Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia Eksami konspekt 8 klass. (5)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Keemia 8. Klasside eksami konspekt

  • A) Puhtad ained, b) ainete segud, c) ainete füüsilised omadused.
  • Koosneb ainult ühe aine osakestest .
  • Koosneb mitme aine osakestest.
  • Tahke, vedel ja gaasiline.
  • Keemialaboris kasutatavad anumad, 2b. ohutusnõuded.
  • Katseklaas- katsete tegemiseks.
  • Keeduklaas - lahuste valmistamine ja keetmine.
  • Kolb - lahuste valmistamine, hoidmine.
  • Mõõtesilinder- vedeliku koguse mõõtmine.
  • Pipett - aine transportimine
  • Tilgapipett- sama mis eelmine ainult et tilkades.
  • Lehter- abi ümbervalamises.
  • Portselankauss- tugevaks kuumutamiseks.
  • Portselantiigel - lahtisel leegil kuumutamiseks.
  • Tiiglitangid- tiigli hoidmiseks
  • Uhmer- aine peenestamiseks.
    2b.
  • Jälgi tööjuhendit ja õpetajat.
  • Ära sea ennast ja teisi ohtu.
  • Ole ettevaatlik tulega.
  • Hoia töökoht puhas.
  • Kasuta võimalikult väikeseid aine koguseid.
  • Tundmatuid aineid nuusuta eemalt, ära joo ega maitse.
  • Keemiliste reaktsioonide tunnused.
  • Värvuse muutumine.
  • Valgusefekt.
  • Soojenemine või jahtumine .
  • Lõhna muutus.
  • Gaasi eraldumine.
  • Sademe teke.

  • Ainete eraldamine segudest.
  • Setitamine - Nõrutamine
  • Filtreerimine
  • Destilleerimine
  • Magneti abil eraldamine
  • Jaotuslehtriga eraldamine
  • A) Aatomi ehitus, B) osakesed aatomis
  • Aatomi tuum ja elektronkiht.
  • Tuumas- prootonid ja neutronid , tuuma ümber elektronid.
  • Keemiliste elementide sümbolid.
    Vesinik - H
    Heelium - He
    Liitium- Li
    Berüllium- Be
    Boor- B
    Süsinik- C
    Lämmastik- N
    Hapnik- O
    Fluor- F
    Neoon - Ne
    Naatrium- Na
    Magneesium - Mg
    Alumiinium - Al
    Räni- Si
    Fosfor - P
    Väävel- S
    Kloor - Cl
    Argoon - Ar
    Kaalium - K
    Kaltsium- Ca
    Raud- Fe
    Vask- Cu
    Tina- Sn
    Tsink- Zn
    Seleen - Se
    Hõbe- Ag
    Jood - I
    Kuld - Au
    Elavhõbe- Hg
    Uraan - U

  • Tuntuimate elementide kirjeldus (O, H, C, N)
  • O- hapnik, mis on lõhnatu, värvitu, vajalik loomadele hingamiseks, põlemiseks.
  • H- Vesinik. Väga kerge aine, tuleohtlik, eritu kontrollimatu kõrgetel temperatuuridel, lõhnatu, värvusetu. Kõige enamlevinud materjal universumis.
  • C- Süsinik. Samuti lõhnatu ja värvusetu. Vajalik taimedel fotosünteesiks.
  • N- Lämmastik. Leidub 70% õhus, väga levinud, samuti lõhnatu ja värvusetu.
    Enamjaolt gaasilises olekus.
  • Molekulid, nende teke, näited.
  • Molekulid on kahest või enamast aatomist koosnevad aine osad.
    Puhas aine koosneb ainult ühesuguste aatomitega molekulidest.
  • Tekivad aatomite ühinemisel.
  • NaCl, O2, O3,HNO3.

  • Aatommassi arvutamine ja molekulmassi arvutamine tabeli abil.
    M=I (C6H12O6) = 12 x 6 + 1 x 12 + 16 x 6 = 72 + 12 + 96 = 180
    C: 72 x 100 : 180 = 40% C´d on 40%
  • Ioonid , nende teke ja näited.
  • Laenguga aatomid
  • Nt: Cl-2, Al1.
  • Tekivad siis, kui 1 aatom annab teisele oma väliskihi elektrone või võtab nii, et kokku oleks väliskihil 8.

  • Liht ja liitained .
    Näited:
  • Ca2- lihtaine .
  • KMnO3- Liitaine .
  • Keemia Eksami konspekt 8 klass #1 Keemia Eksami konspekt 8 klass #2 Keemia Eksami konspekt 8 klass #3 Keemia Eksami konspekt 8 klass #4 Keemia Eksami konspekt 8 klass #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 197 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor wilson14c Õppematerjali autor
    Lühikonspekt, kirjeldab kõik lühidalt ära. (Ainete segud jms, anumad, tunnused, eraldamine segudest, Aatom, Tuntuimad elemendid, Molekulid, Aatommass, Ioonid, Liht, Liitained, Reaktsioonivõrrandid, Hapnikuühendid e. Oksiidid, o.- a määramine, happed ja Alused, Leelised, leelismuldmetallid, Soolad ja vähe ka metallidest.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    10
    doc

    Põhikooli keemia lõpueksamiks

    ......................................................................................2 II TÄHTSAD AINED................................................................................................................2 METALLID................................................................................................................................ 5 SULAMID.................................................................................................................................. 6 8. klassi KEEMIA EKSAMI TEEMAD....................................................................................6 Ülesandeid harjutamiseks............................................................................................................8 Reaktsioonivõrrandite koostamine. ............................................................................................9 Aatomi ehituse seos perioodilisussüsteemiga........................................................................... 10

    Keemia
    thumbnail
    4
    doc

    Kokkuvõte 8 kl keemiast.

    Millega tegeleb keemia Keemia ­ teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine ­ koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu ­ koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse ­ iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek ­ aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus ­ näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus ­ aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus ­ aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistemperatuur ­ puhas aine

    Üldkeemia
    thumbnail
    11
    doc

    Metallid

    Aatom ­ keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest Aatomi elektronkate ­ aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest Aatommass ­ aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum ­ aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu ­ mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus ­ e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ­ ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid ­ metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon ­ negatiivse laenguga ioon Elementide rühm ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida, perioodi elementidel p

    Keemia
    thumbnail
    17
    pdf

    Keemia põhiteadmised

    olema lahustumatu c) sool + hape ­ peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool ­ sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape ­ metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ­ ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ­ ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass ­ aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum ­ aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng ­ aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.

    Keemia
    thumbnail
    17
    pdf

    Keemia põhiteadmised

    olema lahustumatu c) sool + hape ­ peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool ­ sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape ­ metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ­ ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ­ ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass ­ aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum ­ aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng ­ aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.

    Keemia
    thumbnail
    17
    pdf

    Kokkuvõte keemiast

    olema lahustumatu c) sool + hape ­ peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool ­ sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape ­ metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ­ ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ­ ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass ­ aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum ­ aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng ­ aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.

    rekursiooni- ja keerukusteooria
    thumbnail
    7
    doc

    Keemia materjali lühikonspekt

    1 KEEMIA 1.Keemia uurib aineid nende rohkuses ja mitmekesisuses ning ainetega toimuvaid muundumisi. 2.Puhtad ained koosnevad ainult ühet ainest, sisaldades seejuures vähesel määral teisi aineid lisanditena. Nt destilleeritud vesi, suhkur. Segud saadakse mitme erineva aine mehaanilisel segamisel. Segud koosnevad erinevatest aineosakestest. 3.Füüsikalised omadused on omadused, mis ei mõjuta aine täitumist keemilises reaktsioonis. Füüsikalisi omadusi saab jagada kaheks:

    Keemia
    thumbnail
    29
    rtf

    Konspekt

    V = n *22,4 = 0,6 mol * 22,4 = 13,44 dm3 H2 Mitu g tsinkkloriidi tekib 73 g 10%-lise vesinikkloriidhappe lahuse reageerimisel tsingiga? Kuna tsingiga reageerib HCl, mitte lahuses olev vesi, siis tuleb kõigepealt leida lahuses oleva HCl mass: 73 g - 100% x g - 10% x = = 7,3 g HCl n == = 0,2 mol HCl 0,2 mol x mol Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 2 mol 1 mol x = = 0,1 mol ZnCl2 m = n *M = 0,1 mol * 136 = 13,6 g ZnCl2 8 Valik mõisteid. (mida eespool pole toodud) Keemia ­ teadus ainetest ja nende muundumistest. Keemia uurib ainete koostist, ehitust, omadusi, saamist, kasutamist. Keemiline reaktsioon ­ protsess, mille käigus ühtedest ainetest (lähteainetest) tekivad teised ained (saadused). Keemilise reaktsiooni tunnused võivad olla värvuse muutus, soojuse ja valguse eraldumine, lõhna muutus, gaasi eraldumine, sademe (lahustumatu aine) teke. Puhas aine ­ koosneb ainult ühe aine osakestest, tal on kindel koostis ja kindlad omadused.

    Keemia




    Kommentaarid (5)

    K2llu16 profiilipilt
    Kerli K.: Aitas väga!
    22:15 21-11-2012
    kerly95 profiilipilt
    kerly95: Aitas mind
    17:25 23-01-2011
    ikka544 profiilipilt
    ikka544: Väga hea
    20:38 12-10-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun