50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
196462
Õppematerjali autor
- Sääsed ja parmud muutuvad vihma ajal eriti kurjaks. - Kui metsas peale vihma aurab, hakkab jälle sadama. - Kui lillede lehed longu vajuvad, tuleb äike. - Kui õied lõhnavad tugevalt, tuleb üsna kindlasti vihma. Pikema aja peale ennustati ilma ka selle järgi, missugune oli ilm mingil kalendrikuul: - Jaanuarikuu sula on nälja ema. - Kui jaanuaris pakane paugub ja sajud puuduvad, siis juulis põud kõrvetab. - Mida tuulevaiksem jaanuaris, seda kenam kevad. - Kui jaanuaris palju udu, siis kevad vesine. - Külm näärikuu toob kuiva sügise ja suve. - Kui näärikuul sula teeb, on küünlakuu külm. - Tormine ja sügava lumega näärikuu kuulutab ette vihmast suve. - Küünlakuu külm toob sooja suve. - Mida tuulisem veebruar, seda vaiksem märts ja aprill. - Kui veebruari lõpul tuiskab, siis tuleb varajane kevad. - Kust 1. märtsil tuul puhub, sealt puhub ta ka suurema osa suvest.
Lastele tuleb seletada, et viibides looduses on nad samaaegselt kellegi kodus, kodu lõhkuda ja risustada aga ei tohi. Õpetaja ülesandeks on looduse väärtustamine sel määral, et laps ka vanemas eas seda endale väärtustaks. 4 KEVADE VÄRVID JA HELID Hanged kahanevad, lumi sulab. Ja katuseräästast veerevad alla lumeveepisarad, räästad tilguvad. Kraavides suliseb vesi, heliseb, laulab kevadviise. Loodus valmistub kevade vastuvõtuks. Maapind lõhnab samblast, kulust ja mädanenud lehtedest. Põõsastes on kuulda juba hõbekellukeste helinat, pidevat ja sädelevat. Kollakas kevadrüüs talvikesed laulavad rõõmuviise. Päikesekiirte soojus avab kõikjal kevadmuusika. Nagu sädelev smaragdroheline vaip on varakevadine orasepõld. Suures kõrguses, päikese rõõmuküllastes kiirtes, supleb helisevalt põldlõoke. Kõrgelt on näha, kuidas jänes lippab võsastikku, kuidas künnivaresed
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval,
paaris- või paarituarv kordi jms. Mõnel pool peeti tähenduslikuks varese kraaksumist või laulmist erilist meloodilist häälitsust. See võis tähendada midagi head või ka näiteks vallaslapse sündi. 9. Teekäijale vastusattumist on käsitatud sagedamini halva kui hea endena. 10. Varest laeva mastis, kui ta meloodilist ,,kluuk-kluuk" hüüab, on peetud hingelinnuks, kes hoiatab peremehe surma eest. Seda on peetud ka laevahuku ja (hea) kalasaagi endeks. 11. Kevade lähedust hinnati selle järgi, mitu korda lind jaksab kraaksuda. 10 VARESED 12. Jälgiti, kas lindudel on nokad tuule poole (vihma, ilmamuutuse tunnus) või põhja poole (tuleb külma), kas nad istuvad puu ladvas (külma ilma tunnus), vihtlevad või pesevad (vihmaenne) või kõnnivad maas (sula). 13. Rahutut lendu, asukohavahetust, käratsemist võeti kui ilmamuutuse saju, sula, tuule,
ei lahti neist tundeist saa. Näen pilvi, mis tõusnud me kohale nüüd kui hoiatus tuulde neis lindude hüüd. Kuid läbi öö lendab siiski mu laul 4 ning inimlik soov ei kao. Et oleks rahu ja veidi päikest, mis saadaks maa peal nii suurt kui väikest. Et oleks rahu ja veidi rõõmu mis palju soojust meil hinge tooks. Et oleks rahu ja õnne ilmas, mis paneks naerma ka nukrad silmad. Et oleks rahu ja veidi headust, et iga kevad meis lootust tooks. Mu laulud ehk midagi muuta ei saa, kuid ometi südant neis valutan ma. Ei ole ma siiski kui haavatud lind, mu igatsus toetab mind. Laulgem koos ja kõikjal siis saatku meid see väike viis. Hulkuri valss (Johan) Alfred Tanner, tõlkinud Richard Janno / rootsi rahvaviis Lossides krahvidel pulmad on hoos, kus mõrsjal on kroonitud pea. Seal voolamas sampanja, viin ja sartröös, kuid südamed külmad kui jää. Refr. Siis meeleldi maanteel ma tantsin,
Näärikuu (jaanuari) härmatis aga tõotab viljarikast aastat ning kalureile juulis rohket saaki. (http://et.wikipedia.org/wiki/Nuudip%C3%A4ev) TALIHARJAPÄEV – 14. jaanuar. Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist. Soomlased ja karjalased on väitnud, et karu pöörab siis teise külje ning hakkab teist käppa imema. (http://et.wikipedia.org/wiki/Taliharjap %C3%A4ev) TÕNISEPÄEV – 17. jaanuar. Tõnisepäeva tunneb eesti rahvakalender suhteliselt hästi. (Lauri Vahtre Maarahva tähtraamat) Tõnisepäev kannab rahva hulgas ka taliharjapäeva nime ning Wiedemanni andmeil
Laulik paneb laulus kokku tõe ja vale, kuuldused ja väljmõeldised. Laulus elustuvad taplused, sõjad, hädaajad. Esiisade vaprus seisku au sees läbi laulude. Vägilased on nüüd aset leidnud Taevataadi juures, Kalevipoegki teiste keskel Muistsete põlvede mälestused on nüüd maetud kalmude rüppe, jäänud unustuse hõlma. Laulikule ilmutavad endised end unenäos. Laulik on kõik pajatused kokku kogunud, kedranud laululõngaks ja kudunud laulukangaks. 1. LUGU KALEVI TULEK. SALME JA LINDA. PULMAD. Kalevite sugu sai alguse Vanaisa (Taevataadi) poegadest ja surelikest neidudest, kelle pojad Kalevite soo esiisadeks said. Põhja piiril asuvas talus kasvasid 3 poega. Üks läks Venemaale kaupmeheks, teine Turjamaale ( Norra põhjaosa) sõdalaseks, kolmas sõitis jumala juhatusel kotka seljas Viru randa, kus lõi oma riigi ja sai selle valitsejaks. Läänes elas noor lesknaine, kes leidis karjateelt kana, tedremuna ja varesepoja. Kanast kasvas
võlgu tasa ei teeniks jääks see laste kanda aga seda nad ei tahtnud. Lumi tuli sellel aastal ka varakult maha -enamus tööst oli juba tehtud ja eriti millegi vana pärast muretseda ei tulnud. Juss nägi tee ääres vedelemas 2 viljavihtu ja viis need öösel tallu- arvas et saab veel sealt neid(pererahvas oli selle üle õnnelik). Kaarel rääkis Maile et too läheks sealt töölt ära ja nad saaks siis ka koos olla. Mai sai aga lõpuks aru et see mis nende vahel toimus oli ainult kevade ja suve armastus- midagi sellest enam välja ei tuleks, sest mees ei näita enam huvi ka üles ja abiellumisest ei tuleks ka midagi välja. Andresel ei olnud rege, millega saaks talvel asju vedada- laenas Pearu käest (2nädalat). Too hakkas aga kõrtsis rääkima et ta annaks selle talle tasuta sest A on ju nii vaene ja ei jaksa endale ise teha ega osta. Õhtul sai ta oma ree tagasi, aga kui P sellest kuulis et A ree oli neile juba viinud siis sai ta väga pahaseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid