Keemiline side (1)

Keskkool - Keemia - Keemia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas tekib kovalentne side?

Lõik failist

Kordamisküsimused II
Keemiline side

Mis on :

Lihtaine – aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest.
Liitaine – keemiline aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest.
Molekul – koosneb aatomitest.
Molekulaarne aine –
Mittemolekulaarne aine – molekulidest koosnev aine.
Keemiline side – aatomite või ioonide vaheline side molekulaarses aines.
Kovalentne side – ühiste elektronpaaride jagamisel aatomite vahel tekkiv side.
Mittepolaarne kovalentne side – kovalentne side, kus ühine elektronpaar on mõlemal elemendil võrdselt.
Polaarne kovalentne side – kovalentne side, kus ühine elektronpaar on ühe elemendi poole rohkem tõmmatud.
Valents – näitab ühe aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arvu.
Üksikside – aatomite vaheline keemiline side, mille moodustab üks ühine elektronpaar.
Kaksikside – aatomite vaheline keemiline side, mille moodustavad kaks ühist elektronpaari.
Kolmikside – aatomite vaheline keemiline side, mille moodustavad kolm ühist elektronpaari.
Iooniline side – ioonide vaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.
Vesinikside – täiendav keemiline side, miile moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga (võib tekkida ka suurte molekulide erinevate osade vahel).
Metalliline side – keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis.

Keemilise sideme energeetiline põhjendus (koos joonisega lk 19)

Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest molekulise või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Keemilise sideme lõhkumiseks tuleb energiat kulutada.

Tähtsamad keemilised sideme liigid.

Kovalentne side
Iooniline side
Metalliline side

Kuidas tekib kovalentne side? (selgita H2 ja HCl näitel).

H2 – võlemal aatomil on üks paardumata elektron , millede energiad tõmbuvad ja nende vahele moodustub side.
HCl – H-l on üks paardumata elektron üle viimasel kihil ja samas Cl-l on välisel kihil 7 elektroni ehk siis 1 on puudu ja nende vahele tekib ühise elektronpaari vaheline side.

Kovalentse sideme liigid ja nende tunnused (mittepolaarne ja polaarne side), näited.

Mittepolaarne kovalentne side – Nt. Kõik mittemetallide ühe elemendi molekulid.(O2, H2)
Polaarne kovalentne side – tekib erinevate mittemetallide elementide aatomite vahel. (HCl)

Ioonilise sideme tunnused ja näited.

Vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. Ioonid tekivad, kui üks aatom loovutab ja teine liidab elektrone.(mittemetall ja metall ). (NaCl)

Oska määrata keemilise sideme tüüpe valemi järgi (harjutused).

Kuidas sõltuvad keemilise sideme tüübist järgmised omadused : sulamis- ja keemistemperatuur , kõvadus, elektrijuhtivus , lahustuvus .

Kuidas sõltuvad aine ehituse tüübist (molekulaarne või mittemolekulaarne aine) särgmised omadused : sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, elektrijuhtivus.

Metallivõre – juhivad elektrit ja soojust, on plastilised ja läikivad.
Ioonvõre – suhteliselt kõrge sulamistemp., haprad, lahustuvad sageli vees ja teistes polaarsetes lahustes.
Aatomvõre – kõrge sulamistemp., suur kõvadus, vees praktiliselt ei lahustu ja elektrit ei juhi.
Molekulvõre – madal või mõõdukas sulamistemp., aurustuvad kergesti, pehmed , vees lahustuvad vähe või üldse mitte.
Vesinikside – suurendab aine tihedust , tõstab sulamis ja keemistempi.
Parandab lahustuvust vees.

Harjutused 1 – 15 õpikust lk 23 – 24.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

62 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ellerenno Õppematerjali autor

materjal, mille põhjal õppisin keemia riiklikuks eksamiks selle osa selgeks

kaksikside valents kovalentne side

Sarnased õppematerjalid

doc

10. klassi keemia kontrolltöö konspekt

KEEMIA KT: 6. okt Mõisted: molekul molekulaarse aine väiksem osake, kovalentse sidemega seotud aatomite rühmitus. Molekulivalem keemiline valem, mis näitab, millistest elementidest aine koosneb. Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest (keemiline ühend) Molekulaarne aine molekulidest koosnev aine Mittemolekulaarne aine aine mis ei koosne molekulidest (ioonsed ained ,metallid, kovalentsed mittemolekulaarsed ained) Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks

Keemia

odt

Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66

Kontrolltöö: Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66 Prooton positiivse laenguga aatomi osake; Neutron laenguta aatomi osake; Elektron negatiivse laenguga, paikneb orbitaalil; Massiarv tuumaosakest arv aatomituumas neutronite arv + prootonite arv; Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist; Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa; Aatomnumber ehk järjenumber; Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid; Liitaine keemiline ühend, esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid; Elektronkiht Isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronide arvu poolest ja seega ka massiarvu poolest; Keemiline element on ühesuguse tuumalaenguga(prootonite arvuga) aatomite liik. Elektronkate koosneb elektronidest, jaotub elektronkihtideks. Elektronskeem näitab elektronide paiknemist elektronkihtidel.

Keemia

doc

Keemiline side ja aine ehitus

Üksikud aatomid on ebapüsivad, see tähendab neil on kõrge energia. Seepärast liituvad nad teiste aineosakestega, minnes üle püsivamasse ehk madalama energiaga olekusse. Seega, sideme moodustumisel vabaneb (eraldub) energiat ning süsteemi energia väheneb ehk süsteemi enda energia muut on negatiivne: H<0. Reaktsioone, milles energiat eraldub, nimetatakse eksotermilisteks. Niisiis on ühinemisreaktsioonid, nt Zn + S à ZnS, ka pigem eksotermilised. Kui aga side lõhkuda ja tekivad üksikud aatomid, minnakse üle ebapüsivamasse kõrgema energiaga olekusse. Selle jaoks ehk sideme lõhkumiseks on vaja energiat kulutada: energia neeldub. Selliseid protsesse nimetatakse endotermilisteks ja et süsteemi enda energia muutub juurdeantava arvelt suuremaks, on H>0. See on iseloomulik pigem lagunemisreaktsioonidele, nt Cu(OH)2 à CuO + H2O H<0 H>0 II

Keemia

docx

Keemia konspekt

1.Keemiline side on mõju,mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. 2. Elektronegatiivsus- suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Polaarsed ained- polaarsetest molekulidest koosnev aine. Mittepolaarsed ained – mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine. Kordne side - on keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Iooniline side - Elektronide üleminek ühelt aatomilt teisele./ ioonidevaheline keemiine side,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Kovalentne side – aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel. Metalliline side – keemiline side metallides, mis tekib metalli aatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil.

Keemia

doc

Keemilised sidemed, aatomiehitus

Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Molekul molekulaarse aine väiksem osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastasikmõju, mis seod nad molekuliks või kristalliks Kovalentne keemiline side aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronipaaride moodustumisel Polaarne kovalentne side kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. Mittepolaarne kovalentne side kovalentne side, mille ühine elektronipaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse elektronegatiivsusega aatomite vahel Iooniline side ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu.

Keemia

doc

Keemilised sidemed.

Keemia kordamisküsimused Seleta mõisted : Iooniline side Ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Metall + mittemetall. Kovalentne side Aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride tekkimisel. Mittemetall + mittemetall. Metalliline side Keemiline side metallides tekib metallidevahel ühise väliskihi elektronide abil. Metall + metall. Vesinikside Täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronnegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teisi molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Elektronegatiivsus Suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Iooniline side : * 1,9 Kovalentne mittepolaarne : * = 0 Molekulorbitaal Kui kaks aatomit sattuvad üksteisele nii lähedale, et nende elektronide

Keemia

docx

Aine ehitus ja keemiline side

Aine molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises. Elemendi aatomite arvu molekulis näitab indeks. Ainete liigitamine koostise põhjal 1. Lihtained koosnevad ühjest keemilisest elemendist. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (Fe, Au, Cu, S, Cu, S, C). Kaheaatomilised molekulid on H2, N2, O2, Cl2, F2, Br2, I2 . Lihtainete liigitamine A. Metallid- aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena. B. Mittemetallid- aatomite vahel on kovalentne side, esinevad - üksikaatomitena (väärisgaasid), - molekulidena (lisaks eespool nimetatud kaheaatomilistele molekulidele P4 ja S8), - kristallidena (C, Si). 2. Liitained koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist (H2O, K3PO4). Ainete liigitamine ehituse põhjal 1. Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid,

Keemia

doc

Keemia mõisted

lõhkumisel, seetõttu on enamik lagunemisreaktsioone endotermilised. Aatom, mis annab ühiseks kasutamiseks vaba elektronipaari on elektronipaari doonor. Teine aatom mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitali on elektronpaari aktseptor. Sel teel tekkinud kovalentset sidet nimetatakse doonot-aktseptorisidemeks. Keemilist sidet mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil nim kordseks sidemeks. 2. elektronpaari abil tekib kaksikside, 3 elektonipaari abil kolmikside. Kordne side on tugevad kui üksikside. Aatomi ergastumisel läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti, s.t. energia kasvab. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel. Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Keemilise elemendi aatomi võimet tõmmata enda poole ühist elektronipaari iseloomustatakse

Keemia

Rohkem sarnaseid