Kunst Itaalias 16. sajandil. Leonardo ja Raffael. (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

Kunst Itaalias 16. sajandil. Leonardo ja Raffael.
Kunstielu uus keskus Rooma

kultuurielus pole algul mingit langust → eelmiste sajandite vaimsed jõud arenesid iseseisvalt edasi
16. sajandi algul sai kunstielu keskuseks Rooma
paavstideks mitmed tuntumate suurnikuperekondade esindajad → paavstitroon kui au- ja kasuahnete plaanide täitmine → hiilguse rõhutamiseks kutsusid väljapaistvamaid vaimuinimesi (kunstnikke)

Kõrgrenessanss

16. sajandi alguse kunsti nimetus
pole ainult vararenessanssi ideaalide teostumine, vaid ka nendest eemaldumine; uute eesmärkidega
omane kunstniku isiku tähtsuse enneolematu tõus → rõhutati kunstniku erinevust tavainimesest
erinevus loomise ja lihtsalt tegemise vahel
kunstnik = jumalasarnane looja
soosis tegelikult kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid

Leonardo da VINCI

pärandanud rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, teaduse ja tehnika vallas
tegeles tegelikult pidude korraldamisega ja töötas sõjaväeinsenerina, selle kõrvalt kunst
kunst on üldistav ja suurejooneline, loomisel toetub kogemustele ja teadmistele
kõige mitmekülgsem → teadlase tüüpi → bioloogia , anatoomia (lahkamine) → joonistus ''Loode''
arhitektuuris ainult kavandatud, skulptuure pole säilinud
''Madonna kaljukoopas''
õlimaal, mille sügavus on mattunud poolhämarusse → vormid ja värvid sulavad kokku
arvestab õhuperspektiivi, mitte tausta detailide väljatoomisega
sfumato (õrn heletumedus) loob tervikkujundi ja unistusliku meeleolu → romantilisus
kolmnurkne grupp → Madonna, Kristuse laps, ingel ja Ristija Johannes
praegu asub Louvre 'is
''Püha õhtusöömaaeg''
suur seinamaal
iga üksikfiguuri asend, perspektiivi ja valguse-varju kasutamine tundub kaalutletuna, samas loomulikuna, lausa ainuvõimalikuna, kui arvestada pildil kujutatut
Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri viimane koosviibimine, kus Kristus teatab äraandjast
iga nägu on omaette psühholoogiline portree → õpetaja teade on piisavalt vapustav → terviklik
Kristuse esiletõstmiseks on tema nägu varju jäetud
lähtub inimestest ja tuletab ruumi nende suhtes → harmoonia terviku ja detailide vahel
katsetab uusi värve → õlivärvid, mis ei imbu krohvi → restaureeritud 7-8 korda
uus kompositsioon : pikk laud, mitte ümar ja Juudas Jeesusele lähedal
''Mona Lisa''
veenab kui keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm
arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise, veelgi hämmastavam oli süvenemine sisemusse
ise pidas hinge kujutamist maalija raskeimaks, aga väärikamaiks ülesandeks
suur tõenäosus, et on reaalne naine (kaupmehe naine)
praegu asub Louvre 'is
varastati kunagi → kahtlus, et polegi originaal → vanu koopiad ei suudeta eristada originaalist

RAFFAEL

töötas paavstide ülesandel Vatikanis , kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega
''Ateena kool''
peetakse kõige täiuslikumaks tema seinamaalide hulgas
uhked kaared ja võlvid, mille all vaidlevad antiikaja filosoofid (ka Platon ja Aristoteles )
nende esiletõstmine:
nende õlgade kokkupuutepunkt on koht, kuhu koonduvad pildi perspektiivjooned
nende pead on ainsad, mille taustaks on hele taevas
veel tähtsamad on tahvelmaalid
esimene kunstnik, kes kasutas tööde juures õpilaste abi
tegelike inimeste põhjal lõi ta üldistatud ideaalkujud → klassikaline ilu
kõigis töödes on: rahu ja harmoonia, tasakaal värvi ja vormi, lüürilise ja dramaatilise, keha ja vaimu vahel
lemmikmotiiviks Madonna → hümniks emaarmastusele ja naiselikule õrnale ilule
täiuslik maalide ülesehitus → üksikfiguurid ja paigutus on ideaalses kooskõlas pildi põhiiseloomuga
''Sixtuse Madonna''
kompositsioon on sümmeetriline ja sageli kolmnurkne → keskel kõrgem figuur , mõlemal küljel madalamad põlvitavad figuurid
maastiku ümbritsevate esemete kujutamine jääb sageli tagaplaanile → teda huvitas eesmärk, mitte detailid
eemaldus reaalsest → tõusis justkui ülespoole → üldistus ei jõudnud nii kaugele, et kaoks side reaalse maailmaga ja veenvate inimtunnetega
tema järgijad tegid saatusliku vea → ületasid piiri reaalsuse ja ilutsemise vahe
teinud ka autoportree, ''Madonna roheluses'' ja ''Donna Velata'' (Looriga naine)

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Kunst Itaalias 16-sajandil-Leonardo ja Raffael #1

Kunst Itaalias 16-sajandil-Leonardo ja Raffael #2

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

51 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

saalu Õppematerjali autor

Kokkuvõte Kangilaski õpiku peatükist. Aja üldiseloomustus, autorid, teosed, teoste iseloomustus. Foint Times New Roman suurusega 9.

itaalia sajand leonardo raffael rooma madonna kaljukoopas sfumato püha õhtusöömaaeg mona lisa ateena kool sixtuse madonna kõrgrenessanss renessanss

Sarnased õppematerjalid

rtf

Renessanssi tekkimine

Tema arvates pidi see ehitis täitma kõigetavalisemaid ja lihtsamadi vorme kuup ja kera, Aga kuna Bramante suri võttis tema koha üle Michelangelo. Michelangelo muutis mõnevõrra projekti, tänu sellele sai see veel ühtsama ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Michelangelo tegi kupli välimuse kergemaks. Seestpoolt on ehitis sama ilus. Seal sees on 4 saali mis kõik on ühepikkused. 18.Millised muutused leidsid kunstielus aset 16. sajandil? Tingimused. Kunstielu uueks keskuseks saab Rooma. Paavstideks said suurperekondade esindajad, kellele paavstitroon tähendas au-ja kasuahnete plaanide täitmist. Oma hiilguse rõhutamiseks kutsusid nad Roomasse väljapaistvaid vaimuinimesi, eelkõige kunstnike. 19.Leonardo da Vinci ja tema looming Leonardo da Vinci (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim geenius

Kunstiajalugu

rtf

Renessanssi üldiseloomustus, kunstnikud

Renessanss 1. Üldiseloomustus : Renessansi all mõistame murrangulist liikumist vaimulikus kultuuri kõikidel aladel. Tekkis humanismi taassünd. Humanistlik haridus levis kõige pealt Itaalias, kus koos poistega said hariduse ka tüdrukud (vanaaegne kultuur/luule). * 15.saj. loobuti gooti kirjast, uueks kirjaks sai Karolingide minusklid (väike tähed) ja Rooma kapitaalkirja majusklid (suur tähed). 1. Raamat trükiti 15.saj. Mainzis. * Mall ja skulptuur arenesid arhitektuurist lahku. Tekkis tahvelmaal. Kunsti hakati seondama oma looja nimega (SIGNATUUR).

Kunstiajalugu

pptx

Kunst Itaalias 16.sajandil. Leonardo ja Raffael

§10. Kunst Itaalias 16.sajandil. Leonardo ja Raffael (Leonardo da Vinci. Püha õhtusöömaeg) Kristjan Tammi Tartu Jaan Poska Gümnaasium 10.a 21.05.13 Kunst itaalias 15. sajandi lõpp Itaalias oli raske: 1)Sõjakäigud Itaaliasse. Kogu maa muutus hispaanlaste ja prantslaste vahelise võitluse tallermaaks. 2)Majanduse arengu aeglustumine 3)Suured maadeavastused > kaubateed Itaaliast mööda 4)Itaalia jäi killustatud maaks Kunst itaalias Kultuuris pole märgata mingit langust, kuna eelmistel sajanditel õitsengu poolt liikuma pandud vaimsed taotlused ja jõud arenesid iseseisvalt edasi. Rooma kunstielu uus keskus.

Kunstiajalugu

doc

Kokkuvõte renessansist

1. Eeldused renessansi tekkimiseks?Idamaade kaubandus, uusaegse panganduse teke, rikkuse teke, see et paavst oli Itaalias, rahamajanduse areng, linnriikide teke, palgasõdurid. 2. Renessanss tähendab taassündi, antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras.3.Kes oli renessansi lemmikkangelane, miks? Iseloomustage renessanslikku moraali. Kuidas see erineb rüütlimoraalist? Moraali üheks tähtsamaks probleemiks oli eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraalile olid vahendid väga olulised ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud eesmärk oli midagi väärt

Kunstiajalugu

odt

Leonardo da Vince

Kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega ning viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. Mõnel juhul võis eelkirjeldatud mõtteviis õigustada igasuguste loovate ideede tähtsamaks pidamist nende teostamisest. Kõrgrenessansi esimene suurmeister Leonardo (Lisa 1) on meile pärandanud suhteliselt vähe lõpetatud teoseid, see-eest aga uskumatult rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, teaduse ja tehnika vallast. Milano hertsogi õukonnas töötas ta sõjaväeinsenerina ja pidude korraldajana ning alles selle kõrval võis tegelda maalikunsti, skulptuuri või arhitektuuriga. Kõrgrenessansi suurmeistrid ei otsi või ei usalda üldkehtivaid numbrilisi reegleid nagu

Kunstiajalugu

doc

Kunst: Vara- ja kõrgrenesanss, barokk

VARARENESSANSS 15. sajandi alguse arhitektuuris toimus üsna järsk murrang, mis oli seotud eelkõige arhitekti ja skulptori PILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) nimega. Tema kavandatud kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohal sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Juba puht tehnilises mõttes oli see hiilgav ja originaalne saavutus. Veel enne oli Brunelleschi kavandanud esimese tõeliselt renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze. Rikastunud patriitsideperekonnad lasid endale püstitada paleesid (itaalia k. palazzo), mille põhjal

Kunsti ajalugu

doc

Kunstiajalugu

LK 35 1) Muutused Itaalia linnade majanduses 15. saj: * polnud ühtne riik, vaid jagatud erinevate valitsejate vahel * linnades tekkisid manufaktuurid *arenes rahamajandus 3) ,,Renessanss" tähendab taassündi 6) Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, kuna ta võitis Koljati. Tema võit Koljati üle polnud rüütellik. 9) Uusplatonismi propageeris Marcilio Ficino. 11) Itaalia renessansiajastu periodiseering: * 14. Saj. Trecento e. Eelrenessanss * 15. Saj. Quattrocento e. Vararenessanss * 16. Saj. Cinquento e. Kõrgrenessanss LK 46 2) Skulptor Lorenzo Ghiberti 2 peamist tööd: * Paradiisi värav * Iisaku ohverdamine (???????? Ei ole kindel selles vastuses) 4) Paradiisi värava kirjeldus: * 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. * kullatud pronkuks * reljeefi ümbritseb gootipärane ehisraam

Kunstiajalugu

docx

Referaat: Renessanss

......................................................................................................3 1. RENESSANSI ISELOOMUSTUS JA ETAPID...................................................................4 1.2. Mis on renessanss?..............................................................................................................4 1.3. Renessansi tekkimise eeldused............................................................................................4 1.4. Linnakultuuri edenemine Itaalias........................................................................................4 1.5. Majanduse areng renessansiajastul......................................................................................4 1.6. Renessanslik moraal............................................................................................................5 1.7. Antiigi tundmaõppimine.....................................................................................................5 1.8

Ajalugu

Rohkem sarnaseid