Kiletiivaliste toitumine Herilane on kiletiivaliste seltsi kuuluv astlaliste ja rippkehaliste alamseltsist lendav putukas. Algul toovad noored töölised oma vastsetele toiduks magusat taimemahla, kuid hiljem näiteks kärbseid, mesilasi ja liblikate roovikuid. Mürginõela pistega herilane oma ohvri, närib samas ta küljest tükikesi, mälub peeneks ja toidab sellega kannudes olevaid vastseid. Ise aga toituvad herilased õite nektarist, lehetäide väljaheidetest ning varastavad mesilastelt mett. Vahel imevad nad ka ploomide, õunte, pirnide ja marjade mahla, mida nad saavad viljapuu aedadest.
iivalised Ki let Fred Kasela Märjamaa Gümnaasium VIII-c klass 2009 Üldtunnused Nime saanud kahe kileja tiivapaari järgi Tagakeha tipus muneti Muneti on ühendatud mürginäärmega mürgiastel Ees ja tagatiivad on omavahel ühendatud Maailmas on umbkaudu 150 000 liiki Veel infot Suurim kiletiivaline on 6cm pikk Jaava saarel elav odaherilane Väikseim on munakireslane pikkusega 0,21mm Kiletiivaliste suised on haukamis või libamistüüpi Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni Jalad on enamasti lihtsad jooksujalad Erinevaid Liike Puiduvaablane Võrgendivaablane Lehetäivamplane Click to edit Master text styles Käguvamplane Second level Munakireslased Third level Fourth level Aedniksipel...
Kiletiivalised German Berg Viimsi Kool 8.E klass 2013 Elupaik Ühiselulised. Elavad puudes, maa peal ning mesilased tarus. Herilased elavad maja seintel Välimus Kiletiivalised on 0,21 mm kuni 6 cm pikad selgrootud. Tiivalistel on 2 paari tiibu, mis on ühendatud omavahel konksukestega. Kõigil on hästi arenenud lõuad. Peas on tundlad. Liitsilmsed. Toitumine Valmikud toituvad nektarist ja õietolmust. Täiskasvanud toituvad Loomsest toidust, Nektarist, Õietolmust, Sülemist, Meest Ja teistest looduses leiduvatest toiduainetest. Paljunemine Kehasisene paljunemine Kiletiivaliste iseärasuseks on, et nende emased munevad nii haploiseid kui diploiseid mune. Tähtsus Mesilased toodavad mett. Mesilased ja kimalased tolmendajad. Sipelgad toituvad parasiitidest. Lisaks Kiletiivali...
Kiletiivalised Karmen Kallas ja Marii-Helen Horn Kehaehitus · Pea · Tundlad · Jalad · Tiivad · Ülalõuad · Paar liitsilmi ja 3 lihtsilma · Suised · Esi- ja tagakeha Kõige suurim odaherilane ja kõige väiksem munakireslane Osadel sugukondadel on kaks paari kilejaid läbipaistvaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad Eesmine ja tagumine tiivapaar omavahel väikeste konksukestega ühendatud, töötavad lennul ühtse kandepinnana Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi Kõikidel kiletiivalistel on hästi arenenud ülalõuad, millega tahket toitu närida, kaevata või pesamaterjali koguda Sipelgad Mürmekoloogia. Enamik sipelgaid elab troopikas Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased, väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad rautsikad Suhtlevad omavahel lõhnade abil Toitumine-putukad, lehetäide magus eritis ja taimemahl, osa ...
Bioloogia kontrolltöö: Limused ja Lülijalgsed 8.klass · Limusete rühmad +N Teod, Karbid, Peajalgsed. N: Vööttigu, Rõõnekarp, Hiidkalmaar · Limuste ühised tunniused. Pehme keha, mantel, jalg, lubjaainest koda mis võib olla muundunud või kadunud. · Tigude välisehitus. Ohtude eest kaitsev koda(nälkjatel kadunud), limanäärmeteja jalg, kahe paari kombitsatega pea. · Miks limused eluslooduses vajalikud? Tähtis osa toiduahelas, puhastavad veekogusid. · Lülijalgsete rühmad+N Vähid, ämblikud ja nende sugulased, putukad. N: jõevähk, hiidlinnutapik, kärbes. · Vähkide iseloomulikud tunnused. Elavad peamiselt vees, liiguvad enamasti vabalt, liitsilmad, koorik. · Lülijalgsete ühised tunnused. Lüliline keha, kitiinainest kest, lülilised jätked. · Vähi siseehitus. Kõva koorik, keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks, lülilised jätked, kaks paari tundlaid, liitsilmad. · Vähkide tähtsus looduses ja inimese elus. Osa toiduahelas, puhastavad veekogus...
Referaat Mesilased Sisukord : 1. Sissejuhatus 2. Kehaehitus 3. Mesilaste kodu 4. Paljunemine 5. Astel 6. Liigid 7. Huvitavat 8. Põhifaktid 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mesilased kuuluvad kõige kõrgemalt arenenud putukate hulka. Paljud liigid on ühiselulised, neil on keeruline käitumine ning tõhus teadete vahetamissüsteem. Nad moodustavad koos sipelgate ja herilastega kiletiivaliste seltsi, mis on mardikaliste järel suuruselt teisel kohal. Inimese jaoks on mesilased tähtsad mitmel põhjusel. Kodumesilastelt saab mett ja vaha. Mesilased on õistaimede tolmeldajad teadlaste hinnangul tooks nende putukate häving kaasa täieliku katastroofi paljude kultuurtaimede kasvatamisel. Kehaehitus Vähemalt 150 000 liiki hõlmavasse kiletiivaliste seltsi kuulub väga erineva kehaehitusega putukaid. Tüüpilise kiletiivalise suurekasvuline, kollase-mustavöödilis...
Kaarma Kool Raudsipelgad Uurimustöö Koostaja: 8.klass Juhendaja: 2009 Sissejuhatus Sipelgad on kiletiivaliste seltsi kuuluvad ühiselulised putukad. Kujuta ette, kui mitu miljonit sipelgat ja termiiti elab meie planeedil. Sipelgaid on umbes 14 000 liiki. Suur osa sipelgaist elavad maakera soojades piirkondades. Sipelgad on ühiselulised putukad, kes elavad suurtes kolooniates, mida kutsutakse peredeks ja milles igal liikmel on oma ülesanne. Eestis on 38 liiki sipelgaid. Nendest juba 15 liiki on kuklaseid. Enamus sipelgatest on looduskaitse all. Kuna nad on inimestele ka nii mõneski asjas kasulikud ja muidu võib olla oht, et sipelgate liigid surevad välja. Sipelgas on kujutatud Ahja valla vapil. Tema kujutis sümboliseerib, et Ahja valla metsades asuvad Eesti ühed suuremad laanekuklaste kolooniad. Samuti ta on töökuse sümboliks. Eesti sipelgaist on tuntuimad ...
Iseloomulikud tunnused Putukad on lülijalgsed. Neid on üle miljoni liigi. Eestis on neid leitud üle 12 000 liigi. Keha liigendub 3 osaks: pea; rindmik, tagakeha. Putukate kehad on kaetud kitiinkestaga. Peas paiknevad 1 paar liitsilmi. Paljudel putukatel on tundlad. Putukad on ainsad lendavad selgrootud. Nad näevad UV ja see on oluline nektari leidmisel. Putukate süda on mitmekambriline. Neil on 1 veresoon mis lähebsüdamest pähe. Nad kasutavad hingamiseks trahheed, mis avanevad kehakülgedel. Toitumine Putukad võivad olla taimetoidulised, segatoidulised ja on ka putukaid, kes toituvad väljaheidetest ja surnud organismide jäänustest. Taimetoidulised putukad on näiteks paljude putukate vastsed. Segatoidulised on näiteks prussakad. Putukad kasutavad toitumiseks suuava ümber asuvaid suiseid. Suiseid on 4 erinevat liiki- haukamissuised, libamissuised, pistmissuised, imemissuised. Putukate jagunemine (peamised) Kahetiivalised- (nt k...
1. Loomaraku ehitus. Tsütoplasmavõrgustik koosneb arvukastest kanalitest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained. Golgi kompleksis sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi. Lüsosoomides lagundatakse raksu mittevajalikud orgaanilised ühendid. Ribosoomid on kõige väiksemad organellid. Neis sünteesitakse valgud. Osa ribosoome on seostunud tsütoplasmavõrgustikuga, osa on tsütoplasmas vabalt. Rakutuum juhib rakutegevust. Rakumembraan ümbritseb rakku. 2. Taimeraku ehitus. Mitokondrid varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuride säilitamiseks. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. ON KA LOOMRAKUS. Tsütoplasma on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. ON KA LOOMARAKUS. Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool o...
1. loomaraku ehitus; koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus Loomarakk koosneb: Rakumambraan - eraldab rakku teistest rakkudest, selle kaudu toimub naaberrakkudega aine- ja energiavahetus. Tsütoplasma - täidab rakku, sisaldab vett ja orgaanilisi aineid Mitokondrid - Varustavad rakku energiaga, mida tal on vaja, et ennast töös hoida. Hapnikku tarbides muudavad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakule kättesaadavaks. Mida rohkem rakk töötab, seda rohkem mitokondreid. Lüsosoomid - seal lagundatakse mittevajalikud org. ühendid Golgi kompleks - seal sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi Ribosoomid - seal sünteesitakse valgud Tsütoplasmavõrgustik - koosneb paljudest kanalites, neid mööda liiguvad rakus ained. Selle pinnal sünteesitakse mitmeid aineid (nt süsivesikuid ja rasvu). Osa kanaleid on seotud tuuma pooridega, ühendades tuuma ja tsütoplasma. Rakutuum - Ümar ja suur, poorid võimaldavad info- ja ainevahet...
Kordamisküsimused SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. 1. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Inimeste ammuse huvi ajendid loomade käitumise vastu: (1) otsinguline huvi (nö. puhas huvi) soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi looduslikel loomaliikidel (2) praktiline huvi vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist Naiivsele perioodile pani aluse Aristoteles, kes arvas, et linnud talvituvad kaldaroostiku mudas. 2. Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, "vaikuse" periood, 1930. aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi valdkondi, mitte spetsiifiliselt loomade käitumist. Euroopa koolkond uuris loomade käitumist, samas kui Ameerik...
1.SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Otsinguline huvi ehk soov seletada käitumist, mida nähti juhuslikult. Praktiline huvi – vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist. Seletused tihti naiivsed. Näide: Aristoteles (384- 322 e.K.): 1)huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed 2)nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse 3)oletas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas Teaduslike käitumisuuringute algus, C. Darwini roll, “vaikuse” periood. Suureks algatajaks ja eestvedajaks oli C. Darwin. 1859 „Liikide tekkimine“ sh peatükk „Instinkt“, „Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel” (1872). Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil, sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinro...
I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, ...
I SISSEJUHATUS Etoloogia - õpetus [loomade] käitumisest (kreeka k. ethos = komme, tava, käitumine; logos = õpetus, käsitlus). eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.): huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaal...
Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusün...
Etoloogia Etoloogia on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu. Etoloogia kui käitumisfüsioloogia tegeleb loomade käitumise füsioloogiliste mehhanismidega, käitumisaktide sisemiste motivatsioonide ja põhjuste uurimisega. Etoloogia kui käitumisökoloogia uurib loomade välist käitumist peamiselt nn. musta kasti meetodil, looma sisse "vaatamata". Etoloogia kui zoosemiootika keskseiks uurimisobjektideks on loomade kommunikatsioon ning käitumise tähenduslikud aspektid. Etoloogia üheks klassikaliseks uurimisobjektiks on rituaalne käitumine, näiteks loomade pulmatantsud ja instinktiivne käitumine. Etoloogia klassikud on George Romanes, Karl von Frisch, Jakob von Uexküll, Konrad Lorenz, Niko Tinbergen. Etoloogia Eestis Eestis on esimesi end võrdlev-etoloogiliseks nimetavaid uurimusi Leopold von Schroederi töö (1888) eestlaste (ning soomeugrilaste ja indogermaanlaste) pulmakommetest. Loomade ...
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
