamaid kasvatusstiile. Autoriteedi käe all kasvab lapsest kohusetundlik ja väärikas inimene, kes teab norme ja viisakusreegleid, käitub eakohaselt, on saanud piisavalt kiitust, kel pole alaväärsustunnet
sellised kulutused on märkimisväärsed ja pidevalt kasvavad, pole need sellised, mida vanemad kahetseksid. Lapsevanemad on teadlikud nendest kulutustest, kui nad lapsed endale muretsevad, sellele vaatamata teevad nad reeglina oma otsuse lapsi saada teadlikult ning rõõmsal meelel. 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS Vanemad on kõige esimesed ja kõige tähtsamad sotsialiseerimise agendid. Lapsed saavad vanematelt maailma esmase arusaamise. Lapsed õpivad maailma nägema nii nagu nende vanemad seda neile vahendavad. Väga olulisel kohal on kiindumus ja lähedased suhted. Laps õpib teistega suhtlemist, kehakeelt ja tundeid. Varased õppetunnid on hilisema arengu baasiks. Vanemad jäävad kuni lapse täiskasvanuks saamiseni talle oluliseks hariduse, karjääri ja sissetuleku valdkondades (Sotsialiseerumine). Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel
Ühiskonnas levivad käibetõed kasvatuse kohta Laps on kodu peegel Ei ole olemas halbu lapsi! Sündides on laps süütu, on halvad eeskujud ja halvad mõjutused. Lapsel on vaja turvatunnet, kui seda kodus pole, siis otsib ta seda mujalt ja tihtipeale mujalt tähendab pettumust. Paraku kohtab eriti tihti väga sümpaatseid ja korralikke peresid, kus absoluutselt ei osata lastekasvatamise kunsti ja selle tõestuseks ongi hulgi austatud ja lugupeetud vanematel lapsed kasvanud kas üle pea või siis saadavad korda erineva kaliibriga sigadusi nii kodus, koolis kui ka tänaval. Ja ei tohi muidugi unustada ära selliseid vanemaid, kes leiavad, et kui on vägev kodu, vinged autod ja patakas raha lapse tarbeks, siis lapsed kasvavad ise headeks. Need on siis juba täiesti halvad vanemad. Last tuleb voolida maast-madalast ja hetkekski ei tohi unustada austuse ja lugupidamise sisestamist. Kui seda ei ole tehtud, siis on mõttetu ka teismeeas hakata asju paika sättima. Üks
Esimestel päevadel tulid lapsed lasteaeda ainult mõneks tunniks hommikupoolikul, koos ema või isaga. Pean seda vajalikuks, sest leian, et kõige suurem hirmu tekitaja 2aastasele lapsele on tema üksi jätmine võõrasse majja, võõraste tädidega, võõraste nõudmistega. Laps vajab kaitstuse ja turvatunnet, nagu me kõik. Samas on see lapsevanemale hea võimalus rühma elu-oluga tutvuda. Mitmed vanemad on tunnistanud, et kartsid äkki nende laps pole nõus teiste lastega koos mängima ja mänguasju jagama. Paraku, neil polnud selleks lihtsalt võimalust olnud. Samuti näevad vanemad, kui kergesti võivad rühmas, kus on koos palju lapsi, tekkida lastevahelised konfliktid. Selline kõrvaltvaatamine on mõnelgi vanemal aidanud mõista õpetaja tööd ja aru saada, et lasteaias peab õpetaja suutma jagada oma tähelepanu ja hoolitsust paljude laste vahel.
ning kaitset. Lapse esmased abistajad ja kaitsjad on tema vanemad. Last tuleb kaitsta vaimse ja füüsilise vägivalla, ülekohtu, hooletussejätmise, ärakasutamise, seksuaalse kuritarvitamise ning muude ohtude eest. Lisaks kaitsele peavad vanemad tagama lastele eluks vajaliku ning looma sobivad tingimused, et laste anded ja huvid saaksid areneda. Põhiseadus (PS) kehtestab vanemate õiguse ja kohustuse oma lapsi kasvatada ning nende eest hoolitseda. Lapse õiguste konventsioon (LÕK) ütleb, et vanemad vastutavad lapse eest ühiselt 6 ning et esmane vastutus lapse kasvatamisel ja arendamisel lasub vanematel. Vanema ja lapse vahelised õigused ning kohustused tekivad ka lapsendamisega. Kui vanem ei kasvata oma last ega hoolitse tema eest, võidakse vanema õigusi piirata, kuna ta ei täida vanema kohustusi.
Iga laps vajab perekonda. On väga erinevaid peresid ja lastekasvatamisviise, kuid enamasti soovivad kõik, et kodu oleks koht, kuhu saab alati meeleldi minna ja kus saaks end tunda hästi ja turvaliselt. Väga tähtis on suhtlemine perekonnaliikmete vahel. Eriti vajalik on lapsele hea läbisaamine ema ja isaga. Vanemad mõjutavad kindlasti kõige rohkem ka lapse tulevikku. Elukogenud vanemad on igapäevaselt eeskujuks oma lapsele. Laps õpib kõike nende pealt. Kui ema ja isa ei saa juba omavahel suhtlemisega hakkama, siis ei saa rohkemat oodata ka lastelt. Lapsed jäljendavad neid ning arvatavasti kohtlevad tulevikus oma lähedasi sama moodi. Tänapäeval on palju selliseid perekondi, kus vanematel pole aega oma laste jaoks. Ema ja isa on liiga hõivatud oma karjääriga ning ei pööra oma lastele üldse tähelepanu. Tegelikult on igal lapsel vaja tuge. Lapsed ootavad vanemate hellust ja hoolt. Vanemad üritavad selle aga korvata oma
kui on lapsel tekkinud juba sellised käitumishäired, kuhu peab sekkuma spetsialist. Täiskasvanute ülekoormatus ja probleemid mõjutavad oluliselt viisi, kuidas nad lapsi enda ümber tajuvad. Michael Winterhoff (2010) on oma raamatus kirjeldanud kolme põhilist laste ja vanematevahelist suhtehäiret, kus on selgelt näha nimetatud taju kujunemine: võrdväärset partnerlust, projektsiooni ja sümbioosi. Nende kõigi häirete ühine nimetaja on puudulik psüühiline küpsus. Arvatakse, et lapse psüühika areneb ja kujuneb iseenesest, aga tegelikult see areneb järkjärgult, etappidena, mille kõige olulisem mõjutaja on lapsevanem ise. Lapse terve psüühika arenguks on vaja arendada frustratsioonitaluvuse, südametunnistuse ja saavutusmotivatsiooni tegureid. Samuti on vaja arendada seoseid maailma tunnetuse ja enda tajumist selles
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid