Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
........................7 2.1 Hea õpetaja tunnused...........................................................................7 2.2 Hinnang õpetajatele..............................................................................8 2.3 Hinnang direktorile.............................................................................. 10 2.4 Hinnang psühholoogile ja sotsiaalpedagoogile....................................11 Joonis 9. Kas teie kooli sotsiaalpedagoog on usaldusväärne? ( Haljala Gümnaasium)......................................................................................... 13 Joonis 10. Kas teie kooli sotsiaalpedagoog on usaldusväärne? (Võhma Gümnaasium)......................................................................................... 13 Hea kuulaja (5)....................................................................................... 14
……………….…. ...….11 2.1.3.Tööjuhendi prototüüp ………………....…………….………….........12 K o k k u v õ t e ………………………………………………………………......19 K a s u t a t u d k i r j a n d u s ……………………………………….................……..…21 -3- Sissejuhatus Kasvatuslikke valikuid saab põhjendada vaid lapse vajadustega, huvidega või siis kasvuga (Hytönen, 2000:8). ―Kõik see, mis l a e p s e l e v a r e m v õ i e h k h i l j e m k a s u k s t u l e b , on aluseks tema v a ja d u st e g a seostatavatele väärtushinnangutele‖. Turumajandusühiskonnas on tööhõive kindlustamine nii indiviidile, ühingule kui ka etnosele eksistesiaalslt v a j a l i k . Tööhõive on subjekti jätkusuutlikusprioriteediks. Üha globaliseeruvas tootmises mõjutavad
................................. .......11 2.1.3.Tööjuhendi prototüüp ...........................................................12 K o k k u v õ t e ..............................................................................19 K a s u t a t u d k i r j a n d u s .........................................................................21 -3- Sissejuhatus Kasvatuslikke valikuid saab põhjendada vaid lapse vajadustega, huvidega või siis kasvuga (Hytönen, 2000:8). Kõik see, mis l a e p s e l e v a r e m v õ i e h k h i l j e m k a s u k s t u l e b , on aluseks tema v a ja d u st e g a seostatavatele väärtushinnangutele. Turumajandusühiskonnas on tööhõive kindlustamine nii indiviidile, ühingule kui ka etnosele eksistesiaalslt v a j a l i k . Tööhõive on subjekti jätkusuutlikusprioriteediks. Üha globaliseeruvas tootmises mõjutavad edukust: poliitika, lobitöö, rahvuslik innovatsioonisüsteem ja hoiakuline
a. NSV Liitu, kus ei olnud veel jõutud üldise kirjaoskuseni (1930.a. oli kirjaoskajaid 62,6%) ja kehtis demokraatlikest läänemaadest tunduvalt erinev koolikorraldus: valitses riiklik koolisüsteem, keskharidus oli suhteliselt lühema (10 a.) kursusega, koolikohustus piirdus maal 4 aastaga (üldine 7-klassiline koolikohustus kehtestati NSV Liidus 1949. a.). Eesmärgiks seati sarnastada eesti kool NSV Liidu omaga. Erakoolid reorganiseeriti riiklikeks või suleti, koolikohustust pikendati aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avati seitsmes klass ning üldhariduslik kool jagati keskkooliks ja mittetäielikuks keskkooliks. Kooliharidus jagati kaheastmeliseks: kuueaastane algkool ja kuueaastane keskkool. Õppeprogrammist kaotati usuõpetus, kodanikuõpetus, vanad keeled (nt ladina keel). Üldhariduskooli käsitlevate õigusnormide aluseks said
· õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv · hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega · digikultuuri kujunemine eesti kultuuriruumi osaks Õpetajakoolituse kriitika (Fr. Buchberger, 2000) · fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul · ignoreeritakse vajadust aidata noorel õpetajal kohaneda kooli professionaalse kultuuriga ja luua talle pideva professionaalse arengu perspektiiv · õpetajate esma- ja täiendkoolitus ei ole viidud ühtsesse süsteemi, koolituse ja õpetaja edasise edutamise vahel ei ole järjepidevust (prof. areng) · puuduvad süsteemsed seosed õpetaja (esma) koolituse, koolide personaliarenduse ja kooliarenduse vahel (Hollandi näide) · puudub piisav seos õpetajahariduse ning kõrgkoolides toimuva uurimus- ja
eesti keel teise keelena (lisa 2) 3. Mis valdkonna all on eesti kirjandus? 1p Eesti kirjandus on ,,Keel ja kirjandus" valdkonna all. 4. Mitu tundi on ette nähtud eesti keelt kui teist keelt? 4p 1 -3 kl -6 tundi 5 -6 kl -12 tundi 7 9 kl 12 tundi 10 12 kl 9 kursust, kus 1 kursus on võrdne 35 õpetundide. 5. Mis klassist hakatakse õpetama võõrkeelt mitte-eesti õppekeelega koolis? Kas A- võõrkeelena, B-võõrkeelena või C-võõrkeelena? 1p A-võõrkeelena õpitakse inglise, prantsuse, saksa või vene keelt. B-võõrkeelena õpitakse inglise, prantsuse, saksa, vene või muud võõrkeelt. Eesti keelest erineva õppekeelega koolis ei ole kohustuslikku B-võõrkeelt. A- ja B-võõrkeele valib kool, arvestades kooli võimalusi ning õpilaste soove. Kui kooli õppekavas on põhikoolis C-keele õppimise võimalus, on soovitatav
arvestama kognitiivse ehk tunnetusliku vahendatuse arvestamise asemel hoopis sellega, et missugune on selle vahendatuse iseloom ning ulatus. Sellega seoses on psühholoogid võtnud eesmärgiks koondada oma tähelepanu tajutava informatsiooni tõlgendamise probleemidele, et mõista õpilaste kujutluspilte, mille nad on kokku pannud ehk konstrueerinud nende poolt tajutud sisust. Õppija poolt mõtestatud tajutav sisu on alati ainulaadne ning ei pruugi õigesti peegeldada õpetaja või õpiku poolt edastatud infot. Kuigi õpilased mõistavad õpetaja poolt antud põhilist teadmist enamasti ühtviisi, siis nende lahtimõtestused erinevad üksteise omadest pea alati. Iga õppija kogemused ja arusaamad mõjutavad nende tõlgendusviisi. Seega võib öelda, et igaüks meist on loonud tajutava info talletamiseks iseendale unikaalse teadmiste struktuuri. (Krull, 2000) Näiteks võime tuua, et õpetaja üritab õpetada erinevate huvidega ühes klassis õppivatele
Muidugi oleneb kõigi nimetatud faktorite toime sellest, kuidas tajub õpilane ise õppetöös toimuvat. 3. Featheri mudel õpimotivatsiooni kujundamisstrateegiate teoreetilise alusena. Millised on põhitegurid selle mudeli järgi, mis kujundavad õpilase õpitahte koolis? (11.1) N. Featheri mudel eduootus korda väärtus ei välista teisi motivatsioonikäsitlusi, vaid aitab neid integreerida motivatsiooniprobleemide vaatlemiseks kindla orientatsiooni või põhimõtte valguses, millest saab lähtuda õppe- ja kasvatustöös. Õpilaste arusaamad ja ettekujutused õppetegevuse eesmärkidest eduootuse vormijana. Õpilaste eduootuse vaatlemisel eesmärgiorientatsioonide tähenduses jaotuvad õpilased kahte suurde gruppi: 1)need, kelle jaoks õppimine on sisemiseks väärtuseks ja kes õpivad teadasaamiseks ning 2) need kelle eesmärgiks on efektse väljundi demonstreerimine, kuid õppimise sisuline külg on teisejärgulise tähendusega. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid