jt) Konkreetse materjali kasutamise / katsetamise uuringuraportid Kvaliteedi tõendamine ja tõendatus lisab usaldusväärsust ja väärtust ning samas muudab (kõrgendab) seeläbi sageli ka soojustussüsteemi hinda. Küsimuseks jääb, mida on tellija nõus materjali / teenuse eest maksma, kas lisatõendamine tasub ennast ära, kui miinimumtõendused on olemas. On palju näiteid kvaliteedi ja selle tõendamisega seotud probleemidest, näiteks detailide asendamine SILS süsteemis. 93 6. SOOJUSTAMISE PROJEKT JA HANGE 94 47 SOOJUSTAMISE PROJEKT SOOJUSTAMISTÖÖDEL ON VAJALIK Soojustamise projekt (projektid on eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt). Vajalik tööprojekti tasemel näidata olulised küsimused piisavas detailsuses. Hoone kirjeldus, tarindid Mida soojustatakse
* 1) Abitasandl vote 2) JiUgsirgete vote 65. Nimetage tahukate liike. 66. Mis on tahuka plnnalaotus?Kuldastuletatakse tahuka plnnalaotus? *Tahuka plnnalaotus on tasandlline kujund, mls on koostatud selle tahuka toelistest kujudest, kusjuures on arvestatud ka tahkude omavahelist palgutust. Pinnalaotustetuletamine: * 1) Koik tahud, mis pole kolmnurgad, tOkeldamedlagonaalidega kolmnurkadeks, sils koosnebkeha pind kolmnurkades 2) leiame koikide kolmnurkadekOlgedetoelised pikkused 3) Kontsrueerlmekolmnurkadetoellsed kujud Okstelseselles jarjestuses, milles kolmnurgad ise asetsevadtahukal, tulemuse viiljajoonestamisel jaotame tahkude diagonaalldmuldugl ara 67. Mille poolest erineb tasakover ruumlkoverast? *Tasakover asub tervenlstl tasandll, ruumikover aga mitte. 68. Mis on algebrallse koverjoonejark?
ea ja sits leltakse nurk ~ talsnurkse kolmnurga meetodll 52. Tuletada tasapindade antud: . a(p;e) ja (3(p;e) lolkesirge S(s';S"), kul tasapinnad on 1) j31gedega 2) kolme punktlga, mis ei asetse Ohel slrgel 3) kahe loikuva sirgega 4) kahe paralleelse slrgega 5) Oks tasaplnd jalgedega ja teine kolme punktlga, mis ei asetse Ohel sirgel * 1) " sils toimlb nagu punktis 1 5) Lelab esl- ja pohljaljed tasandlle mls on antud 3 punktlga ning siis toimib nagu punktis 1 53. Sonastage sirge ja tasaplnna lolkepunktl leldmise kaik. * 1) )( 2) . , .. 54. Mis slhllised on tasapinna normaall proJektsloonld?
Niiiteks glti- - -=s: kilpnliiirme koosi ja fruktoosi omavahelisel liitumisel saame -. :=s:Jm st. ,ueni. Viiesusinikulistest monosahhariididest ', olulisimad riboos ja desoksiiriboos (joon' sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamine - 'r.). Need kuuluvad nukleiinhapete koostisse koostisosa. Linnasesuhkur ehk maltoos koosneb :-:-_: sils on tptk.2.5.). See kajastub ka vastavate nukleiin- aga kahest gltikoosijiiiigist. Looduses ongi enim =:= :=:StumiSekS rpete nimetustes: riboosijaagid esinerrad ribo- ievinud kahest monosahhariidist moodustunud -iLkleiinhappe (RNA) ja desoksuriboosijiiiigid disahhariidid - kolmest v6i enamast mono- ,,esoksriribonukleiinhappe (DNA) ehituses
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
