Pärnu
Koidula Gümnaasium
Kehalise
kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute
enesetundele ja meeleolule
Uurimistöö
alused. Kursuse lõputöö
Kairit
Merilaht, Karmen Grigor , Kätlin Kase , Britt Haas , Anet Vaikla G1BK1- bioloogia -keemia õppesuund
Juhendaja :
Eva Palk
Pärnu
2015
Sisukord
Sissejuhatus
..........................................................................................................3
1.
Kirjanduse ülevaade…………………………………………………………………………………..…………4
1.1
Liikumise tähtsus tervisele
………………………………………………………………..……....4
1.2
Füüsilise aktiivsuse positiivsed mõjud organismile….…………………….…………5
1.3
Spordi ja kehalise aktiivsuse tervislikud toimed
……………………………………...6
1.4
Kehalise aktiivsuse ohud
…………………………………………………………………………….7
1.5
Miks on kooliõpilaste õppekavas kehaline kasvatus?
………………………………8
1.6
Kehaline kasvatus erinevate maade õppekavas………………………………………..10
2.
Metoodika ja valim ……………………………………………………………………………………...…….12
3.
Tulemused ja analüüs
…………………………………………………………………………………….…..13
3.1
Osavõtt kehalise tundidest
………………………………………………………………………..13
3.2
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 25 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Anetvaikla
Õppematerjali autor
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus.............
................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2. KEHALINE AKTIIVSUS KOOLIS........................................................................................2 2.1 Kehalise kasvatuse programm..........................................................................................2 2.2 Kehalise kasvatuse tund...................................................................................................2 KOKKUVÕTE...............................................................................................................................2 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................
Sissejuhatus Kui rääkida kehalisest kasvatusest stressimaandajana, siis käib see väide üldiselt vaid poiste kehalise kasvatuse tunni kohta. Tüdrukutele ei ole see tund just väga tihti sugugi meeldivaks suudetud luua. Poisse kuuleb väga harva kurtmas tülgastava ja depresseeriva kehalise kasvatuse tunni suhtes. Kindlasti leidub ka mõni poiss, kes arvab, et see tund killustab ta maailma, kuid leian, et võrreldes enamuse tüdrukute meelehärmi puhul on need mõned poisid kui paar nõela suures heinakuhjas. Loomulikult ei taha ma raudkindlalt väita, et see tund üdini traumeerib ja tekitab kergeid psüühilisi häireid. Kuna seda saab väita vaid poolte umbes seitsmenda kuni üheteistkümnenda klassi tüdrukute puhul. Samas on ka selliseid, kes on füüsiliselt võimekab ja aktiivsed, ning see lühike aeg nädalas, mis nad peavad seal tunnis veetma ei kõiguta neid enamasti. Neil on juba väljakujunenud oma
AP- 1 KÕ Juhendaja: M. Piisang Rakvere 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Lapse igapäevane elu koosneb söögi- ja uneaegu arvestamata peaaegu pidevast liikumisest. Hiljem on päevaplaanis esikohal kool ja õppimine ning spontaanse liikumise hulk väheneb. 2 Kehaline treening on kehalise aktiivsuse üks osa, mis hõlmab planeeritud, süstemaatilist, korduvat ja eesmärgistatud liikumist. Planeeritud liikumise abil püütakse toetada lapse arengut ja mõjutada positiivselt tema tervist. Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põhjal areneb järk- järgult ka tähelepanuvõime ning eesmärgistatud motoorika, seejärel aga kindla suunitlusega õppimine. Väikelastel tuleks korraldada intervallitüüpi, lapse enda poolt reguleeritavat liikumist. Sellega
Koostaja: Reimu Saaremaa, 11B klass Juhendaja: Maarika Männil, õpetaja Paide, 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile.........................................................5 2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas................................................7 3. Sportimise võimalused Paides...................................................................................9 4. Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus ja koormus.....10 . 4.1 Õpilaste vaba aja tegevused peale kooli................................................
Oluline roll on selles täiskasvanu eeskujul, nii õpetaja kui ka ka lapsevanema näol, oluline on ka nende omavaheline koostöö. Hea koostöö eeldab vastastikust usaldust ja partnerlust ühise eesmärgi nimel, milleks on hoolitseda laste tervise ja turvalisuse eest. Et neid eesmärke täita, on vaja tahtet ja teadlikkust. Käesoleva referaadi eesmärkideks on selgitada, mis on füüsiline heaolu ning miks see vajalik on; anda ülevaade ja selgitada lapse kehalise aktiivsuse vajalikkust ja selle mõju lapsele ning täiskasvanute eeskuju ja tegevuse mõju selle kujunemises lapseeast alates; anda lühike ülevaade tervislikust toitumisest ja selle vajalikkusest. 2 Lapse heaolu Heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Heaolu võib
sooritatud tegevuse tüüp (kas töös on suured lihasgrupid või vaid mõne jäseme lihased), eesmärk (sportlik treening, igapäevane kehalist pingutust nõudev töö jne) pikem ajaperiood (näiteks aasta), mille vältel eelnevalt kirjeldatud ühekordseid tegevusi harrastatakse. Kehaliseks treeninguks nimetatakse korduvaid planeeritud ja struktureeritud kehalisi harjutusi, mille eesmärgiks on suurendada või säilitada üht või mitut kehalise võimekuse liiki. Tervisele soodne kehaline aktiivsus on sellise kestuse, intensiivsuse ja sagedusega liikumine, mida seostatakse tervise tugevnemise ning haiguste ärahoidmisega. Mõõduka intensiivsusega kehaline aktiivsus vastab energiakulule, mida nõuab hoogne kõndimine. Sellise tegevusega kaasub tavaliselt kerge hingeldus ning soojatunde tekkimine. Suure intensiivsusega kehaline aktiivsus vastab energiakulule, mida nõuab aeglane sörkjooks.
Miina Härma Gümnaasium Karl Läänelaid SOOVITUSED KEHALISE AKTIIVSUSE TÕSTMISEKS KONTORIS TÖÖTAVATELE TÄISKASVANUD INIMESTELE Uurimistöö Juhendaja: Jannar Tähepõld Tartu 2021 AUTORI DEKLARATSIOON Kinnitan, et olen uurimistöö̈/praktilise töö koostanud iseseisvalt. Kõik töös kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid