50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-01-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
misise
Õppematerjali autor
Keskkonnaõigus - eksamiküsimused sügis 2012 Sisukord 1 Keskkonnaõiguse üldiseloomustus 3 2 Keskkonna väärtustamine 4 3 Keskkonnaõiguse ajalooline areng 5 4 Keskkonnaõiguse kesksed mõisted 6 5 Keskkonnaõiguse kodi tseerimine 7 6 Õiguspõhimõtete roll keskkonnaõiguses 8 7 Saastaja-maksab-põhimõte 9 8 Ettevaatuspõhimõte 10
42 – 46 , Loeng Keskkonnaalastele õigustele on keskkonnaõiguses viimaste kümnendite jooksul üha enam tähelepanu pööratud. Erinevalt teistest haldusõiguse valdkondadest, käsitletakse keskkonnaõiguses menetluse osapoolena ka avalikkust. Avalikkuse kaasamise suurem roll tuleneb nii keskkonnaotsuste laiemast mõjust isikutele kui ka rohkem tasakaalustatud otsuste tegemise soovist. 3. Keskkonnaõiguse kesksed mõisted: Keskkonnahäiring, keskkonnarisk, keskkonnaoht, käitaja ja käitis, heide, heite piirväärtus, keskkonna kvaliteedi piirväärtus, saastamine ja saastus. Loeng. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel – paremal ülal „otsing“ kirjutada - keskkonnaseadustiku – ja sealt ilmub ka seletuskiri. Saastamine - ehk saastus ehk reostamine ehk reostus on ainete, vibratsiooni,
Loeng Keskkonnaõiguse printsiibid Keskkonnaõiguses printsiipidel eriline roll (EÜ asutamislep. art 174) · Paindlikkuse vajadus uued olukorrad, ebakindlus · Avar administratsiooni kaalutlusõigus (printsiibid on suunaandjad) · Rahvusvahelise õiguse suur mõju · Kodifitseerimise ja arengu pidepunktid Printsiibid Printsiibid demonstreerivad eesmärke, mille poole tuleb püüelda · Printsiibid satuvad tihti konflikti teiste printsiipidega (eesmärkidega) - tuleb leida optimaalne lahendus (Säästva arengu kolmnurk) · Printsiibid on suunatud eelkõige seadusandjale, haldusorganile ja kohtule Normid on konkreetsed neid saab kas täita või mitte täita, kolmandat võimalust ei ole Printsiipide osaline täitmine rikkumine Printsiibi üldosa seaduse eelnõus Keskkonna tervikliku ja kõrgtasemelise kaitse põhimõte Abinõud keskkonna kaitsmisel peavad tagama kõrgtasemelise kaitse, seejuures t
Keskkonnaõiguse arvestus I RIDA 1. Mis on vältimispõhimõtte juriidiline sisu? Keskkonnaohtu tuleb vältida. Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud kasutusele vajalikud meetmed. 2. Mis on keskkonnaohu juriidiline sisu? Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Eelkõige tuleks olulise keskkonnahäiringu tekkimist eeldada siis, kui ületatakse keskkonnakvaliteedi piirväärtusi, põhjustatakse saastus, põhjustatakse keskkonnakahju, põhjustatakse oluline keskkonnamõju või oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Rakendub vältimispõhimõte. 3. Keskkonnamõju hindamise juriidilise menetluse sisu? Keskkonnamõju hinnatakse erinevate arendusprojektide puhul. Keskkonnamõju hindamise eesmär
ettevaatusprintsiibist, mille kohaselt vältida tuleks juba keskkonnakahju ohu tekkimist. Mida tead „saastaja maksab“ printsiibist? Kui keskkonnale tekkivad negatiivsed mõjud on siiski vältimatud, tuleks nendega seotud kulude kandmisel lähtuda saastaja maksab printsiibist. Selle põhimõtte kohaselt kannab keskkonnakahjudega seotud kulutused kahju tekitaja, mis peaks kaasa tooma keskkonnasäästlikumate lahenduste eelistamise. Millised on keskkonnaõiguse kesksed mõisted? Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus. Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus.
ainelisest või mitteainelisest kasust inimese jaoks. Keskkonda ei vaadelda siin kui vahendit, vaid kui eesmärki. Seejuures ollakse arvamusel, et arusaamatuste korral peaksid inimese huvid loodushoiu ees tagaplaanile jääma. Selline mõtteviis ei pea õigeks looduse arengule vahele segada ning rõhutab seda, et inimtegevuse ulatus peab olema piiratud nii meie puudulike teadmiste tõttu kui ka eetilistel põhjustel. 3. Keskkonnaõiguse kesksed mõisted Keskkond- Keskkonna mõiste on suures osas kokkuleppe küsimus. Keskkonna määratlused saab jagada kaheks: reaal- ja legaaldefinitsioonideks. Reaaldef.-keskkond on füüsikaliste, keemiliste ja biootiliste faktorite (kliima, pinnas, elusorganismid) kogumit, mis mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab kokkuvõttes ära nende vormi ja ellujäämise. Legaaldefinitsioone on mitmeid: näiteks a) keskkond on nii õhk, vesi kui ka pinnas (Ühendkuningriigi 1990 a. keskk
2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus Printsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng Integreerimine Kahju vältimine Ettevaatus Saastaja maksab Keskkonna kaitstuse kõrge tase Avalikkus – üldsus. Kaasamine – teavitamine, võimaluse andmine mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid. Rahvusvaheline roll – konverentsid. EL keskkonnaõigus (sh keskkonnaprogramm), teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad, terviklikkus - Mõiste keskkond, Omavaheline seotus, Nö looduses peab valitsema tasakaal. Keskkonnaõigus Eestis Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS(Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus) Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS, JahiS jt
teemad 6. Terviklikkus Keskkonnaõigus Eestis Üldseadused: Säästva arengu seadus, Planeerimisseadus, Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Valdkondlikud seadused: Jäätmeseadus, Looduskaitseseadus, Veeseadus, Atmosfääriõhu kaitse seadus, Jahiseadus. (tasude eest) Õigusruumi ümberkorraldus Kodifitseerimine õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine. Üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi (keskkonnaalased mõisted, põhimõtted ning isikute põhilised õigused ja kohustused, samuti loamenetlus). Uuendused (põhimõtted): 1.kk kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte keskkonnakaitse tase peab olema kõrge, keskkonnakaitse argumendid peavad olema otsuste tegemisel kõrgelt väärtustatud; 2.lõimimispõhimõte kõigi eluvaldkondade arengu kavandamisel tuleb arvesse võtta kkkaalutlusi; 3.vältimispõhimõte keskkonnaohtu tuleb vältida, v. a erandjuhtudel; 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid