Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid (0)

Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid

Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid Referaat Tartu 2015 Y ................................................................................................................14 Sisukord YÜLIKOOLID KESKAJ Ülikoolide sünd 4 Ülikooli kolledžid 5

Esimesed ülikoolid Euroopas

Teine osa kirjeldab ülikoolielu keskajal, võttes aluseks nii kesk- kui kaasaja teadlaste käsitlused Pariisi ülikoolielust ning õppetöö iseloomust. Kuna raamat ,,A History of the University in Europe I" oli õigeaegselt raamatukokku tagastamata, puudus mul allikas tervikliku pildi saamiseks keskaegsetest ülikoolidest. Püüan aga luua võimalikult huvitava vaatenurga esimestele Euroopa ülikoolidele ning nende olemusele. Pilt . Näide keskaegsest raamatust: keskaegne Piibel. 1. ESIMESED ÜLIKOOLID EUROOPAS Euroopa ülikoolide alguseks võib pidada keskaja teist poolt, mil kloostrikoolides soovis õppida nii palju noori, et tuli luua eraldi õppeasutused. Tekkisid eraldi asutused, kus liideti ilmalik ja kiriklik õppesuund ja see viiski ülikoolide tekkeni. Edasist arengut ilmalikkuse poole mõjutasid Araabia õpetlased ning nende raamatukogudes säilinud Antiik-Kreeka teadlaste tööde jõudmine Euroopasse. Araablaste ristiretked viisid muudatusteni ka

Pedagoogika alused

Ülikoolid keskajal - refraat

Tegevust alustasid ka meditsiinilisekallakuga Salerno ülikool ja usuteadusliku kallakuga Pariisi ülikool. 1167.aastal asutati Inglismaal Oxfordi ülikool. XIII saj. tekkis mittmeid ülikoole ka Pürenee poolsaarel, XIV sajandil Kesk-Euroopas. Mainigem neist Karli ülikooli Prahas (1386), ülikoole Krakovis (1364), Viinis (1365), Heidelbergis (1386). Põhja-Euroopa suurkoolidest on vanimad Upsala (1477) ja Kopenhaageni (1479) ülikoolid. XV sajandi lõpul oli Euroopas juba 65 ülikooli, mille tegevuses peegeldus tolleaegne ideoloogiline võitlus ja opositsiooniline mõte. 1 Ülikoolide korraldus. Enamik tolleaegse ülikoolide õpeejõude ning üliõpilasi oli tulnud teistest linnadest ning maakohtadest, mistõttu neil puudusid ülikoolilinnas igasugused kodanikuõigused. Enda huvide kaitsmiseks oli vaja ühineda tsunftitaoliseks organisatsiooniks. Sellist ühendust hakati

Keskaegsed ülikoolid

Keskaegsed ülikoolid Tavalise kooli kohta kasutati ladinakeelset nimetust studium ning ülikool oli studium generale. Esimeste Euroopa ülikoolide kujunemisperiood asetub 11.-13. sajandisse. Üldiselt valitseb arvamus, et mingi ühe teadusharu kõrgkool ei kuulu ülikoolide mõiste alla. Mõnikord mainitakse Euroopa vanimate seas Itaalias asuvat Salerno ülikooli, ent 10. sajandil õpetati seal vaid arstiteadust, seepärast on Salernot nimetatud ka protoülikooliks. Bologna ülikool (Università degli Studi di Bologna) on ülikool Bolognas, üks suurimaid ülikoole Itaalias. Selle asutamisajaks arvatakse aastat 1119, olles seega Euroopa (ja läänemaailma) vanim, ning üks maailma vanimaid, mis püsivalt tegutsenud. Algselt moodustas Bologna ülikooli õigusteadust õppivate üliõpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajaid doktoreid. Põhirõhk õigusteadusel. Bologna ülikool on üheks olulisemaks keskuseks Euroopas semiootika va

ajalugu - ülikoolid ja teadus

Prantsusmaa katedraalikoolides põhiaineks dialektika (arutelukunst) ning õpetlase kõige tõhusamaks tööriistaks oli intellekt. Toom- ja katedraalkoolid või grammatikakoolid aitasid kaasa linnade arengule, sest majandus ja inimeste haridus on tihedalt seotud. Linnades sündis täiesti uut tüüpi haridusasutus, milleks oli ülikool. Esimestena tekkisid ülikoolid Bolognas (1088), Pariisis ja Oxfordis. Ülikooli ladinakeelne nimi – universitas – tähendab tsunfti. Keskaegne ülikool oligi loodud käsitööliste korporatsioonide eeskujul. See kujutas endast omamoodi õpetlaste tsunfti, mis ühendas kõiki sama linna üliõpilasi ja õppejõude. Koos ülikoolidega tekkis ka uus ühiskonnakategooria, sellesse kuulusid õpetlased ja õppejõud ehk vaimse töö tegijad. Populaarsemates ülikoolides õppis korraga sadu üliõpilasi Euroopa eri maadest. Keskaegne ülikool jagunes nelja teaduskonda. Alusõpet anti vabade kunstide teaduskonnas. Seejärel võisid tudengid

11.klassi ajalugu

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu

Õigusteaduskonna aine

õigus saab valmis, saada aru erinevatest õigusest mõtlemise viisidest, teha tutvust põhiliste ajalooliste õigustekstidega, tutvuda meie kultuuriruumi olulisemate õigusajaloo uurijatega. Periodiseerimine pole absoluutne, ühes valdkonnas võivad toimuda kiired muutused ja teine võib püsida muutumatuna. Sõltub, mis aluseks võtta. Periodiseeringute erinevad alused:  Universaalne o Kronoloogiline (arhailine, keskaegne, varauusaeg, valgustus, saksa õigusajalooline koolkond, industriaalajastu) o Geograafiline (riigi, rahva, territooriumi) o kultuuriline, o institutsiooniline (eraõigus, protsessiõigus, krim.õigus, põhikorra ajalugu)  Partikulaarne ehk osaline – inimsoo teatava osa õiguse ajalugu 3. Eesti õigusajalooline areng, põhiperioodid (muinasajast iseseisvuseni).

Keskaeg - oluline etapp inimkonna arengus?

piibel. Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja au Johann Gutenbergile. Kõige esimeseks trükitud raamatuks Euroopas oligi tema trükitud Piibel, milles igal lehel oli tekst kahes veerus ning mummalgi lehel 42 rida. Edasi hakati trükkima ka paberraha ning mängukaarte. Trükikunsti leiutamine hõlbustas valitseja teadaannete avaldamist ning trükitud raamatute kaudu kandusid inimestele kiiresti edasi uusi teadmisi ning ideid. Üks olulisemaid etappe keskajal on olnud ka ülikoolid teke. Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja laiemalt kogu kultuuri vallas järsk langus. Määravaks sai ka kiriku osa. Varakeskajal olid vaimulikud ainsad kirjaoskajad, ja see, keda huvitasid haridus ja teadus, pidid astuma kloostrisse või muul viisil kiriku teenistusse. Uute koolide ja ülikoolide rajamise peamiseks tõukejõuks on läbi aegade olnud haridust ja teadust hindavate inimeste olemasolu