Kujutav geomeetria eksam (teooria) II osa (1)

2)
61. Valida lisaekraan nli, et antud OldasendilinesirglOlkprojekteeruks seal moondevabalt. . Llsaekraanpeab olema paralleelneantud slrgega
u II A'B'
62. Valida lisaekraan nil, et antud OIdasendiline tasand projekteeruks seal slrgl5lguks. *
63. Kuidas valitakse uute kujutamlsklirte vette puhul kaldkllrte siht tahuka ja Oldasendillse tasaplnna lolkejoone tuletamlseks * Uute kujutamlskllrtena soblvad kolk kaldkllred, mis on paralleelsed loikava tasandlga 64. Milliseid votteid kasutataksekahe tasapinna lolkejoone tuletamlsel? * 1) Abitasandl vote 2) JiUgsirgete vote
65. Nimetage tahukate liike.
66. Mis on tahuka plnnalaotus?Kuldastuletatakse tahuka plnnalaotus? *Tahuka plnnalaotus on tasandlline kujund, mls on koostatud selle tahuka toelistest kujudest, kusjuures on arvestatud ka tahkude omavahelist palgutust. Pinnalaotustetuletamine: * 1) Koik tahud, mis pole kolmnurgad, tOkeldamedlagonaalidega kolmnurkadeks, sils koosnebkeha pind kolmnurkades 2) leiame koikide kolmnurkadekOlgedetoelised pikkused 3) Kontsrueerlmekolmnurkadetoellsed kujud Okstelseselles jarjestuses, milles kolmnurgad ise asetsevadtahukal, tulemuse viiljajoonestamisel jaotame tahkude diagonaalldmuldugl ara
67. Mille poolest erineb tasakover ruumlkoverast? *Tasakover asub tervenlstl tasandll, ruumikover aga mitte. 68. Mis on algebrallse koverjoonejark? * Aigebraline koverjoonejark tahendab selle joone ja sirge lolkepunktide arv. Seejuures loikepunktlde hulka tuleb arvutada nli reaalsete kui ka imaglnaarsete koordlnaaatidegapunktld 69. Sonastagelause teist jarku joonte paralleelprojektsioonidekohta. * Teist jarku paralleelprojektsioonikson samanimellnetelst jarku Joan (s.t. ellips projekteerub ellipsiks) 70. Nimetage koik teist jarku jooned. * Ellips, hOperbool,parabool 71. Mis on ellipsi kaasdiameetrld(teljed)? * Ringi ristdiameetrltest saadakseparalleelprojekteerimiselpaar ellipsi kaasdiarneetreld,kumbki neist poolitab telsega paralleelsedkoolud. Ristuvad kaasdiameetridon ellipsi teljed 72. Skitseerlge elllpsi punkti P konstruktsloon, kul on antud ellipsl teljed * 8 N
A C
0
73. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsloon, kui on antud ellipsi
~ 74. Skitseerige ellipsi liihisk5ver rlngikaartest, kui on antud ellipsi teljed. *
01
75. Kuidas tekib silindriline kruvljoon? * Silindrlline kruvijoon on poordsllin drl moodustajat mooda Ohtlaseit liikuva punkti trajektor, kui silinder poorleb uhtlaselt umber oma telje 76. Skitseerige vasakukaelise kruvijoone kaksvaade . *
t A
77. Mis on kruvijoone samm ( keerd )? * Kruvljoone 05a, mis vastab punkti OheletaispoordeleOmberkruvijoone telje, nim. kruvljoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nlm. kruvijoone sammuks 78. Milliste parameetritegaon maaratud sllindriline kruvijoon? * Raadius(r), samm (h), kaellsus (vasaku- voi paremakaeline)
79. Kuldas ~valdub silindril ise kruvijoone Ohekeeru pikkus sammu ja diameetri kaudu? * 12=h2+(nd) 2
80. Mis on algebrallse pinna jark, lahtudes geomeetrillsestseisukohast? * Aigebralise pinna jark on vordne selle pinna ja tasandi loikejoone jarguga vol selle pinna ja sirgjoonte lolkepunktlde arvuga 81. Kuidas tekib uldkujullne poordplnd? * Tekib mistahes jeone poorlemlsel umber klndla slrgjoone, mlda nlm. poordplnna teljeks 82. Mis on poordpinna meridiaan (paralleel, ekvaator, kael , voo)? * 1) Kui poordpindaloigata telge lablva tasanditega, sits saadaksemerldlaan 2) Poordpinnateljega ristl olevaid loikeid nimetatakse poordpinna paralleelideks 3) Suurima ja vaiksema raadiusegaparalleelenlm. Vastavalt poordpinna ekvaatoriks ja kaelaks 4) !- .".
92. Milliseid votteid kasutatakse kahe pinna loikejoone tuletamiseJ? '" 1) Abipindadevote a) Abisfaaride vote b) Abltasandite vote 2} Uute kujutamisklirte vote 93. Mis on abltasapindadevotte kasutamiseeelduseks? * Kui kummalgi pinnal leidub sOsteem: slrg - vol ringjoonelisl loikeid ja kui plndade vastastikkune asend nlng palgutus ekraanlde suhtes sobivad abipindade kasutamlseks 94. Kuldas leltakse slrge ja koverplnna lolkepunktld? * Tuleb votta labl slrge mlngl abltasand,tuletada abltasandlja koverjoone loikejoon nlng lelda vllmase 161kepunktld antud slrgega 95. Kuidasvalida abitasapinnadkahe koonuse(sillndrl) loikejoone tuletamlsel, et nad lolkaksid antud plndu mo6daslrgjooni? * 1) Kahe koonusepuhul - Utbl kahe koonustetlppe Ohendavasirge 2) Kahe silindri puhul - Paralleelseltkummagl silindri moodustajaga
96. Millist joont m66da loikuvad'Ohlseteljega p66raplnnad? * Alnult mooda ringjooni, kusjuures lolkerlngjoonte arv vordub poolmerldiaanidelolkepunktldearvuga 97. Mis juhtumll sfaar lolkab pOOrdplndamOOdarlngjooni? * Kui sfaari tsenter asub telse pOOrdpinnateljel (vOlselle plkendusel eeldusel et neil on loikejoon) 98. Misjuhtumll kasutataksekahe pinna IOlkejoonetuletamiseks abisfaarlde votet? * Kui kahe poordplnnateljed IOlkuvad,ning telgede tasand on Oheekraaniga parallellne 99. Milline on vaikselm ablsfaar, mille abll saab lelda kahe poordplnna lolkejoone punkte? * Vahlmaks sfiiarlks, mille abll saab lolkejoone punkte lelda on sfaar, mls Ohte antud plnda puutub ja teist lolkab 100. Misjuhtumll kahe telst jarku pinna IOlkejoonlagub kaheks telst jarku jooneks ( Monge 'l teoreemi sonastus)? * Kul kaks teist jarku pinda puutuvad kolmandat teist jarku plnda joonl mooda, slls nende kahe pinna loikejoon lagub kaheks teist jarku jooneks, mille tasandld Uiblvadpuutujate tasandlte lolkeslrget lOt. Milliseid plndu nimetatakse laotuvateks plndadeks? * Pindu mlda saab deformeerldatasandlks
102. Nlmetage koik laotuvate plndade lilgld. - * Silindrilised , koonilised - ja puutujatepinnad
103. Missugustest tasaplnnalistest kujundltest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna 18hlslaotus? * 1) Silindrilisel vOie'~I . ? - ristkillikud . 2) Koonilisel -kolmnurgad vOi1~llg1d1? 104. Kuldas teklb telst jarku poOrdplnd? * Teist jlirku pOordpindtekib teistjarku joone poorlemiselUmberoma oma sWnmeetriatelje 105. Nimetage kolk telst jarku poordpinnad. * Poordellipsoid,Poordparaboloid,KahekattelinepOOrdhuperboloid, Uhekatteline pMrdhUperboloid,pOordsilinder,pMrdkoonus 106. Skltseerlge kaksvaatesOksteist jarku poordplnd (pinna nlmetuse dlkteerlb oppejoud). * 1) Poordellipsoidtekib ellipsi pOorlemiselUmberomatelje. Saadakselapik voi pildik pMrdellipsoid olenevaltsellest,kaspMrlemine toimub timber lUhemavoi pikematelje Goon.5.7, aja b). SflUirituleb vaadelda . kui ellipsoidi _.erijuhtu -' "
tekib
3) Ohekatteline Poordhtlperboloid . _.. ja KahekattelinePOOrdhuperpoloid A"
c... '~"/1'
~ 1 07. Kuldas tekib rongaspind? * TsUklilist pinda, mis tekib piisiva raadiusegaringjoonep60rlemiselUmberseIJe ringjoone tasandil asuva telje, mis ei Uibi ringjoone tsentrit, nimetatakse r