Koolistressi vähendamine
hoiakute juhtimise kaudu
Inimesed
reageerivad stressile erinevalt. See sõltub nende psühholoogilisest
vastupanuvõimest, toimetulekustrateegiatest ja välise abi
võimalustest. Koolistressi tingib ebakõla töö või töökeskkonna
esitatud nõudmiste ja õpilaste võimete, oskuste ja vajaduste
vahel. Koolid, perekonnad ja ühiskond oleksid võimelised probleemi
ära hoidma, kaitstes noori inimesi suurt stressi põhjustavate
olukordade eest. Kui leidubki mingeid probleeme, tuleks varakult abi otsima hakata, sellega saab ära hoida asjaolude halvemaks muutumise.
Milline poleks ka põhjus, kõige tähtsam on abi saamine. Koolistress käib kooliga kaasas ajast aega. Koolistressi põhjused
seostuvad kõigepealt ealise arengu iseärasuste ja
sotsialiseerumisega. Kes ei teaks oma kooliajast neid pingelisi
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
heddyb
Õppematerjali autor
Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sageneb haigestumine nakkushaigustesse, tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele käega löömine koolist lahkumiseni (ligi 12% põhikoolide õpilastest langeb koolist välja!) ja kriminaalsete tegudeni (lõviosa pisivargustest ja autoärandamistest langeb teismeliste arvele!). Mis võiks koolistressi vähendada? Paljugi oleks siin ära teha õpetajatel, kes nooremas koolieas laste jaoks võiksid olla mõistva vanema, keskastme õpilastele abistava sõbra ja lõpuklasside noortele targa nõuandja rollis. Õpilastele tuleks maast-madalast jagada endaga toimetuleku alaseid teadmisi, näiteks sellest, kuidas ise koolivägivalla vastu abi leida. Psühhohuligaanide, tagakiusajate ohjeldamiseks, samuti koolihirmu raviks tuleks
PARKSEPA KESKKOOL Marleen Reisberg 11a MIS ON STRESS JA KUIDAS SELLEGA TOIME TULLA? Uurimistöö Juhendaja: Heli Maaslieb Parksepa 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. Mis on stress? ......................................................................................................................... 4 2. Stressi tekkepõhjused ............................................................................................................. 5 2.1. Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid ............................................................................. 5 2.2. Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis ..............................................
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK22 Kaie Kuuse KOOLI- JA TÖÖSTRESS Refereet, Isiksuse ja sotsiaalpsühholoogias Juhendaja: Anneli Kana Tallinn 2009 2 Sisukord SISSEJUHATUS ...........................................................................................................................3 1 STRESS .......................................................................................................................................4 2 KOOLISTRESS...........................................................................................................................5 2.1 Mis võiks koolistressi vähendada?...............................................................................6 3 TÖÖSTRESS .............................................................................
arenguga läbi märgatava muutuse. 1960-ndate aastate alguses arvati, et lapse väärkohtlemist põhjustab üksnes vanema psühhopatoloogia ehk tema häirunud isiksuse omadused. 1960-ndate lõpus hakati pöörama tähelepanu väärkohtlemise sotsiaalsele kontekstile ja leiti, et riskifaktoriks on vanema sotsiaalne isoleeritus ning väärtussüsteem, mis lubab ja võimaldab olla lapse suhtes vägivaldne. 1970-ndatel aastatel seletati lapse väärkohtlemist sotsiaalse interaktsiooni kaudu, kui vanema ja lapse häirunud suhet. Järgnevalt käsitletakse lähemalt mõningaid laste väärkohtlemise riskiteguritest lähtuvaid teoreetilisi mudeleid. Psühhopatoloogiline mudel. Psühhopatoloogiline mudel kui lapse väärkohtlemise psühhiaatriline käsitlus keskendub väärkohtlevatele täiskasvanutele omastele düsfunktsioonidele. Selles mudelis tuuakse ära väärkohtlevat käitumist soodustavad karakteristikud. Nendeks on kalduvus tajuda endast sõltuvaid inimesi
interpreteerida ja ennustada inimese käitumist. Püüdlikult tehtud 19 uuringud koosnevad tükktükilt kogutud teadmistes. Teooriad annavad võimaluse leida sarnasused erinevates andmetes on võimalik eraldi vaadelda andmeid ja teha neis üldistusi. Juhtteooriad sisaldavad uurijate jaoks kontrollitud hüpoteese. Hüpoteeside kaudu on võimalik selgitada nähtusi ja kasutada neid kõiksuguste eksperimentide ennustamiseks. Mõned uurimused kinnitavad hüpoteese, neis sisalduvaid teooriaid. Teised teadlased moodustavad neist oma teooriad, kus seletavad ootamatult pinnale kerkinud fakte. Mõned teooriad ei ole nii lihtsalt aimatavad: teised on kindlalt väljatöötatud struktuuriga, sisaldades palju informatsiooni.
1. peatükk käsitleb laste käitumise dünaamikat; kuidas nii õpilas(t)e kui õpetaja käitumine Raamatu kokkupanek pole vaid autorile ajamahukas ettevõtmine. Ma tahan tänada oma abi- teineteist heas ja halvas vastastikku mõjutavad. Õpetaja „kontrolli“ ja juhirolli mõtestatakse kaasat Lorat – lähimat sõpra ja kaasõpetajat – kes andis mulle aina tuge ja talus paberikuhjasid nii juhtimise, õpetamise kui korrahoidmise eesmärkidest lähtuvalt. söögilaual. Tänu ka meie tütrele Sarah’le; me jagasime seda söögilauda ikka ja jälle (kodutöödeks 2. peatükk keskendub õppeaasta kriitilisele faasile – „kehtestamisfaasile“. Neile esimestele ja raamatu kirjutamiseks). Tänu sulle, Sarah, ka joonistuse eest järelsõnas.
neuropsühholoogiliste uuringute alal ja teisalt laste vaimse arengu uurin- gutele, samuti on ta saanud inspiratsiooni mingis valdkonnas erakordset talenti ilmutanud inimeste elulugudest. Kõige suuremat tõestusmaterjali pakkusid Gardnerile tema teooria püstitamisel inimesed, kelle üldise vaimse võimekuse tase on kõvasti alla keskmise, kuid kellel on geniaalsed võimed mingis väga kitsas oskuses (nn metsikud õpetlased). Massimeedia kaudu tuntud tegelastest võib tuua näiteks erakordse numbrilise mäluga Paul Daniel Tammeti, kes suutis 14. märtsil 2004 Oxfordi teadusajaloo muuseumis toimunud nn “π-päeval” viie tunni jooksul peast reprodut- seerida 22 514 arvu π komakoha numbrit. Tammetil on ka fenomenaalne loomulik anne võõrkeelte omandamiseks, ta valdab vabalt kahteteist keelt, nende hulgas muuseas ka eesti keelt, mis on tema eriline armastus ja mille
Keerukas sotsiaalne käitumine inimestel avaldab endas sageli loomadega sarnaseid käitumisrituaale (näiteks seksuaalse tagapõhjaga peibutusrituaalid, mida naiste- meeste vahelistes suhetes võib mingil määral igal hetkel täheldada). Erinevalt loomade kaasasündinud ja üsnagi jäikadest rituaalidest on inimliku suhtlemisega seotud rituaalid väga paindlikud (muutlikud) ning neid korrigeeritakse partneri poolt antava tagasiside kaudu silmapilkselt. Kui paarissuhtlemises on tugev mõistuse kontroll enesestmõistetav, siis masside ehk "inimkarjade" seas viimaste liikmena minetab inimene sageli oma ratsionaalsuse ja võib koos kümnete või sadade teistega hakata käituma üsnagi meeletult. Unenäod on inimkonna tekkest alates kõigile huvi pakkunud. Ka küsitakse psühholoogidelt ühe sagedasema küsimusena unenägude kohta. Seetõttu on unenägusid psühholoogide poolt ka üsna palju uuritud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid