,,Kas
ma oskan oma aega ja raha ratsionaalselt kasutada ?’’
Minu
kui gümnaasiumi õpilasel , ei olegi võimalust ise teenida raha. Ka
koolis käimine võtab oma aja . Käies täiskohaga koolis, on kool
minu töökoht. Seega ise mul pole võimalik oma raha teenida - ma
olen koolis, väljas pool kooli enamasti tegelen kooliasjadega edasi.
Raha allikaks on minu vanemate rahakott, mistõttu on minu raha ning
aja kasutamine väga ratsionaalne .
Kasutades aega ja raha
mõistlikult . Pean tegema väga palju otsuseid , mida osta ja mis
jätta ostmata , kuidas sisustada oma vaba aega , kas minna mõnda trenni või mitte , kuid see nõuab jälle aega ,et millegagi
tegeleda , mis mulle meeldiks , huvitaks ja pakuks lõõgastust . Iga
inimene kasutab enda vaba aega nii , kuidas talle sobib . Mina
Kas ma oskan oma raha ja aega ratsionaalselt kasutada? Ei ole kellegi jaoks uudis, et meil kõigil on päevas kasutamiseks antud 24 tundi. Kui ratsionaalselt me seda ära kasutame on iga inimese enda otsustada. Kahjuks nendest tundidest kulutame me 8 tundi magamisele ja 8 tundi tööle ja õppimisele. Seega on meil tegelikult kasutada umbes 8 tundi. Neid tunde oskuslikult kasutades võime olla edukad ja targad ning aega ja raha võib jääda üle, et teha midagi meelepärast. Igapäeva saginas teeme aga mõttetuid liigutusi- ostame asju, mida meil vaja pole, või rohkem kui meil päriselt vaja on. Kui kõik need mõtlematud kulud kärpida võiksime elada palju säästlikumalt. Niiviisi talitades on elu hea ning harmooniline. Miks me ei tule olemasolevaga ajaga toime ja tunneme, et kohustusi on rohkem kui aega nende täitmiseks? Me võtame kas liiga palju kohustusi või kasutame aega ebaotstarbekalt. Iga
Kool, mida võtab, mida annab? Enamus inimesi käib või on käinud koolis. Mõned rohkem aastaid, mõned vähem. Paljud leiavad, et see on üks suur mõttetus, teised aga, et hariduseta ei ole võimalik elus hakkama saada. Järgnevalt püüangi üles lugeda miinused ja plussid ehk, mida kool annab ja võtab. Kool, mida võtab, mida annab? Igaüks vastaks sellele küsimusele, et annab hea hariduse, aga võtab palju vaba aega. Nüüd tekib küsimus, kas terve oma noorus on väärt raisata kooli peale? Mina arvan, et jah, sest kui sul ei ole head haridust, ei pruugi sind keegi tahta tööle võtta. Pead palju pingutama ja koolis käima, et elus paremini läbi lüüa, sest mida hoolsamini õpid, seda parem on tulemus. Kui sul on hea tulemus, saad sa minna edasi teistesse koolidesse ja omandada kõrghariduse. Tänu sellele võid leida hea töökoha.
Miks jätavad noored gümnaasiumi pooleli? Ideaalses maailmas oleks nii , et kõik kes gümnaasiumi lähevad, lõpetavad ka selle, aga paraku nii ei ole. Tänapäeval jätavad paljud noored gümnaasiumi pooleli, aga miks nad jätavad? Kas nad on laisad ja ei viitsi õppida. Või on hoopis kooli keskkonnas probleem. Äkki hoopis tahetakse minna juba raha teenima. Üks peamisi põhjuseid on noorte laiskus. Kui õpilane on harjunud näiteks põhikoolis koduseid ülesandeid mitte tegema, siis suure tõenäosusega see jätkub ka gümnaasiumis. Aga gümnaasiumis enam nii lihtne ei ole ja sellepärast hakkavadki siis ka hinged langema. Ja kui hinded on kehvad, ega siis kaua vastu ei pea. Teine põhjus ongi ka see, et gümnaasiumis ongi osade jaoks liiga raske, ega siis kõik inimesed pole nii targad. Gümnaasiumis nõutakse palju
murduda. Saan aru, kui tudengid õpingute kõrvalt tööd teevad ja sellega enda ülalpidamist püüavad kindlustada, aga ühelt noorelt on seda liiga palju tahetud. Mõneti tuleb kasuks, sest arendab noorel inimese kohusetunnet, sihikindlust, pühendumist, majanduslikku mõtlemist ja rahaga õigesti ümber käimist ning paljusid teisi vajalikke iseloomuomadusi, et elus hakkama saada. Samas halb, sest ta jääb väga paljust ilma. Tal ei ole näiteks vaba aega ja ta ei saa käia trennides ega tegelda oma hobidega ning lihsalt sõpradega koos olla ja ,,hängida". Liisa ütleb, et tal pole aega, et puhata. Ta lisab ka, et kui palgast midagi üle ei jää, siis teda vaevab masendus ja tööl ning koolis käimise isu kaob täiesti. Ma saan aru sellest, sest palk, mis ta teenib tuleb raskelt, aga kulub kiiresti, sest väljaminekud on suured. Väikeseks motivatsiooniks oleks seegi, kui ta saaks oma palga eest endale midagi lubada. Kertu ütleb, et
.............................................................................................14 3.1. Koolis käimise eesmärgid.............................................................................................14 3.2. Õppimise eesmärgid.....................................................................................................15 3.3. Sõprade olulisus...........................................................................................................16 3.4. Raha tähendus...............................................................................................................17 3.5. Kohustuslik sõjaväe teenistusse minek........................................................................19 3.6. Välismaale kolimine ja reisimine.................................................................................20 KOKKUVÕTE........................................................................................................................
ANDRES: "Nad veetsid siin kogu oma puhkuse, mis kujutas endast ilmselt hoopis rängemat tööd, kui see, mida nad linnas tegid. Ja mitte ainult puhkus - ka nädalalõppudel tuli sageli sõita siia, sest sõnnik tahtis laotamist, kartul algul panemist ja pärast võtmist, peenrad rohimist, marjad korjamist, puud lõhkumist, sada muud tööd tegemist." Indrek ja Tiina on inimesed, kes ei viitsi tööd teha ja tahavad igal võimalusel puhata. Nemad ei leia aega, et isa maatöödega aidata. Aga ka puhkepäevadel ta ei leia aega ja tahtmist, et aidata Indereku isa, vaid teeb igasugust muid asju nagu jahiga sõitmine või ratustamine. Näide sellest, kuidas Tiinal on nii palju tööd ja pärast tööpäeva ei jaksagi midagi teha. TIINA: "Nõme on ju niisama kodus istuda, kui vaba päev on. Siis peab ikka kuhugi sõitma. Tavalisel päeval ju ei jõua kuhugi, ma saan tavaliselt alles kell üksteist koju. ANDRES: Nii pikad tööpäevad?"
saada head haridust ning kandma hoolt ka selle eest, et neil oleks vabal ajal võimalik tegeleda millegi kasulikuga. Nii on võrdsustatud nii rahakamad kui ka natuke vähema rahakamad pered, sest lapsed on sõltuvad vaid oma vanematest ja nemad ei pea kandma karistust oma venemate eest, kui nad on alkoholist või muudest ainetest sõltuvuses või elu hammasrataste vahele jäänud. Kuid näiteks tahtejõus ja õppimisvõimes ei mängi raha mingit rolli, seda ei saa osta. Mäletan, et isa rääkis mulle kunagi ühe loo, selles loos oli kaks noort tüdrukut, kes kasvasid suures paljulapselises peres, kus isa oli surnud, neiud pidid kooli kõrvalt ema toetama, abiks olema ja nooremate eest hoolitsema, seega õppimiseks ei jäänud neid kodus aega. Nad õppisid koolis, vahetundide ajal ning mõlemad tüdrukud lõpetasid kooli kuldmedaliga. Tüdrukutel pidi olemema väga
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINA ÕPPIJANA Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid
Kõik kommentaarid