50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MissBrightside
Õppematerjali autor
4) difoonide normaliseerimine (MONS'i Ülikoolis) 5) difoonide andmebaasi optimeerimine - sünteesi- ja tajutestide põhjal 7. Mille poolest erineb ortograafiline tekst hääldustekstist? eesti ortograafia ei ole foneetiline 8. Mis on prosoodiageneraatori ülesanne? Kestuse modelleerimine; põhitooni modelleerimine 9. Mis on kõnelejatuvastus? Kõneleja isiku kindlakstegemine tema kõnehääle alusel. 10. Missugused on kõnelejatuvastuse meetodid? · Kõne näidete kuulamine · spektrogrammide visuaalne võrdlus · signaalitöötlusel põhinevad tuvastussüsteemid. 11. Missugune kõnetöötluse tarkvara on olemas eesti keele jaoks? · Autosegmenteerija · Häälega juhitav kalkulaator III osa. Tutvuda riikliku programmiga "Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006-2010)" Mis on programmi (EKKTT) peaeesmärk? Riikliku programmi ,,Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006-2010)" (EKKTT)
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eesti murded Referaat koostas Maia Kirillova juhendas õp. Silvi murulauk September 2011 Sisukord: 1.Sissejuhatus.............................................................................................. 2.Eesti murdeuurimine aastatel 1992-2002................................................. 2.1.Asutused,uurimisrühmad,uurijad.......................................................... 2.2.Andmekogud ja ainestiku publitseerimine............................................................................................ 2.3Uurimused.............................................................................................. 3.Praegu teoksil o
· Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: o Laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes ja seeme) · KÕIK LAENUD EI OLE ALGKEELTEST, vrd internet. o Juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Sõnade päritolu = etümoloogia Keeled muutuvad Sama päritolu keelte sarnasused aja jooksul vähenevad (vrd nt eesti keel ja ungari keel) Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha. Keel arvatakse Maal olemas olevat olnud vähemalt 100 000 aastat. Kas kunagi on olnud ainult üks keel, millest kõik tänapäeva keeled pärinevad? Keeleteaduse meetodeitega sellele vastust ei saa. Isolaatkeeled Isolaatkeel on keel, millele ei olel leitud sugulasi. · Baski · Burusaski Keelte uurituse tase on väga erinev! Vrd nt indoeuroopa keeled ja Lõuna-Ameerika Amazoni piirkonna keeled (kõiki võib-olla ei teatagi
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013 LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone. keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Elus eelesüsteem muutub pidevalt. Kõne on
(Lehte Rannut, Helen Koks), sekundaartarindid (Ellen Uuspõld, Reet Kasik, Krista Kerge), sõnajärg ja infostruktuur (Nikolai Remmel, Kaja Tael, Liina Lindström). Arvutisüntaks (Kaili Müürisep). Praegu domineerib tüpoloogiline ja korpuspõhine käsitlus; tähelepanu muutustel. Konstruktsioonigrammatika vaatenurk (Pille Penjam, Heete Sahkai). 15. Semantika ja sõnavara uurimine: põhimõisted, meetodid, ajalooline ülevaade. Leksikograafia: sõnaraamatute koostamise teooria ja praktika; sõnaraamatute koostamise praktika leksikoloogia: sõnavara ja selle arenemist uuriv keeleteaduse haru, sõnavaraõpetus; lingvistika haru, mis uurib sõnu ja sõnavara, sõnade olemust, tähendust jm nendega seonduvat semantika: keeleüksuse (morfeemi, sõna, lause) tähendus(ed); keeleteaduse haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi, keele ja tegelikkuse ning keele ja mõtlemise seoseid 16
ikka eessõnaks (prepositsiooniks, mitte ei muutu tagasõnaks postpositsiooniks)]. Keeled muutuvad Sama päritolu keelte sarnasusi aja jooksul vähenevad [vrd nt eesti keel ja ungari keel korduvad elemendid on mõlemas keeles sõna lõpus, teistest keeltest võib näiteks kohaväljendi olla sõna ees (inglise keeles at school)]. Võrdlevajaloolise keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ulatu rohkem kui 8000 aasta taha, kuigi keel arvatakse Maal olemas olnud vähemalt 100 00 aastat. Keelte muutumist uurivad: 1) ajalooline keeleteadus millised on keeled varem olnud ja kuidas on nad arenenud; millised on keelte sugulussuhted. Näiteks uuritakse Euroopa suurt rahvaste rännet. i. Millised on keeled varem olnud ja kuidas need arenesid tänapäeva
Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, muuhulgas keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Põhiline küsimus on, kas kunagi on olnud üks algkeel, millest kõik tänapäeva keeled on pärit? Võrdlev ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha. · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) = rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni) · Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse AGA · Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: - laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme)
· Mati Erelt: funktsionaalne ja tüpoloogiline süntaksikirjeldus. EKG peatoimetaja, süntaksiosa kavandaja ja üks autoreid. 1981"Eesti adjektiivisüntaks" on alustanud süntaksi uue tervikkäsitluse koostamist · 1993 ,,Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri" lause põhitüübid, süntaktilised protsessid, modaalsete ja pragmaatiliste tähenduste väljendumine lauses jne. 15. Eesti leksikograafia: peamised sõnaraamatute tüübid; leksikograafia meetodid. Eesti leksikograafia: · 1637 H. Stahli grammatika, kus on sajaleheküljeline saksa-eesti sõnastik · 1732 A. T. Helle keeleline käsiraamat. Selles sisaldus eesti-saksa sõnaraamat (üle 6000 sõna), mitu mõistelist sõnavalimikku (kuude ja tähtpäevade, kohanimede, taimede nimestik jm), vene ja slaavi laensõnade loetelu. · 1869 F. J. Wiedemanni ,,Eesti-saksa sõnaraamat", mille II trükis 1893 oli juba umbes 60 000 sõna. See on 19.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid